Distantsõpe toimib, kui kool on hästi juhitud
Valitsuse otsusega on kõik Harjumaa ja Ida-Virumaa gümnasistid alates 30. novembrist distantsõppel. Viimsi vallas puudutab otsus Viimsi gümnaasiumit, kes läheb kogu kooliga lähiõppelt üle veebis juhendatud õppetööle.
Kui kooli peetakse muidu võrdlemisi traditsiooniliseks ja muutuvates oludes pigem tuttavat turvatunnet pakkuvaks asutuseks, siis kevadine viiruseaeg näitas, et praegune kool on teistsugune kui mõnikümmend aastat tagasi. Kinnitust sai tõsiasi, et muudes valdkondades populaarsed töövõtted, nagu kodukontor ja veebikoosolekud, on võimalikud ja tulemuslikud ka koolis.
Kool toimib kõiksugustes oludes, kui töö on hästi juhitud. Nentisime kolleegidega Viimsi gümnaasiumist nii kevadel kui ka nüüd, et töötame suurepärases organisatsioonis: koolijuht Karmen Paul teeb otsuseid koos meeskonnaga, tekitab segastel aegadel kindlustunde, kuulab ja usaldab oma töötajaid. Nõnda teadsime ka selle õppeaasta alguses, et ükskõik kui kaootiline on olukord, meil on plaan, mismoodi jätkata õppijat toetava õppetööga.
Mõistagi ei asenda suhtlus ekraani kaudu vahetut õppimist klassiruumis. Seega valmistusime augustis kooli alguseks, analüüsides meeskonnaseminarides kevadise distantsõppe parimaid kogemusi. Sealt tuli kaasa teadmine, et kui õppija ei saa koolimajas olla, ei tähenda see veel, et ta peaks tundidest ilma jääma. Nõnda alustasime septembris paindõppega: aineõpetajad olid valmis enne tundi reageerima ja õpetama nii neid, kes on klassiruumis, kui ka neid, kes osalesid kodust. Näiteks kirjandustundi, kus on 75 minuti jooksul nii paaris- kui ka rühmatöid, võtsid klassikaaslased kooli sülearvuti või telefoni kaudu puudujad videokõnes tundi kaasa, nii et kodusolijad said osa nii õppesisust kui ka suhtlusest kaasõppijatega. Usaldasime sealjuures oma õppijaid, et nad jäävad koju tõesti vaid siis, kui tervis ei luba kooli tulla. Riigigümnaasiumina on meil hea võimalus kasutada majas olevat nüüdisaegset tehnikat: dokumendikaamera pilt ja heli on nii kvaliteetsed, et õpetaja saab selle abil näidata kodusolijatele nii tahvlit kui ka klassikaaslaseid. Kel tarvis, sai nii haigusperioodiks kui ka distantsõppeks laenutada koolist sülearvuti ja kõrvaklapid.
Kool võimaldab õppida igas õppevormis
Kooli ülesanne on tagada kindel ja toimiv, üheselt mõistetav töökorraldus, oodatavate õpitulemuste saavutamise juhendamine ja turvatunde loomine igas õppevormis. Seega otsustasime juba kevadel, veel enne kui eriolukord ametlikult välja kuulutati, et jätkame igal juhul tööd senise tunniplaani alusel – nii ei pea õpilane harjuma uue päevakavaga ega koostama iseendale uut tööplaani, vaid koolipäev kulgeb laias laastus juba turvatunnet tekitavas rütmis. Algavaks distantsõppeks sõnastasime otsuse: kõik osalevad tunnis videopildiga – see ajendab tunnis osalema, hoiab klassi ühtsustunnet ning muudab veebisuhtluse natukenegi loomulikumaks. Oleme õpilastega mitmel korral tunnis tõdenud, et on tore üksteist ikka näha, olgugi videopildi vahendusel.
Õpetajalt nõuab distantsõpe senise töökorralduse ja õppesisu ning meetodite ümbertegemist. Õpetaja pole enam ammu see, kes ütleb, mis lehekülg õpikust või töövihikust avada, vaid leiab õpilast aktiivselt õppetöösse kaasavad meetodid, et oodatavad õpitulemused saaksid juhendatud ning õppijal oleks võimalus luua seoseid eri õppeainete ja koolivälise elu vahel ning arendada kõigele lisaks 21. sajandi oskuseid ja üldiseid eluks vajalikke pädevusi. Olen seda meelt, et lihtne oleks järgmised kolm nädalat Stuudiumisse kirja panna, mis leheküljelt mida lugeda, harjutada ning siis jaanuaris kontrollida, kas vajalikud teadmised on saavutatud, ent see poleks õpetamine.
