Diskrimineerimine on keelatud!

18. dets. 2020 Opettaja - Kommenteeri artiklit

Tutvustame oma lugejatele, millest kirjutab põhjanaabrite õpetajate ajakiri Opettaja.
Artiklid valib ja tõlgib Silja Aavik, kes on töötanud kakskümmend aastat õpetajana Helsingi eesti koolis.
Valides püüab ta märgata teemasid, mis on päevakorral ka Eestimaa koolides.
Ülevaated ilmuvad iga kuu viimases lehenumbris.


Diskrimineerimine on keelatud!

Illustratsioon: 123RF / Opettaja

Tekst: Salla Hongisto

Seadustega on igasugune diskrimineerimine keelatud, kuid mida see õigupoolest tähendab? Käesoleva artikliga alustab Opettaja leht lugude sarja, kus käsitletakse õpetajatele osaks saanud diskrimineerimist. Esimeses loos püütakse selgitada selle keerulise mõiste sisu.

Mida ütlevad seadused?

Soome põhiseadus ja võrdõiguslikkuse seadus sätestavad, et kedagi ei tohi teistest halvemini kohelda tema soo, vanuse, rahvuse, keele, kodakondsuse, usu, veendumuste, arvamuse, seksuaalse orientatsiooni, tervisliku seisundi, puude või muu isikuomaduse tõttu.

Võrdõiguslikkuse seadusest juhinduvad ka õppekavad, nii töömeetodid kui ka õppematerjalid peavad toetama võrdõiguslikkust.

Diskrimineerimise vormid:

  • otsese diskrimineerimise puhul koheldakse õpetajat teistest halvemini, näiteks ei palgata teda, sest ta ootab last;
  • kaudse diskrimineerimisega on tegu, kui formaalselt ühtsete nõuete varjus diskrimineeritakse mingit inimrühma. Näiteks liikumispuudega õpetajaid diskrimineeritakse kaudselt, sest neile pole tagatud ligipääsu;
  • ahistamine: inimväärikust alandava õhustiku tekitamine, naljatamine solvamise eesmärgil. Diskrimineerimisega on tegu ka siis, kui ülemus ei võta midagi ette halva tööõhkkonna parandamiseks;
  • mugandamata jätmine: puudega töötajale ei võimaldata kohandusi oma töö tegemiseks;
  • korraldus diskrimineerida: tööandja saadud juhend töötajat mitte palgata, näiteks rahvuse või usutunnistuse tõttu.

Struktuurne diskrimineerimine: ettevõtte, organisatsiooni või kogu ühiskonna diskrimineeriv praktika, mis võib olla teadvustamata või ka tahtlik. Näiteks polnud Soomes eelmise sajandi alguses puuetega lastel õppimiskohustust. Struktuurset diskrimineerimist esineb sagedamini kaudse diskrimineerimisena. 

Diskrimineerimiseks ei peeta

  • erikohtlemist, kui see saab inimesele osaks tema erilistest tööülesannetest johtuvalt;
  • positiivset erikohtlemist kaitset vajava isiku võrdõiguslikkuse tagamiseks. Näiteks romadest õpilastele võib abiõpetajaks tööle võtta nende oma rahvuskaaslase. Ka õpilaste erivajadustest tingituna võib lubada positiivset erikohtlemist, näiteks düslektikule võib anda tavalisest rohkem aega eksami sooritamiseks.

Õpetaja võib olla diskrimineerimisega seotud kolmel eri moel

  • Õpetaja on ise ohver. Umbes kümme aastat tagasi kaotas töö nägemispuudega eripedagoog. Kohus leidis, et õpetajat diskrimineeriti, kuna kool ei püüdnudki leida võimalusi, kuidas luua puudega õpetajale töötingimusi, mida nõuab võrdõiguslikkuse seadus.
  • Õpetaja on diskrimineerija. Sellistel puhkudel näeb seadus ette, et toimunu eest peab vastutama haridusasutus, kuid teatud puhkudel ka asjaosaline isiklikult. Ühes pealinna koolis oli õpetaja korduvalt mõnitanud muust rahvusest õpilast teiste kuuldes. Läbirääkimiste tulemusena palus kool õpilaselt andeks ja maksis valuraha.
  • Õpetaja on pealtnägija. Õpetaja on kohustatud sekkuma, kui näeb või kuuleb diskrimineerimisest. Selleks võib olla (taga)kiusamine ehk vaimne või füüsiline vägivald. Sageli kiusatakse kaasõpilast tema terviseseisundi, soo või rahvuse tõttu.

