„DigiKiirendi“ annab tõuke koolide digipädevuse arengule

Detsembris lõppes 14 Eesti kooli õpetajate jaoks „DigiKiirendi“ programm, mille eesmärk on toetada koolimeeskonda tehnoloogia õppetöösse kaasamisel ja soodustada nii õpilaste digipädevuste arengut.

Sellel poolaastal osalesid Emmaste põhikool, Kaali kool, Kihelkonna kool, Martna põhikool, Muhu põhikool, Mustjala lasteaed-põhikool ja Tornimäe põhikool Saare-, Hiiu-, Muhu- ja Läänemaalt. Viljandi- ja Pärnumaalt osalesid Juurikaru põhikool, Kirivere kool, Kõpu põhikool, Lahmuse kool, Pärnjõe kool, Viljandi Kaare kool ja Vändra gümnaasium.

2018. aastal alguse saanud „DigiKiirendi“ on haridus- ja teadusministeeriumi rahastatav arenguprogramm, mida viib ellu haridus- ja noorteamet. Programmis saavad koolide meeskonnad vastavalt oma senisele kogemusele digitehnoloogiakoolitust ja nõustamist koos praktilise võimalusega luua kooli vajadustest lähtuv arengukava või projekt. 

Koolitused ja nõustamine

Vastavalt oskustele ja võimetele saab „DigiKiirendis“ õppida nii baas- kui ka rätsepakoolitusel. Baaskoolitusel saavad õpetajad ülevaate digitehnoloogia rakendamiseks vajalikest põhioskustest ja -teadmistest. Edasijõudnutele on koolituskava koostatud nn rätsepameetodil konkreetse kooli võimalusi ja vajadusi arvesse võttes. Koolituste eesmärk on luua kooli digiplaan ja kasvatada õpetajate enesekindlust. Lisaks on igal „DigiKiirendi“ koolil abiks nõustav ja toetav haridustehnoloog, kes aitab kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi.

(Digi)muutuste juhtimine koolis
Koolide juhtkondade toetamiseks toimusid eraldi koolitused, kus tutvuti haridustehnoloogiliste suundumustega, õpiti enda ja teiste koolide kogemustest ning algatati arendusprojektid õpetajate ja õpilaste digpädevuse toetamiseks.

Väljakutsed, millele koolid lahendusi otsivad, on üsna sarnased. Näiteks kasutavad õpetajad igaüks endale käepäraseid õppekeskkondi. Keskkondade hulk (mõnel pool lausa 30) muudab selle keeruliseks nii lastele kui ka vanematele. Ühtsete põhimõtete juurutamine ja kesksete teenuste kasutusele võtmine eeldab korralikku tegevusplaani ning lihtsustab nii õpilaste kui õpetajate koolielu. Mõnes koolis on jätkuvalt probleem kõikuva internetisignaaliga, mis digivahendite kasutamist häirib. „Õpilased suudavad siin appi tulla ja jagada näiteks mobiilset internetti telefonist tahvlile,“ ütlevad õpetajad.

„Teen juhtide koolitust juba 2018. aastast ja iga kord kannab see erinevat ajamärki, need on iga kord nagu koolidki erinevad,“ tõdeb „DigiKiirendi“ koolitaja Airi Aavik. Ta on „DigiKiirendis“ sellel poolaastal juhtide koolituse põhikoolitaja, aga tema põhitöö on Haapsalu kutsehariduskeskuses haridustehnoloogi ja õpetajana.

Õpetajad vajavad julgustamist
„Sel korral tõusis sageli teemaks distantsõppest lähtuvalt kooli ühtse digiplatvormi loomine, olgu see siis Google Suite või Office 365. Eriti vajalikuks peetakse õppematerjalide ja õpikeskkondade korrastamist,“ sõnab Aavik.

Aaviku sõnul oli juhtide koolituse eesmärk, et sünniks just selline arendusprojekt, mida kool vajab. „Soovitasin, et projekt oleks selgelt eesmärgistatud ega oleks liiga üldine. Kui eesmärgiks panna õpetajate teadlikkuse kasv, siis kuidas seda mõõta?“ Aavik ütleb, et kõige rohkem vajavad õpetajad julgustust ja näiteid, kuidas on võimalik õppijate digipädevust arendada. „Paljud õpetajad ei ole koolis arvutiõpet saanud ega ülikoolis digipedagoogikat õppinud. Siin ongi võimalus õpetajat inspireerida, et ta julgeks katsetada ja muutuks enesekindlamaks,“ tõdeb Aavik.