Ühised kokkulepped on toetavad
Viimsi gümnaasiumis oleme sama õppeainete õpetajatega teinud kokkulepped, mismoodi ühele või teisele õpitulemusele läheneda, nii et õppijad saaksid omavahel suhelda, teha loovülesandeid, arutleda, rääkida nii omavahel kui ka õpetajaga. Näiteks analüüsisid ja tõlgendasid abituriendid kirjanduses novembrikuise distantsõppe ajal kolme düstoopiateost, nii et said pidada ideaalmaailma loomise koosolekut kolmeses rühmas, igaüks lugenud eri teost, ning reflekteerida hiljem üksinda kogetut. Õpetajalt nõuab selliste ülesannete läbiviimine veebis pikemat ettevalmistusaega, oma õppijate usaldamist ning tarka planeerimist, selleks et igal rühmatööl oleks selge tulemus, mille põhjal saab näha, kuhu õppijad aruteludes jõudsid. Heaks vahendiks on Google Drive’i dokumendid: kui ma ei saa osaleda korraga eri rühmade aruteludes, siis näen vähemalt reaalajas, mis mõtted dokumenti kirja saavad. Vajadusel saan kiiresti nõu ja vahetut tagasisidet anda.
Distantsõpe on ka õppija jaoks keeruline, sest tegu on pigem tavatu ja uudse õppimise korraldusega. Õppijal on suur vastutus selles, kuivõrd distantsõpe toimib. Enam ei pea nii vara ärkama kui varem, sest kooliminekuaeg jääb ära, ent 8.30 on ikkagi vaja, viisakas rõivais, kõht juba täis, kaamerapildiga tunnis olla. Õigel ajal ärkamine on omajagu väljakutse, kui on teada, et voodist kirjutuslaua taha on vaid mõni samm. Söögipausid on samad mis koolimajaski, ent nüüd peab igaüks ise vastutama selle eest, et tunni alguseks oleks söök nii valmis tehtud kui ka ära söödud, et tund saaks õigel ajal alata.
Tõsiasi, et tunnis õpib see, kes on kõige aktiivsem, kehtib ka distantsõppes. Selleks et arutelud ja rühmatööd täidaksid eesmärki, peab õpilane nendes innukalt osalema. Kui õpetajad püüavad tööd planeerides arvestada sellega, et õpilane ei peaks kogu koolipäeva ekraani vaadates veetma, tähendab see seda, et iseseisva töö ajal peab õppija end niivõrd distsiplineerima, et ta ettenähtud ajal teeks tõesti tööd. Muidu on oht, et ülesanded kuhjuvad ning ühel hetkel on tegemist vajavate ülesannete nimekiri liiga pikk selleks, et oleks tahtmist kuskilt alustada. Hea tava on see, et iseseisva ülesande ajal on õpetaja Google Meeti kõnes või Stuudiumi vestluses kättesaadav, nii et õpilane saab küsimuse tekkimisel kohe nõu pidada.
Kool on oluline suhtlemiskoht
Omajagu väljakutset pakub distantsõpe ka kodule, sest õppijal peab olema võimalus vaikses kohas tundides osaleda, kasutada päev otsa internetti ning süüa. Gümnasistid saavad küll enamasti nii õppimise kui ka söögitegemisega juba ise hakkama, ent ainult kodus olles ja iseseisva töö aega planeerides kulub vanema tugi kindlasti ära.
Kool on tegelikult palju enamat kui koht, kus omandada uusi teadmiseid, oskusi eri õppeainete kohta. Õpetaja on midagi palju enamat kui õpiku ja töövihiku õige leheküljeni suunaja. Olen sel õppeaastal uute gümnasistide ehk kümnendike mentor ja ütlemata tore on olnud kuulda, kuidas lühikese ajaga tunnevad vastsed õppurid end koolis hästi ning toovad välja, et suhtluskultuur ja üldine õhkkond on koolis uskumatult hea. Usun, et noortel on vaja sotsiaalseid suhteid, silmast silma rääkimist, koos loovülesannete lahendamist, vestluseid koolikoridoris ja söökla järjekorras ning õpetajatega muljete jagamist vahetundides, arutlemist ja aktiivseid, õpilast kaasavaid õppemeetodeid klassiruumis. Seda kõike on distantsõppe ajal keeruline vajalikul moel pakkuda, mistõttu on oluline, et igaüks hoiaks muutuvates oludes oma vaimset tervist, liiguks iga päev värskes õhus, suhtleks lähedastega ning küsiks vajadusel abi. Tean, et selles osas on alanud distantsõppe ajal meie õppijatele suur tugi nii õpilasnõustajast kui ka äsja tegevust alustanud Viimsi gümnaasiumi õppijate vaimse tervise klubist, mis tegutseb õpilaste enda eestvedamisel, pakkudes veebis toredaid ühisüritusi, virtuaalseid koosolemise hetki.