Kui tunned, et sind on töökohas ebaõiglaselt koheldud,

  • vestle oma ülemusega ja palu kirjalikku kokkuvõtet olukorra käsitlemise kohta. Kui tegemist on ahistamisega, siis palu tööandjal sekkuda.
  • Kui olukord ei muutu, pöördu aste kõrgemale (võib ka anonüümselt) või võrdõiguslikkuse voliniku poole.
  • Tasub meeles pidada, et diskrimineerimisjuhtumid vananevad kahe aasta jooksul ja töökonkursil kogetud diskrimineerimisest tuleb kaebus esitada aasta jooksul.
  • Viita oma kaebuses korralikult seadustele ja arvesta, et ametnikele saadetud dokumendid on peaasjalikult avalikud.
  • Võta ühendust ametiühingu või juriidilise nõustajaga.
  • Ülemus ei tohi diskrimineerimisjuhtumi avalikustajale lisada karistuseks töökohustusi.
  • Tööelus toimunud diskrimineerimine võib kvalifitseeruda kriminaalkuriteoks.

Opettaja leht kutsub õpetajaid rääkima oma lugusid kas anonüümselt või avalikult. Eesmärk on avaldada lugude sari, mille teemadeks on õpetajatele osaks saanud diskrimineerimisjuhtumid.


Kui tunned, et pole oma töös piisavalt hea

Illustratsioon: Pinja Meretoja / Opettaja

Tekst: Antti Vanas

Kolmandik alla viie aasta tööl olnud õpetajatest plaanib vahetada eriala. Lauri Heikonen põhjendab tekkinud olukorda läbikukkumistundega, mida noored õpetajad kogevad.

Sagedased ebaõnnestumised närivad noore õpetaja hinge, võtavad tööisu ega julgusta end ametiga siduma. Kogemuste lisandudes küündimatusetunne väheneb. Nii võtab Lauri Heikonen kokku oma väitekirja põhilised järeldused. Tema doktoritöö tugines 552 alustava õpetaja ja 31 õpetajaõpinguid lõpetava tudengi vastustele.

Heikonen uuris oma töös, kuidas on omavahel seotud pedagoogilise meisterlikkuse kujunemine ja pidev kahtlus, et tööoskused polegi piisavad? Pedagoogilise meisterlikkuse all mõtleb Heikonen õpetaja võimet teha järeldusi tunniolukordadest ja võtta neist õppust. Keerulised vahejuhtumid jaotab ta akadeemilisteks ja sotsiaalseteks. Uuringust jäeti välja distsipliiniga seotud seigad.

Uuringust selgus, et keerulised olukorrad tekitasid noortes õpetajates vaistlikke reaktsioone – täbar olukord jäeti kas täiesti tähelepanuta või vaadati sellest mööda põhimõttel „tehke, nagu heaks arvate“. Alustavad õpetajad ei teadvusta, et probleemsed vahejuhtumid klassitoas on suurepärane võimalus õppimiseks ja enesearenduseks. Kahjuks jätkatakse eelnevalt kavandatud rada pidi.

Heikose meelest tuleks õpetajaharidust siduda kindlamalt praktikaga ja mentorlus võiks õpingutes olla praegusest olulisemal kohal. Seni on koosõpetamine toimunud nii, et praktika ajal planeeritakse ja antakse tunde paaris koos teise tudengiga. Sama süsteemi tuleks jätkata ka esimestel tööaastatel, kui paariliseks (ka õppetunnis) oleks kogemustega kolleeg. Ainuüksi kogenud kolleegi pilgust võib saada toetava vihje, kas teemat tasub käsitleda pikemalt. Mentorite kogemused on abiks ettenägematut vahejuhtumit koos lahendades.

26-aastane kaheaastase tööstaažiga aineõpetaja Kia Rautakivi L. Heikose uurimuse järeldustega ei nõustu.

