Väike samm õmblusteta õpiruumi suunas

Eesti haridus võiks olla kui ökosüsteem, kus koolid ei konkureeri, vaid toetavad iga Eesti õpilase haridusteed.

Unistan, et hea haridus oleks võrdselt kättesaadav Eestimaa igas paigas ja õppimine loomulik, keegi ei peaks kolima hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi pärast. Võiksime näiteks aprillist oktoobrini õppida, töötada ja elada maakodus Eesti eri paikades.

Koroonakevadel saime Tartu kunstikooli meeskonnaga teada, et oleme veebi kaudu oskuste õpetamiseks valmis.

Koolipõhistele gruppidele ja füüsilises keskkonnas toimuvate valikkursuste pakkumine põhikoolidele ja gümnaasiumidele on igapäevane tegevus. Aastaid tagasi lootsin ja proovisin, et Tartu kunstikool saaks pakkuda eelkutseõpet Tartu linna koolide segagruppidele, kuid alati said takistuseks logistika, harjumused või õpetajate töötasu kompenseerimine.

Riigi kutsekoolina on meie ülesanne jagada disainivaldkonna haridust kogu Eestis. Oleme pakkunud täienduskoolituse kursusi eri maakondades ja linnades, viinud valikkursusi ka Elva ja Jõgevamaa gümnaasiumisse, toonud Võnnu õpilased oma kooli, üritanud leida lahendusi kaugemate koolidega. Seni on see kulgenud kohmakalt. Ikka segab tunniplaan, õpetaja või õppijate vähene liikuvus, töötasud. Lühiajaliselt, üksikute tundidena on tehtav, kuid oskuste ja vilumuste omandamiseks, sügavamaks õppimiseks vajame aega, rutiini ja pühendumist.

Oskused on olulised

Pakkusime suve lõpus riigi- ja teiste omavalitsuste gümnaasiumidele, Tartu linna koolidele ning kutsekoolidele kunsti- ja disainivaldkonna oskuste valikkursuseid, kus on võimalik osaleda distantsilt.

Euroopa haridusruumis tähtsustatakse järjest enam oskuste omandamist ka põhikoolis ja gümnaasiumis. Mida võiks 15- või 18-aastane noor osata? Programmeerida, videoid monteerida, 3D-programmide abil joonestada ja modelleerida? Kas võiksime ja saaksime tunnustada neid oskusi keskhariduse osana?

Alustasime kolme kursusega, et näidata disainivaldkonna kutsehariduse eri tahke ning pakkuda valikut:

• Üldkunstioskuste kursus (õpetaja Peeter Krosmann) – koomiksi algkursus ehk visuaalne loo jutustamine. Joonistamisoskuse arendamine, eneseväljendus, loo jutustamise oskuse arendamine.
• Tehniliste või disainivaldkonna digioskuste kursus (õpetaja Siim Soonsein) – visualiseerimine 3D abil. Ruumilise mõtlemise arendamine, digioskuste omandamine, programmi eesmärgipärane ja korrektne kasutamine jms.
• Disainmõtlemise kursus (õpetaja Merit Karise) – loovmõtlemine „Kuidas leida hea idee?“. Loovmeetodite õppimine, ümbritseva keskkonna võimaluste avastamine ja analüüsimine, mitmesuguste mõttemudelite ja -mängude kasutamine, ettevõtlikkuse arendamine.

Esimene samm oli teavitada koolijuhte. Kui kool on huvitatud valikuvariantide pakkumisest, peab ta osaleva õpilase eest tasuma. Kursusel osalemine maksab 70 eurot, millest katame õpetaja tööks kuluva aja.

Registreerimise käigus selgus, et osa koole tasub ise, mõnel juhul maksab lapsevanem või kool ja vanem kahasse. Näiteks on mõnel koolil tavaks, et ühe koolivälise kursuse tasub kool ja kui õppija soovib osaleda rohkematel kursustel, tasub lapsevanem.

Koolid said info kiirel ajal, augusti lõpus, kuid vähemalt tegime algust.

