Digiõpe pole kaugõpe veebis, distantsõpe nõuab rohkem kommunikatsiooni

18. dets. 2020 Mait Rungi Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor, rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu (RKRN) esimees - Kommenteeri artiklit
Mait Rungi.

Epidemioloogilised näitajad on meid taas viimas kontaktõppelt distantsõppele, osa kasutama ka raskeimat, hübriidõppe varianti. Ideaalis mõtleme, et oleme distantsõppeks valmis, kevad õpetas ja kinnistas varasemate aastate e-tiigri kogemust. Ometi ei ole õppejõududel lihtne olla korraga valmis kolmes eri formaadiga õppes, ka tehniliselt ei ole selleks head lahendust.

Enamgi veel, koolide tugiprotsessid on kohati muutunud olulisemaks kui põhiprotsess. Kõrgkooli põhiprotsess on õpetamine, teadus, ühiskonna teenimine ettevõtetega koostöö vormis. Praegu on aga oluline, et tugiprotsessid toimiksid ja IT-süsteemid oleks hästi kasutatavad.

Distantsõpe versus kontaktõpe

Mida tähendab ühelt õppevormilt teisele üleminek? Vaagisime seda rakenduskõrgkoolide visioonipäeval. Leidsime, et distantsõpe peab olema kvaliteetne ja andma tavapärasele õppele midagi juurde. Distantsõppe erinevustest on tekkinud probleemirida, mis suurendab õppejõu töökoormust ja avaldab mõju üliõpilaste aine omandamisele.

Üliõpilased kiidavad, et distantsõppes on nad rohkem oma aja peremehed ja saavad materjali omandada sobival ajal mugavas koduses keskkonnas, kuid ekraaniväsimust ja puuduvat füüsilist sotsiaalsust see ei korva. Üliõpilasel on nüüd rohkem ülesandeid, mis nõuab konsulteerimist õppejõu ja grupikaaslastega, aga ka võrgustikku nii õpinguteks kui ka hilisemaks. Kõrgkooli kontaktid on kui klubisse kuulumine.

Maailma parimate kõrgkoolide parimad õppejõud on teinud väga vingeid videokursusi, kus on aga just puudu inimlik silmast silma moment, võimalus täpsustada, küsida ja läbi arutada, näha kaasõpilaste probleeme ja kuulda nende näiteid – õppimine muutub kuivaks.

Õppe kvaliteediks on vaja head heterogeenset seltskonda, sh välisüliõpilasi, kellel omakorda on toe vajadus palju suurem. Esmakursuslaste toe vajadus on samuti suur.

Õppejõu loengumaht võib distantsõppe puhul küll väheneda, aga seda raskem on istudes elavalt loenguid anda. Puuduvaid loenguid tuleb asendada täiendavate ülesannetega, neid lahti selgitada, anda tagasisidet, nii kasvab õppejõudude töömaht.

Praktika ja mobiilsus

Teatud asju ei ole distantsõppes üldse võimalik hästi teha, esiteks praktikat, teiseks mobiilsust. Majandusõppes, lennunduses või meditsiinis on päriselu imiteerivaid simulatsiooniprogramme, kuid see ei ole siiski sama mis vahetu praktika ettevõttes. Üliõpilaste mobiilsus on senini selgelt kasvanud, distantsõppega saab kaasata küll üliõpilasi üle kogu maailma, tekkinud on virtuaalne mobiilsus, kuid mobiilsuse täispalett algsel ehedal kujul on saanud suure löögi.

Ka on õppejõudude ja üliõpilaste koormus tõusnud täiendava kommunikatsiooni tõttu. Kommunikatsioonile on seatud hoopis uued nõuded – see peab olema kõiki kaasav, selgem, kiirem ja läbimõeldum, sest kontaktõppes tullakse täiendavate küsimustega. Toodud kombinatsioon nõuetest on korraga saavutamiseks vastuoluline.

Koolid on pidanud parendama distantsõppe tarkvara, omandama mitmesuguseid keskkondi, õpetama õppejõud neid paremini kasutama ja tegema selleks täiendavaid kulutusi. Tarkvara kõrval peab täiustama riistvara, et tulla toime rohkemate vaatamistega ja säilitada videoloenguid kauem vaadatavatena.

Olukord, mis vajab lahendamist ja kus kool palju sekkuda ei saa, on see, et osal tudengitest ei ole piisavalt head netiühendust, et loengu ajal oma kodunt õppejõu poole pöörduda. Lisaks vajavad riigi tasandil lahendamist videoloengutel tekkivad andmekaitse õiguslikud küsimused.

Oleme rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogus jaganud omavahel kogemusi. Korraldasime visioonikonverentsi e-õppe kogemustest, rääkisime, kuidas seda paremini teha. Jõudsime järeldusele, et distantsõpe ei ole õppimine veebis. See on uus situatsioon, kus me ei ole tavapärases normaalses olukorras. Digiõpe ei ole veebipõhine kaugõpe, vaid digivahendite kasutamine õppes ja õppe rikastamine uute õppemeetoditega.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!