KOOLIVÕRK: Õpilaste arvu vähenemine ja tugispetsialistide nappus innustab koole suuremale koostööle

18. dets. 2020 Heiki Raudla peatoimetaja - Kommenteeri artiklit

LÄÄNEMAA JA SAARTE KOOLIVÕRK: KÕIGIS KOLMES MAAKONNAS ON GÜMNASISTE POOLE VÄHEM KUI 15 AASTAT TAGASI

Läänemaa ja Lääne-Eesti saarte omavalitsused investeerivad haridusasutustesse nii palju kui võimalik, sest haridus on nende peamisi prioriteete.

Haapsalu – koolivõrgu korrastamise musternäide

Haapsalu linna arengukavas 2018–2028 on koolivõrgu korrastamine eraldi lahti kirjutatud. Senised plaanid on ellu viidud, koolivõrku on korrastatud, lähtudes arengukavas seatud plaanidest. Riigi ja KOV-i rahastuse toel on ehitatud uus Haapsalu põhikool, vanast õppetaristust on loobutud, rekonstrueeritud Haapsalu algkool. Kolmas põhikooliaste on koondatud valdavalt Haapsalu põhikooli, eesti ja vene kodukeelega lapsed õpivad Haapsalu põhikoolis. On loodud ja tegutseb esmatasandi tugiteenuste keskus.

Riigile on üle antud kogu keskhariduse korraldamine: tegutseb Haapsalu riigigümnaasium, täiskasvanute üldharidusõppe võimalused on loodud Haapsalu kutsehariduskeskuses.

Nüüd on põhifookuses nüüdisaegse õpikäsituse ellurakendamine ja esmatasandi tugiteenuste keskuse loomine, aga ka noorte õpetajate värbamiseks starditoetuse ja elamispinna võimaldamine.

Haapsalu linnavalitsuse haridusnõuniku Mari-Epp Tähe arvates on praegune uuendatud, koolivõrk Haapsalu linna jaoks optimaalne. „Haapsalus alustas riigigümnaasium tööd 2013. aastal, selleks oli vaja senised gümnaasiumid ümber korraldada,“ meenutab Täht. „Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi ja Haapsalu gümnaasiumi gümnaasiumiosadest sai Läänemaa ühisgümnaasium ja põhikooliosadest Haapsalu põhikool. Oma täiskasvanute gümnaasiumi andsime üle Haapsalu kutsehariduskeskusele aastal 2019. Olime selles küsimuses teerajajad.“

Kui veel millestki puudust tunda, on see Tähe sõnul seotud HEV-laste õpetamisega. „Toetan kaasava hariduse põhimõtet, kuid on lapsi, kes vajavad oluliselt väiksemat ja rahulikumat koolikeskkonda, kui saame praegu meie koolides pakkuda,“ tõdeb ta.

Statistikast nähtub, et Haapsalus on kolme maakonna kõige väiksem noorte õpetajate osakaal. Seetõttu on arengukavas ühe eesmärgina välja toodud noorte õpetajate värbamine. Tegevuskavas on kirjas: „Reaalainete õpetajate, noorte õpetajate ja hariduse tugispetsialistide värbamiseks starditoetuse ja elamispinna võimaldamine.“

„Toimime vastavalt vajadusele,“ nendib Täht. „Seni ei ole seda veel rakendada õnnestunud.“

Koolivõrgu korrastamist soodustavatest teguritest rääkides ütleb linnavalitsuse haridusnõunik, et tagasi vaadates on tunne, et kõik sujus rahulikult ja üksmeelselt. Kogu protsess oli kuidagi loomulik ja jõudis kätte just õigel ajal. „Me ei teinud midagi jõuga,“ nendib ta. „Oma roll oli õpilaste vähenemisel.“

Ta möönab, et päris valutult muudatused ei lähe, sest inimestel tekivad suurte ja põhimõtteliste muudatuste ees hirmud ja kõhklused. Kui Eesti on tuntud oma laulva revolutsiooni poolest, siis Haapsalu koolivõrgu korrastamine, gümnaasiumite ühendamine pandi sisse kohalikku muusikali „Kinni lä’ete teie!“.