Samavõrd toob Aavik esile, et õpilaste digioskused pole „metsik“ teadmine, mis tekib iseenesest, vaid needki vajavad sihipärast arendamist. „Ei saa eeldada, et õpilased oleksid iseenesest digipädevad. Digioskusi tuleb samavõrd arendada kui mistahes muud eluks vajalikku oskust.“

Kesksed lahendused ja parima digipraktika koondamine

Viljandi Kaare kool võttis keskselt kasutusele Office 365 koos kõikide selle võimalustega. Vändra gümnaasiumis töötatakse välja õppematerjalide digivaramut. Juurikaru põhikoolis testitakse parimaid veebikeskkondi, Kirivere koolis uuritakse digipädevusi ning otsitakse võimalusi võtta tööle haridustehnoloog.

Kaasatud on ka lasteaiaõpetajad ning valmistatakse ette nii programmeerimist kui videoloenguid. Kõpu põhikoolis luuakse samuti ülekoolilist digivaramut, mille toel õpilased ja õpetajad saavad mugavamad ja lihtsamad vahendid välja selgitada. Pärnjõe kool on aktiivselt kasutusele võtnud Google Classroomi ning luuakse digiõppe varamut, samuti on paljud õpetajad hakanud Opiqu keskkonda kasutama. „Luuakse ülevaade ühistest keskkondadest, aga õpetajatel on palju infot korraga,” tunnistavad nad. Lahmuse kool on aga paika saanud uued digirikastatud arengukava.

Saartel ja Läänemaal uuriti ajalugu

Emmaste põhikoolis tegeletakse distantsõppe ajal tekkinud vajadusega ehk luuakse ühtset turvalist veebikeskkonda, kus õpilastega suhelda ja õppetööd korralda.

Muhu põhikoolis luuakse samuti ülevaadet eri keskkondadest ja lisatakse digipädevusi kooli õppekavasse. „Mõtteviisi muutmist on vaja, sellega ei saa üksnes arvutiõpetaja ega haridustehnoloog hakkama, et tekiks ühtne õpikeskkond ja süsteem. Oluline on muuta hoiakuid, see on pikk protsess, aga jää hakkab murduma,” ütlevad muhulased.

Kihelkonna koolis pannakse kirja kooli sünnilugu ning seotakse see eri õppeainetega ja luuakse QR-koodid ning eraldi Google Mapsi kaardikihid, et kooli ajalooga seotud kohti digitaalselt üles leida. Tornimäe põhikooli projekt on seotud staažika koolijuhi Ilmar Kaalu 100. sünniaastapäeva tähistamisega ning mälestuste kogumise ja veebilehega, kuhu tulevad ka Juhan Peegli ning Marta Kivi materjalid. Kaali kooli projektiks on kooli tähtsündmuste ajajoonele panek. II kooliaste aitab materjali valikul ja I kooliaste on testrühm. „Kasvõi presidendid alates Pätsist on kõik Kaali koolis käinud,“ lausuvad sealsed õpetajad.

Mustjala lasteaias-põhikoolis käivitati arvuti- ja robootikaring, järjest rohkem kasutatakse infotehnoloogiat ainetundides, sest õpetajad on omandanud palju uut. 

Martna põhikoolis luuakse digiõppevahendite kogumikku ja võetakse see kasutusele.

„DigiKiirendi“ programmijuht ja digipädevuse valdkonna juht Kerli Požogina loodab, et „DigiKiirendi“ programmis osalenud koolid on saanud väga olulise tõuke digitehnoloogia igapäevaseks kasutamiseks: „Me kõik ju teame, kui keeruline on just see esimene samm tundmatu suunas. Just selleks esimeseks sammuks on koolid saanud igakülgset tuge ning on selle tulemusena näiteks distantsõppeks oluliselt paremini valmis kui varem.“
Perioodil 2018‒2020 saab digikiirendatud üle Eesti 66 kooli, kelle põnevamad kogemuslood kogutakse „DigiKiirendi“ programmi kogumikku. Nii saavad koolid oma arengu- ja edulugu jutustades anda ideid ja julgust ka teistele koolidele. 2021. esimesel poolaastal keskendutakse kokkuvõtete tegemisele ja kogumiku loomisele ning pannakse paika jätkuprogrammi strateegiline plaan. Vaata ka www.digipadevus.ee.