Kia Rautakivi on bioloogia- ja maateaduse õpetaja ning temagi on aeg-ajalt mõelnud uuele ametile, kuid seda seoses lühiajalise töölepinguga ning huviga muude erialade vastu. Kindla töölepingu puudumine on olnud talle senini kõige suurem murekoht koolis.

Kui tal paluti mõelda, millised ootamatud vahejuhtumid õppetundidest meenuvad, meenusid noorele õpetajale ootamatud olukorrad internetiviperustega. Eelnevalt planeeritud õppetund tuli lennult uuesti välja mõelda, aga paraku pole alustavatel õpetajatel selliseks ümberkohanemiseks veel piisavalt kogemusi.

Õpetaja ja õpilase vahelised nääklemised on Rautakivi meelest kurnavad just seepärast, et õpetajad võtavad neid väga isiklikult. „Aja jooksul õpid olukordi hindama ja saad aru, et sageli on tegu õpilase hetkelise tujuga. Kui tutvud õpilastega pikema aja jooksul, siis jääb ka tülisid vähemaks. Sageli püüavad noored õpetajad säästa end sel moel, et ei pööra vahejuhtumitele tähelepanu, rääkimata kasuliku kogemuse saamisest, kui oleks tüli lõpuni ära lahendanud.

Sellist pinnapealset suhtumist toovad endaga kaasa just lühiajalised töölepingud. Ei hakata ennast töökohaga siduma,“ arutleb Rautakivi oma kogemuste põhjalt. Ta lisab: „Tahtmist saada uusi oskusi on noortel piisavalt. Juba sedavõrd, et üritatakse olla kohe väga head õpetajad ja enesepiitsutamisega jõutakse sellise piirini, et kõik jõuvarud on lühikese ajaga ammendunud. Noored põlevad lihtsalt läbi. Koolikollektiiv aga loodab, et noor õpetaja oskab kõike ja kohe, ega anna piisavalt aega kohanemiseks. Minul oli suur abi vilunud kolleegist, kellega koos tunde ette valmistasin, koos ära andsin ja lõpuks ka analüüsisin. Koostööd mentoritega tuleks võimaldada noortele õpetajatele kõikides koolides.“


Parasjagu päevakorral (lühisõnumeid aktuaalsetest teemadest või uuendustest)

  • Soome Eduskunta kiitis heaks kaheaastase eelkooli (eksperimendi) eelnõu. Sellega loodetakse tagada suurem hariduslik võrdsus. Üks oluline ootus on jõuda kiiremini nende lasteni, kes vajavad eripedagoogilist tuge. Katses osalejad valib haridusamet üle kogu Soome, hõlmatakse u 10 000 last, eksperiment algab 2021. aasta augustis ning kestab maikuuni 2024.
  • Kohustuslikku kooliiga pikendatakse 18. eluaastani ja II astme õpingud on kõigile tasuta kuni 20. eluaastani. See toob kaasa u 2000 õppuri lisandumise igal aastal. Õpetajate ametiühing on seisukohal, et koolikohustuse pikendamise ja II kooliastme tasuta õppematerjalide tõttu tuleb riigil kõik kulutused hüvitada. Sama oluline on tagada noorte õppurite ligipääs tugiteenustele ja osalisele diferentseeritud õpetusele ka teises kooliastmes (gümnaasiumis või ametikoolis).
  • Et tasandada koroonaviirusest tingitud mahajäämust, said õppeasutused peaaegu 70 miljonit eurot riigi abi. Üks tingimus oli, et õpetajaid ei tohi koondada. Ametiühing uuris, kuhu abiraha kasutati. Peamiselt palgati juurde abiõpetajaid, koolipsühholooge, sotsiaalpedagooge ning õpetajad said ressurssi tugiõppe jaoks ning võimaluse õpetada väiksemaid rühmi.
  • Õpetajate ametiühing alustab tänukampaaniaga, et tuua kogu rahva teadvusesse töö, mida õpetajad koolides teevad. Sellega loodetakse jõuda poliitiliste otsusteni, millega saaks parendada haridusasutuste tööheaolu ning mida oleks tunda ka rahakotis. Õpetajate tehtud tööst sõltub ühiskonna heaolu ja riigi turvaline igapäevaelu.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!