„Tagantjärele võin öelda, et gümnaasiumite liitmine tegi kõige suuremat muret õpetajatele ja lastevanematele. Noored ise olid ootusärevad ja nägid muudatustes vaid head. Suurimaks vaidluskohaks sai kooli nimi. Kindlasti ei saanud jätta seniseid nimesid. Tuli valida uus ja neutraalne.“

Tõuke tegutsemiseks andis Tähe sõnul vajadus koolihooned renoveerida: aastal 2009 olid Haapsalu koolimajad väga halvas seisus ja et need korda teha, oligi vaja teha koolivõrgus süsteemseid muudatusi.

Riigigümnaasiumiks renoveeritud Wiedemanni tänavu koolimaja on Tähe hinnangul nüüd väga hea keskkonnaga haridusasutus. „Kohe hakkasime tegema plaane Haapsalu põhikooli õpikeskkonna parandamiseks. See võttis rohkem aega, kui arvasime, kuid nüüd on Haapsalus täiesti uus põhikoolihoone,“ räägib Täht, kelle sõnul hakatakse peagi renoveerima Haapsalu linna algkooli hoonet. „Loodame, et järgmisel õppeaastal saavad ka selle kooli õpilased ja õpetajad nüüdisaegse õpikeskkonna,“ lisab ta.

Haldusreform ei eeldanud Tähe sõnul koolivõrgus muudatusi. „Sellega läks meil hästi. Ridala valla koolid asusid just õiges kohas. Koostööd tegid koolid juba varem ja ühinemise järel on see jätkuvalt väga hea.“

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %90
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %4
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %89,8
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)11

Lääne-Nigula mitmekülgne haridusmaastik

Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse hinnangul ei ole Lääne-Nigula liitvalla hariduse kõige suurem väljakutse mitte kodulähedase hariduse kättesaadavus või transport, vaid hariduse kvaliteedi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine – selleks peavad olema parimad õpetajad koolides, noorte õpetajate pealekasv, tugispetsialistid jne. „Ühel hetkel hakkab kooli sulgema mitte laste, vaid hoopis tippspetsialistide puudus,“ väidab ta. „Seda näeme eriti teravalt praegu Nõva kooli näitel, kuhu lihtsalt pole võimalik kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid leida.“

Omavalitsus on otsustanud Nõva kolmanda kooliastme alates järgmisest õppeaastast sulgeda. Praegu õpib kolmandas kooliastmes seitse õpilast. Lähim kool on naabervallas Padise põhikool, sinna on 32 km, oma valla koolidest jäävad nii Noarootsi kui Oru kool 33 km kaugusele.

Nõva kolmanda astme sulgemisega kaasnev transpordiprobleem on vallavanema sõnul pigem näiline. „Kui vaadata valla koolitranspordivõrku tervikuna, siis juba nüüd läbivad mitme kooli õpilased iga päev samu vahemaid ja selleks kulub neil sama kaua või isegi kauem aega, kui kavandatavad muudatused Nõva koolis kaasa tooksid,“ selgitab ta. „Õpilaskodu Nõval elavad õpilased ei vaja ja jõuavad kõik kooli seadustes sätestatud ajalimiidi piires. Kavandame käiku panna koolibussi Nõvalt Noarootsi. Kolmanda astme õpilasi on järgmistel aastatel 4–6 ja tulevikus väheneb see arv veelgi.“

Statistikast nähtub, et ligi neljandik õpetajatest ei vasta kvalifikatsiooninõuetele ning neljandik õpilastest jätab gümnaasiumi pooleli. Ometigi kavatseb vald käiku jätta mitu gümnaasiumi. Kullamaa keskkooli säilitamine on vallavanema sõnul Lääne-Nigula valla ühinemislepingu lubadus ja keskkool on Kullamaa kandi rahva üks identiteedi alustugesid.

Noarootsi gümnaasiumi panus Noarootsi ja Läänemaa kandi gümnaasiumiharidusele on tema sõnul rikastav. „Üleriigilise teeninduspiirkonnaga ja spetsialiseeritud gümnaasiumina ei ole see kohalikule gümnaasiumivõrgule mitte otseselt konkurent, vaid aitab seda täiendada,“ täpsustab ta. „Oluline, et Noarootsi gümnaasium jätkaks ka tulevikus.“

Veel olulisem on vallavanema sõnul Noarootsi gümnaasiumi tähtsus Noarootsi hariduselule tervikuna, kuna võimaldab tagada Noarootsi koolis (valla põhikool) õpetajate koormuse. Õpetajad õpetavad seal nii põhikoolis kui gümnaasiumis.