Valisime registreerimiseks täienduskoolituste süsteemi Juhan. Olime valmis, et kõik kursused ei täitu, sest lähenemine on uus ja teavitamise aeg lühike. Siiski saime avada kõik kolm kursust.

Esimene tund kulus tehniliste probleemide lahendamiseks või toetamiseks, et kõik koolivälised inimesed pääseksid meie süsteemi, saaksid kontakti õpetajaga, vajalikud juhendid jms.

Septembri lõpust alates kohtub igal nädalal ühel õhtul õppija oma õpetaja ja grupiga, nad toimetavad koos ning õpivad uusi oskusi.

Unistan, et tulevikus oleksid koolid ühiselt kokku leppinud raamistiku: aja, tasud, teavitamise, mahud. Kui raamistik on paigas, annab see vabaduse ja võimalused nii koolidele kui õppijatele.

Näiteks, milline oleks parim kursuste toimumise aeg? Kas pärast tunde, õhtul, aga miks mitte ka hommikul, kui koolid saaksid just hommikul pakkuda parimat distantsõppekursust?

Ootan väga, et mõned kunstikooli õpilased saaksid osaleda näiteks Tallinna reaalkooli matemaatikatundides, Jõhvi gümnaasiumi vene keele või Otsa-kooli muusikaõpetuse kursusel.

Meil on kindel soov jätkata ka kevadsemestril. Kursuste valiku avaldame detsembri esimesel nädalal.

Õpetajate tagasiside

• Taipamine, et see on võimalus väiksematest kohtadest pärit õpilastele. Haridus on paremini kättesaadav.
• Osalejad on motiveeritud ja tulnud konkreetse eesmärgiga.
• Iga kool ei saa ega pea kõiki võimalusi heal tasemel valikkursustena pakkuma. Õpilased saavad valida ja oma huvi arendada.
• Tasub jätkata!
• Annab võimaluse katsetada ja sihtrühmaga teistmoodi töötada. Areneda. On motiveeriv kohtuda ka mittekunsti eriala õppivate õpilastega.
• Loodan, et asi võtab üleriigilise mõõtme.

Õppijate tagasiside

Kas ja milliseid kursusi peaks õppeprogrammis ja valikutes rohkem olema? (kirjaviis muutmata)

• Jah. Selliseid, mida õpilased tahaksid proovida ja mida neil ei ole enne olnud võimalus proovida.
• Selliseid kursuseid peaks kindlasti rohkem olema just gümnaasiumi ealistele, kuna need annavad aimu, millega tahetakse tulevikus tegeleda. Rohkem võiks olla kindlatele erialadele spetsialiseerunud kursuseid.
• Jah peaks, rohkem maalikunstiga ning animatsiooniga tegelemist näiteks.

Mis on selliste kursuste pluss?

• Sa ei pea minema kohale.
• Tegu on vabatahtliku kursusega ja inimesed õpivad / võtavad osa sellest enda jaoks, mitte selle pärast, et peab.
• Kõige lõbusam viis ennast harida ja silmaringi laiendada.
• Uued kogemused (teisel pool Eestit, muidu ei pruugi sellist võimalust tulla).

Mis on miinus?

• Kursused võiksid olla lühemad.
• Ajaliselt on lihtsalt vahest nii, et asjad toimuvad samal ajal ja ei ole võimalik tunnis osaleda, kuid samas on ka järelevaatamise võimalus, aga ka need on üsnagi pikad. (2 h)
• Läbi videoühenduse on raske seletada, mis sinul välja ei tule. Lisaks on keeruline abi küsida, kui sa ei oska probleemi seletada.
•  Distants.

Mis oli kõige üllatavam?

• See, et ma õppisin tegelikult väga palju.
• Õpetaja oli toetav ja andis endast parima, et meile uusi teadmisi lihtsas keeles seletada. Polnud vaja karta küsida küsimusi ja abi saada.

Valikkursustel osalevate õpilaste koolid: Jõgevamaa gümnaasium, Kuusalu keskkool, Tartu Tamme gümnaasium, Läänemaa ühisgümnaasium, Heino Elleri muusikakool, Tallinna kunstigümnaasium, Rapla gümnaasium, Viimsi gümnaasium, Hiiumaa gümnaasium.