Viljandis lõpetas esimene lend puhastusteenindaja abilisi

30. oktoobril lõpetas Viljandi kutseõppekeskuse (VIKK) esimene lend puhastusteenindaja abilisi, kes on AS Hoolekandeteenused kliendid. Õppekava avamise algatus tuli aktsiaseltsilt.

Erivajadustega inimeste õppima asumise eellugu ulatub 2018. aasta augusti lõppu, kui aktsiaseltsi Hoolekandeteenused Viljandi Männimäe kodu tegevusjuhendaja Tiina Jams kirjutas VIKK-i sotsiaalpedagoogile Maili Mäehundile kirja. Jams soovis saada infot oma hoolealuste õppimisvõimaluse kohta – sellise mõtte oli välja pakkunud Jamsi kolleeg, tegevusjuhendaja Malle Vaheoja. Eelistus oli moodustada soovijaist omaette kümneliikmeline grupp, kus kõik koos saaksid õppida näiteks kinnisvara hooldust (majahoidja tööd), puhastusteenindust, köögis abitöölise ametit vms. „Nad olid avatud pakkumistele ja soovisid kooli esindajaga neid võimalusi arutada,“ meenutas VIKK-i arvuti- ja teenindusõppeosakonna juht Tiina Tambet.

Kuna kutseõppekeskusel oli juba olemas puhastusteenindaja teise taseme õppekava, mida ei olnud seni rakendatud, siis pakuti kohe välja see.

Üsna kiiresti, vaid nädalapäevad hiljem, kutsus kool kokku koosoleku, kus osalesid koos Tambetiga kooli sotsiaalpedagoog Maili Mäehunt, psühholoog Kersti Rätsep ja õppekavahoidja Lea Kask ning Hoolekandeteenuste esindajad. Otsustati koostada rakenduskava puhastusteenindaja abilise õppekavale nimelt seda sihtrühma silmas pidades.

Rakenduskava kinnitati juba samal kuul ning esimene lend asus õppima 1. oktoobril 2018. Kaheaastasel teise taseme puhastusteenindaja õppekaval hakkas ametit õppima 14 inimest vanuses 30–45 aastat.

Tambeti sõnul koostati rakenduskava selliselt, et nädalas kord või kaks koolis õpitut said õppurid praktikas kinnistada oma elu- ja töökohal. „Õpetatakse ka muid sotsiaalseid ja vajalikke oskusi, näiteks toiduvalmistamist ja -hügieeni, tervislikku toitumist ja eluviise, pagaritööd, arvutiõpetust, majanduse ja asjaajamise aluseid,“ kirjeldas Tambet õppekava. Vastavalt teise taseme kutseõppe põhimõttele toimus kogu õppurite tegevus juhendamise järgi. Tegevusjuhendajad olid nendega kogu aeg koolis kaasas ja hoolitsesid selle eest, et neil õpitu kinnistuks.

Puhastusteenindust õpetas algul Puhastuseksperdi koolitaja Õie Aasna, kelle poole õppe pealt vahetas välja Aimi Vaimel. Sellest sügisest on koolis õpetajana ametis 25-aastase erivajadustega õpilastega töötamise kogemusega Helen Rajamäe. „Viimati nimetatud õpetajad viisid õpilased kooli- ja kutseeksamile, mille õppurid sooritasid edukalt,“ sõnas Tambet.

Äsja lõpetanud saavad tööd korteriühistutes, puhastusteenindusega tegelevates firmades, koolides, tehastes jm.

AS Hoolekandeteenuste kliendid on erivajadustega inimesed, kes on kogukonnas elamise teenusel ning elavad koos korterites Viljandis Männimäe elurajoonis. Nad teevad ise süüa, koristavad, käivad tööl, osalevad üritustel ja elavad aktiivset elu.

Aasta tagasi alustas VIKK-is Viljandi Näituse kodu klientidest moodustatud köögiabilise õpperühm ja sel aastal Jõgeva Piiri ja Allika üksuse klientide köögiabilise grupp. Kahes rühmas kokku on 20 õppurit ning õppeaeg on mõlemal rühmal kaks aastat. Nende õpe toimub samamoodi kord nädalas ja ülejäänud aja nad töötavad. Jõgeval õpitakse selliselt, et üle ühe korra on Viljandi õpetajad seal ja üle ühe nädala sõidavad õppijad Viljandisse.

Õppimine ja töö annavad sisuka elu

Liina Lanno, AS Hoolekandeteenused teenuste direktor:

Usume, et iga inimene soovib olla tegus, panustada kogukonda ning olla vajalik. Meie kodudes elab 1800 psüühilise erivajadusega inimest üle Eesti. Viimase kümne aasta jooksul oleme pühendunud sellele, et pakkuda neile võimalikult aktiivset ja tegusat elu.

Meil kõigil on siin elus rollid, milles ennast näeme: perekonnaliige, õppija, kolleeg, sõber, trennikaaslane. Kui inimene on sündinud intellektipuudega või teda tabab psüühiline haigus, on tal iga päev abi vaja. Abi pakkumisega, mis on hädavajalik, võib kaasneda aga ka negatiivne mõju – inimene näeb ennast eelkõige abivajaja, hoolekandekliendi või haigena. Teised eespool nimetatud ja vajalikumad rollid jäävad tagaplaanile.

Meie eesmärk on aidata psüühilise erivajadusega inimestel üles leida enda tugevused, et nad näeks ennast taas kogukonna väärtusliku liikme ja inimesena. Haiguse või puudega kaasnevad küll piirangud, millega peab õppides ja töötades arvestama, kuid erivajadus ei peaks olema inimese põhiroll.

Kui erivajadusega inimene käib õppimas ja tööl, avanevad talle uued võimalused. Loomulikult lisanduvad sellele laiemad majanduslikud võimalused, kuid sellest isegi olulisem on eneseteadlikkuse kasv – inimesel on elus uued väljakutsed ja rollid. Ta on samamoodi õppija, kellel on kohustused, ta on kolleeg ja sõber. Õppimine tõendab, et hoolimata haavatavustest saab ka erivajadusega inimene elu jooksul uusi oskusi omandada ja näitab, et ta saab elus hakkama.

Meil on väga hea meel, et mitu Eesti kooli pakub meie elanikele tasemeõppe võimalusi. Vana-Vigala TTK-s saab omandada köögiabilise, puhastusteenindaja, puhastusteenindaja abilise eriala. Astangu kutsehariduskeskuses õpitakse abikokaks, Võrumaa kutsehariduskeskuses puhastusteenindajaks ja puhastusteenindaja abiliseks, Räpinas aedniku abiliseks. Eelnev põhikooli lõpetamine (sh hästi teksti mõistmine või matemaatika oskamine) ei ole alati kutseõppesse asumise eeldus, aga kindlasti toetab seda.

Meil on tekkinud ka kogemusi haridustee lõpetanud erivajadusega inimestega. Tööandjad on neid kiitnud. Kuigi tööga harjumise aeg võib neil olla veidi pikem, kiidavad tööandjad nende pühendumust, täpsust ja töörõõmu ning lojaalsust, millega iga töötaja ei hiilga.

Õppimine on igas eas ja iga inimese puhul see, mis tõstab ta igapäeva argitoimetustest kõrgemale, viib mõtted oma haavatavuselt (puue, haigus, kõrge või noor iga jne) eemale, ühendab teiste inimestega ja võimaldab tunda ennast ühiskonna täisväärtusliku kodanikuna.