Võida valemängijate vägi

27. nov. 2020 Opettaja - Kommenteeri artiklit

Tutvustame oma lugejatele, millest kirjutab põhjanaabrite õpetajate ajakiri Opettaja.
Artiklid valib ja tõlgib Silja Aavik, kes on töötanud kakskümmend aastat õpetajana Helsingi eesti koolis.
Valides püüab ta märgata teemasid, mis on päevakorral ka Eestimaa koolides.
Ülevaated ilmuvad iga kuu viimases lehenumbris.


Võida valemängijate vägi

Õpetajate ametiühingu kommunikatsioonijuht Hanna Ottman

Mõnda aega tagasi hoiatas president meid, soomlasi, mitte õhutama vastumeelsust üksteise suhtes. President Sauli Niinistö tuletas meelde, et meil on endiselt rohkem ühendavaid kui eristavaid jooni ning mõistlik on koondada jõuvarud tuleviku ülesehitamiseks.

Olen märganud sama mis president ja sel sügisel on mitmed ühiskonnas toimunud väitlused pannud kulmu kergitama. Tundub, nagu eemalduksid arutelud järjest aastasadu eri kultuurides kasutusel olnud väärt käitumispõhimõttest: tee teistele seda, mida soovid, et sulle tehtaks. Asemele pressib kultuur, kus eesmärk on kasvatada oma mõjuvõimu teisi maha surudes. Aruteludes eemaldutakse täiesti teadlikult tõsiasjadest ja asendatakse need kujutelmadega.

Mõneti on see mõistetav, sest kujutluspiltidel on võim ja vägi. Nendega saab fakte moonutada. Võidakse luua ohvri-rõhuja vastasseis, et survestada inimesi. Nood peaksid siis valima avalike põlastusavalduste abil poole olukordades, mis pole ei mustvalged ega ka lahene, kasutades teravdatud kõnepruuki. Ühtekuuluvuse asemel saame vastandumise.

On oluline märgata manipuleerimist ja piirata selle mõju. Kui inimene ei oska märgata, mismoodi teda tõde moonutades mõjutatakse, võivad pahatahtlikud teda ära kasutada. Üha olulisemat rolli hakkab määrama kogu rahva meediapädevus. Koolides tehakse head selgitustööd meedia kirjaoskuse õpetamisel ning antakse teadmisi, kuidas hinnata algallikate usaldusväärsust, et eristada tõde väljamõeldisest.

Meediapädevusest olulisem on aga tahe luua, et midagi uut ellu kutsuda. Kui teeme järeleandmisi, ei väärtusta sisukat väitlust ning hülgame tõe, siis pole mõtet ka meedia kirjaoskusel. President Sauli Niinistö meelest pooldavad noored samu väärtusi mida vanemadki inimesed. Soomlasi ühendavad vabadusiha, demokraatia ning soov ja tahe tulla toime tulevikuga seotud väljakutsetega.

Nende väärtuste peamine alus luuakse küll kodus, kuid suur osa on ka hariduspõllul. Lapsest täiskasvanuks, lasteaiast kõrgkooli – sellel teel õpime arutlema ja põhjendama, aga ka hoolima üksteisest ja tegema koostööd. Just neile väärtustele toetume ka edaspidi.


Digiheaolu toetuseks

Tekst: Minna Hotokka

Koroonaepideemia on suunanud üha enam õppimist, aga ka sotsiaalseid suhteid digitaalsesse keskkonda. Õpetaja saab aidata noortel ära tunda, kuidas nende meediakasutus ja tervis teineteist mõjutavad.

OLULISED OSKUSED KONTROLLI ALLA!

Kas noore inimese digioskused on heal tasemel, kui ta klõpsib osavalt Instagrami pildifiltritel ja suudab imekiiresti videoid monteerida? Vastus pole ilmne, sest tehniline meisterlikkus on vaid väike osa olulistest digioskustest. Et teismelised saaksid digimaailmas mõistlikult hakkama, peavad nende sotsiaalsed oskused olema head, neil peab jaguma allikakriitilisust, arusaamist eneseväärikusest ja oskust luua uut.

Kool on koht, kus noored peavad õppima meediat mõistlikult kasutama. Õpetajal on oluline roll aidata õpilastel märgata, millest nende turvalisus digimaailmas koosneb.

AITA NOORT KAASAMISEL

Internet on tänapäeva maailmas väga oluline sotsiaalse kaasatuse areen, eriti noorte jaoks.

Aktiivselt tegutsedes õpib noor otsuseid langetama ja saab häid kogemusi, mis tõstavad tema enesehinnangut ja muudavad ta julgemaks suhtlejaks. Kuna kõigil pole kodus uusimat tehnikat, peab kool pakkuma võimalust osaleda digikultuuris. 

Abivahendina saab kasutada Tampere ülikoolis välja töötatud kaasava meediahariduse mudelit, kus noori ärgitati looma meediateoseid oma huvidest lähtuvalt. 

Õpetaja võiks kaasata meediahariduse projekti koostööpartnerina kohalikku meediat või avaldada noorte loomingut näiteks kooli Youtube’i kanalil. Nii saavad noored oma teoseid levitada kanalites, mis jõuavad lisaks omaealistele ka teiste vanusegruppideni. See annab ühiskondliku kaasatuse kogemuse.

HARJUTADA ENESEJUHTIMIST!

Peaks koolitükkidega tegelema, aga telefonisse tulvab põnevaid sõnumeid sõpradelt. No vaatan veel selle video ära…

Täiskasvanueale lähenedes on noorte inimeste ajus naudingute süsteem arenenud täiskasvanu tasemele, kuid enesejuhtimisega tegelev ajupiirkond alles areneb. See on tõeline katsumus gümnaasiumis, kus õpilastelt eeldatakse täiskasvanulikku käitumist.

