15 aastat eesti keele akadeemilist välisõpet ehk Kuidas sütitada Eesti-armastust laias maailmas

Eesti-sugusel väikeriigil on põhjust uhkust tunda, et eesti keelt saab õppida nii Euroopas, Ameerikas kui Aasias. Riik on lähetanud eesti keele ja kultuuri õppejõude välismaa kõrgkoolidesse juba 15 aastat.

Keeleõpe ei ole ega saagi olla üksnes sõnade ja grammatika tuupimine, tahes-tahtmata kuulub sinna juurde kokkupuude kultuuriga. Mis sellest omakorda edasi areneb, on justkui võrrand paljude muutujatega. Kuid üks on kindel – väga palju sõltub õpetajast, eriti kui õpe toimub kaugel eemal selle keele keskkonnast.

„Minu töö seisneb eelkõige Eesti-armastuse sädeme sütitamises,“ on öelnud Helena Metslang, kes õpetas eesti keelt ja kultuuri Hiinas Pekingi välisõpingute ülikoolis aastatel 2018‒2020. „On kasutu pühendada terve semester kuivale keeledrillile, et õppijad poole aasta pärast lahkuksid, iialgi enam Eesti peale mõtlemata. Loodetavasti toimub Eesti-kursuse tulemusena vähemalt osas tudengites see sähvatus, et miski tõmbab neid ka edaspidi mingi kokkupuute juurde Eestiga – olgu siis sõbrad ja turismireis, mõni projekt, jätkuõpingud, töökoht …“

Helena Metslang on üks neist paljudest lektoritest, keda Eesti riik on läkitanud laia maailma eesti keelt ja kultuuri õpetama. Aastaarv 2005 märgib eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe (EKKAV) esimese programmi sündi. Vajadus muuta eesti keele välisõpe riigi poliitika osaks kerkis teravamalt esile pärast millenniumi vahetust. Seda toetasid Eesti keelepoliitika planeerimine ja eesti keele arendamise strateegia koostamine aastateks 2004‒2010, aga ka Eesti liitumine Euroopa Liiduga 2004. aastal ning hoogustunud rahvusvahelistumine ja õpiränne.

Praeguseks on edukalt seljataha jäänud ka eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe jätkuprogramm aastateks 2011‒2017 ning alanud järgmine perioodiks 2018‒2027. Kui esimene programm oli tugeva akadeemilise rõhuasetusega ning seadis sihiks õpetada eesti keelt ja eesti keelega seotud aineid ennekõike keeleeriala üliõpilastele, siis jätkuprogrammid on võtnud selle kõrval suunaks ka praktilised eesti keele kursused kõigile huvilistele. Nii toimub eesti keele õpe mõnes ülikoolis koos hoopis rahvusvaheliste suhete või regiooniuuringutega – ikka selleks, et eesti keele õppijate ring oleks võimalikult lai ning väljavaated tööturul mitmekesisemad.

Välismaa kõrgkoolides õpib eesti keelt ligikaudu tuhat üliõpilast, kellest mitmed on sidunud oma tuleviku tõlkija, tõlgi, õppejõu, diplomaadi või mõne muu elukutse kaudu Eesti ja eesti keelega. Näiteks tänu Lvivi ülikoolis eesti keelt õppinud tudengitele saavad ukrainlased nüüd oma emakeeles lugeda Doris Kareva, Elo Viidingu, Kristiina Ehini, Hando Runneli, Viivi Luige jt teiste eesti kirjanike loomingut. Moskvas ühe ülikooli lõpetanud eesti keele õppurist on aga saanud eesti keele lektor sama suurlinna teises kõrgkoolis.

Selleks, et väliskõrgkoolide eesti keele õppureid tihedamalt Eesti kultuuriruumiga siduda, antakse välja ka stipendiume. Näiteks Estophiluse stipendiumiga toetatakse välisülikoolide viimase õppeaasta bakalaureuseõppe üliõpilaste, magistrantide, doktorantide ning doktorikraadiga uurijate Eestit käsitleva uurimistöö kirjutamist või selleks materjali kogumist Eestis. Lisaks keeleteemadele on arvukalt esindatud ühiskonnateaduslikud uurimused, ka tuntakse huvi eesti teatri, kunsti, ajaloo, geograafia jne vastu. Huvilisi leidub nii Euroopast kui kolmandatest riikidest umbes pooleks. Ühe stipendiaadi töö tulemusena on valminud näiteks eesti-slovaki veebisõnastik, mille loomisel kasutati arvutilingvistika vahendeid.

Soovid suuremad kui võimalused

Eesti keelt ja kultuuri on õpetatud välismaal üle saja aasta, eelkõige Soome ja Rootsi ülikoolides ning kohalike entusiastide eestvedamisel. Praegu saab eesti keelt õppida ligikaudu 30 välisülikoolis, millest kümnes töötab Eesti riigi lähetatud lektor. Haridus- ja teadusministeeriumi rahastamisel töötavad eesti keele ja kultuuri lektorid Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis, Ungaris, Saksamaal, Prantsusmaal, Hiinas, Venemaal ja Ukrainas. Kohapealt leitud lektorid töötavad Soomes, Rootsis, Itaalias, Austrias ning palju kaugemateski riikides nagu USA, Kanada ja Kolumbia.

Kuni 2016. aasta lõpuni koordineeris eesti keele akadeemilise välisõppe programmi Eesti Instituut, 2017. aastast sihtasutus Archimedes ning nüüd, alates tänavu augustist veab seda haridus- ja noorteamet. Programmi laienemisplaanides on õpetuskohtade avamine Eestist lähetatud lektoriga mõnes USA, Hispaania või Itaalia kõrgkoolis.

Meie soovid on suured, kuid võimalused ei jõua alati järele. Seetõttu on programmis loodud võimalusi ka Eesti-teemaliste loengute pidamiseks kohapealt või Eestist kutsutud külalislektoriga, et toetada ülikoolide eesti keele ja kultuuri õppe initsiatiivi. Samuti saadetakse välismaa ülikoolidele eestikeelset õppevara ning pakutakse üliõpilastele tasuta õppekohti eesti keele ja kultuuri suve- ja talvekursustele.

On täiesti selge, et eesti keele õpetamine kodust kaugel nõuab nii pühendumist kui missioonitunnet. Haridus- ja teadusministeerium ning haridus- ja noorteamet tänavad kõiki akadeemilise eesti keele välisõppe arengusse panustanuid: lektoreid, õpetajaid, kõrgkoolide töötajaid ja Eesti sõpru välismaal. Eesti väärtustab teie tööd!

Eesti keele akadeemilise välisõppe programmi raames lähetatud lektorid töötavad praegu kümnes väliskõrgkoolis:

• Leedus Vilniuse ülikoolis,
• Venemaal Peterburi riiklikus ülikoolis,
• Prantsusmaal Pariisi ida keelte ja kultuuride instituudis,
• Poolas Varssavi ülikoolis,
• Ukrainas Lvivi Ivan Franko nimelises rahvusülikoolis,
• Tšehhis Brno Masaryki ülikoolis,
• Hiinas Pekingi välisõpingute ülikoolis,
• Lätis Riia Ülikoolis,
• Ungaris Budapesti ELTE Ülikoolis,
• Saksamaal Greifswaldi ülikoolis.