Haldusreformi tulemusena moodustati vallas ühtne tugiteenuste keskus, määratleti arengukavas kooli jätkusuutlikkuse tingimused (III kooliastmes vähemalt 12 õpilast), tehti olulised hariduskorralduse muudatused Nõval (õpilaskodu suletud, kooli ümberkorraldamine, III astme õppetegevuse lõpetamine), seati ühtsed õiguslikud alused kõikide koolide tegevuseks.

Lääne-Nigula vallavalitsus on haridusosakonna juurde moodustanud hariduse tugiteenuste keskuse, mille alla on koondatud hariduse tugiteenuste spetsialistid. „Arvestades lasteaedade ja koolide õpilaste arvu, on mõistlik kasutada ühte spetsialisti mitme asutuse peale,“ selgitab vallavanem, kelle sõnul on nagu ka mujal Eestis probleemiks see, et tugiteenuste spetsialiste on raske leida.

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %80,6
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %6,2
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %95,9
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)16,9

Saaremaa uuendab koolivõrku ühisjõududega

Saaremaa vallal on valdkondlik hariduse arengukava aastateks 2020–2030, millel on selge seos riigi hariduse valdkonna arengukava suundadega. Abivallavanema Helle Kahmi sõnul tõi arengukava koostamine hästi välja nii piirkonna vajadused kui ka inimeste ootused. „Suures plaanis ei erine me Eestist tervikuna, kuid eks saareline asukoht tekitab mõnevõrra erisusi,“ selgitab ta. „Teame, kui oluline on korralik ühenduste võrk, ja seda igal moel – nii mere, teede kui interneti kaudu.“

Helle Kahm selgitab, et ühendvalla ajal on olnud algusest peale oluline välja selgitada ja analüüsida, milline on praegune olukord, millised on perspektiivid ja kui palju on vahendeid, et parimal moel kooliharidust pakkuda. Omavalitsuses on nii 16 kui ka 1000 õpilasega koole ning kõiki teisi, mis sinna vahele mahuvad. Liiati on palju renoveerimist vajavaid koolimaju.

„Valmistame ette koolivõrgu pika, tervikliku ja optimaalse haridusruumi perspektiivi ning katsetame juba praegu ühisressursikasutust haldusküsimustes,“ lisab Kahm.

Oluline teema on tema sõnul nii õpetajate kui tugispetsialistide kvalifikatsioon, järelkasv ning motivatsiooniküsimused. „Koostööküsimuste lahendamine ja ressursside ristkasutamine annab ka väikekoolidele võimaluse efektiivsemalt toime tulla,“ tunnistab ta.

„Ühinemise järel olime olukorras, kus selgus, et haridusvõrk on äärmiselt ebaühtlaselt tugispetsialistidega kaetud,“ meenutab abivallavanem. „Paljudes kohtades tugispetsialistid puudusid, mõnel puudus kvalifikatsioon. Kuna koolis on alati inimesi puudu, suunati tugispetsialistid tihti asendajaks, nad pidid töötama õpetaja, klassijuhatajana jne. Suur vald andis võimaluse vaadata vajadusi suurelt ja planeerida tugisüsteem laste ja perede tugikeskuse kaudu, mille alla tugispetsialistid koondasime, lisaks veel juhtumikorraldajad ja perenõustajad. Praegu on käsil teine kooliaasta uuel moel, teha on veel palju, kuid meie inimesed on tahtmist täis ja valmis valdkonda uuenduslike mudelite kaudu teadmispõhiselt arendama.“

Statistikast nähtub, et Saaremaa gümnaasiumilõpetajatest jõuab kõrghariduseni märksa suurem osa kui Eestis keskmiselt. Saaremaal on praegu neli gümnaasiumi: Saaremaa ühisgümnaasium (SÜG), Kuressaare gümnaasium (KG), Orissaare gümnaasium ja Kuressaare täiskasvanute gümnaasium.