Õnneks on enesejuhtimist võimalik harjutada. Noortele tuleks anda projektilaadseid ülesandeid, mille ajakava ning vaheetappe saaksid nad ise planeerida. Stiimulina võiks kasutada projektidesse peidetud väikseid autasusid. Ära ei maksa unustada mängulisust, millest aju teadupärast kergesti kinni haarab. Vahel võikski mängida seltskondlikku arvutimängu, ja miks mitte võõrkeeles!

MIS TUNNE ON?

Meediast küllastunud argipäevas kerkivad esile sotsiaal-emotsionaalsed oskused. Noored peaksid õppima märkama, milliseid tundeid tekitavad nendes suhtlemine netimaailmas ja veebiteenuste sisu. Seejuures tuleb harjutada oma tunnetega toimetulekut.

Õpetajatel on vaja teadvustada, et tegemist on tõepoolest õpitavate oskustega, mis pole sünnipärased. Noortele tuleb õpetada, kuidas tunda ära, millal emotsioonid hakkavad takistama õppimist.

Tasub meeles pidada, et tunded kanduvad edasi. Seetõttu pole mõistlik, kui rühmatöös satub samasse gruppi mitu kergesti ärrituvat õpilast.

OLLA PEREMEES VÕI SULANE?

Nii info- kui ka suhtlustehnoloogia on igati abiks mõtlemise arendamisel ja teadmiste omandamisel, kui kasutada seda mõistlikult. Selle kaudu saab koos tegutsedes märgata ja mõista keerulisi nähtusi ning ühiselt lahendusi leida.

Mitmekülgse digiõppevara kasutamine võimaldab omakorda etapiviisilist edasiminekut, ja seda just projektitöödes, mis hõlmavad eri õppeaineid.

Aga mismoodi innustada noori, kes janunevad pelgalt meelelahutuse järele? Õpetajal tasub mõelda, mil viisil saab suunata õpilasi aktiivselt mõtlema. Äkki võiks digiõppevara olla selline, mida õpilased saaksid ise täiendada ja kohandada-toimetada?

OMA MINA OTSIMAS

Üks teismeea keerukamatest arenguülesannetest on oma mina leidmine. Selleks annab digimaailm suurepärase võimaluse, sest netiavarus võimaldab katsetada eri identiteete. Õpetaja võiks luua ühendusi õpilaste eakaaslastega, kes elavad välismaal hoopis teistsugustes tingimustes.

MIDA TEHA, KUI …

Võrguavarustes tuleb ette netikiusu. Seepärast tuleks üheskoos arutada, millised on vaenamise ilmingud. Need on näiteks seksuaalne ahistamine, vägivallaga hirmutamine, rassistlikud kommentaarid ja välimuse halvustamine.

Tasub arutleda ka selle üle, milliste võtetega on võimalik end kaitsta. Noor saab juurde võimet taluda pinget ja oskusi tulla toime ebaõnnestumistega. Samas tasub vestelda sellest, kuidas võimendada häid sõnumeid ning toetada kiusamise ohvreid.


Illustratsioon: 123rf  / Opettaja

Kas õpetaja peaks osalema ühismeedias?

Tekst: Minna Hotokka

Õpetaja ei pea hakkama tantsuvideoid postitavaks some*-persooniks. Aitab sellestki, kui ta on tuttav ühismeedia algtõdedega, arvab meediakasvatuse keskuse tegevjuht Kaisa Önlen.

Kas tänapäeva õpetaja saab hakkama, kui ei osale ühismeedias?

Ei saa. Õpetajal peaks olema mingisugunegi arusaamine ühismeediast, kuid oma konto ei ole kohustuslik. Some sisuga saab ju kursis olla, kui jälgida kooli ühiskontol toimuvat. Some kasutamine ei tähenda muidugi tantsuvideote tegemist. Õpetajatele on palju ühismeedia rühmi, kus saab suhelda kolleegidega ja vahetada teavet õppetöö paremaks korraldamiseks.

Kuidas tööd ja eraelu teineteisest lahus hoida?

Õpetajal võiks olla eraldi „õpsikonto“, kuhu ta võtab sõpradeks ka õpilasi. Õppuritega koos tuleks arutleda selle üle, kust läheb õpetaja puhul piir kooli-some ja eraelulise sotsiaalmeedia vahel. Õpilastele tulekski keerutamata välja öelda, kui ei taheta neid õpetaja isikliku konto jälgijateks.

Kuidas piirata ühismeedia kasutamist, kui ei soovi olla pidevalt kättesaadav?

Igati mõistlik oleks leppida nii töökaaslaste, õpilaste kui ka lapsevanematega kokku, millised on omavahelise suhtluse reeglid ühismeedias. Lastevanemate koosolekutel tasub otsesõnu välja öelda, et pärast kella 17 õpsikonto kaudu enam ühendust ei saa. 

Kui sa ühismeedias ei osale, mida peaksid siiski some’st teadma?

Ühismeedia teenuseid pakuvad rahvusvahelised firmad, kes teenivad raha selle pealt, et müüvad reklaamitootjatele kasutajate andmeid. Lisaks pakutakse pidevalt reklaame ja uusi some-teenuseid, mis on oma mõjusa sisuga teismelistele kiusatuseks. Kahetsusega tuleb tõdeda, et ühismeedias on palju kiusamist.

*Silja Aavik: Juba hulk aastaid on Soomes sotsiaalmeedia kohta kasutusel sõna some. Kuna Eestis on praegu uute digivaldkonna sõnade leiutamine, siis kasutasin selles loos soomlaste leiutist.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!