Uuel aastal avab uksed riigigümnaasiumina Saaremaa gümnaasium ja see toob kaasa koolivõrgu ulatuslikud muutused. Näiteks jätkavad KG ja SÜG uute nimedega ja põhikoolidena. „Vaieldamatult ootame, et õpilaste jaoks võimalused laieneksid,“ rõhutab Kahm. „Teisi variante siin lihtsalt ei ole ja sellel hoiame kiivalt silma peal, sest otsused riigigümnaasiumi tekkeks tulid raskete läbirääkimistega. Keskkonna mõttes on uus ja moodne koolimaja väga oodatud.“

Saaremaa vallal üle võetud eelnevalt riigile kuulunud Kallemäe kool. Loodud Saaremaa Toetava Hariduse Keskus, kus integreeritud haridus- ja sotsiaalvaldkond tuge vajavatele lastele ja nende peredele.

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %87,5
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %5,5
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %98,4
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)12,3

Hiiumaa koolide kõrge tase

Nii nagu 15 aastat tagasi, on ka nüüd Eesti väikseima õpilaste arvuga maakond Hiiumaa, kus õpilaste arv on vähenenud järsemalt kui mujal Lääne-Eestis. Eelmisel õppeaastal oli Eestis 51 üldhariduskooli, kus õppis rohkem õpilasi kui Hiiumaal kõigis koolides kokku.

Hiiumaa arengukavas on kitsaskohtadena välja toodud laste arvu vähenemine ja õpetajate järelkasv, aga haridusvõrgu korrastamise teemat eraldi ei käsitleta. „Hiiumaa koolide arvu me kitsaskohaks ei pea, lisaks on Hiiumaa valla ühinemislepingus kokku lepitud, et asutuste arv käesoleva valimisperioodi ajal ei vähene,“ selgitab Hiiumaa vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Karin Kokla, kelle sõnul lähtuti arengukava koostades sündide statistikast.

„Hiiumaa eripära viimastel aastatel on see, et laste arv ei ole nii drastiliselt vähenenud, kui statistikaamet seda ennustab,“ selgitab Kokla. „Sündimus on väike, kuid meie elanikkond suureneb praegu siserände arvelt.“

Tema sõnul ongi praegust õpilaste arvu põhikoolides suurendanud Eesti-sisene ränne, st mitmed lastega pered on valinud Hiiumaa oma elu- ja töökohaks. Õpilaste arv Hiiumaa üldhariduskoolides on püsinud tema sõnul viimased viis aastat suhteliselt stabiilne.

Kitsaskohaks on õpetajate järelkasv. Umbes neljandik õpetajatest on kas pensioniikka jõudmas või pensioniealised. Hiiumaa vald on vastu võtnud „Hiiumaa valla kõrgharidusega noorele spetsialistile toetuse maksmise korra“, mille abil toetada stipendiumiga Hiiumaale tööle asunud noort õpetajat, kuid kaaluma peab Kokla sõnul ka muude toetusmeetmete rakendamist.

Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo Tasuja lisab, et kohati on laste arv siiski sellel tasemel, et on väljakutse, kuidas kõrge kvaliteediga haridust igas piirkonnas igas kooliastmes pakkuda. See avaldub ka väljakutsena leida kvalifitseeritud tööjõudu igaks õppeaineks.

Lähtudes õpilaste arvu prognoosist aastani 2035, katab vallajuhtide hinnangul üks gümnaasium Hiiumaa vajaduse. Nende arvates on Hiiumaad vaadates mõistlik üks tugev gümnaasium ning üks tugev kutseõppeasutus.

Hiiumaa on huvitav selle poolest, et kuigi saarel on kõige vähem õpilasi, on seal kolme maakonna võrdluses kõige suuremad gümnaasiumiklassid. Kokla sõnul tingib suure klassi gümnaasiumi õppetöö korraldus, mille kohaselt paralleelklassid puuduvad ja kogu lend/aastakäik õpib ühes klassis.

Statistikast nähtub, et enamik Hiiumaal gümnaasiumisse astunutest selle ka lõpetavad. Ka kõrghariduse omandamise näitaja kuus aastat pärast gümnaasiumi lõpetamist on erandlikult kõrge. Hergo Tasuja sõnul näitab see Hiiumaa hariduse kvaliteeti. „Meil on heal tasemel õpetajad, õpihimulised ning õpioskustega õpilased,“ nendib ta. „See annab kinnituse, et oleme suutnud saarel korraliku täisgümnaasiumi tööle rakendada, kuhu õpilased soovivad õppima tulla.“

Heal tasemel õppimine, mida kinnitavad ka PISA tulemused, teeb Hiiumaa vallajuhtidele rõõmu. Samuti peavad nad kordaminekuks ettevõtlikkus- ja ettevõtlusõppe rakendamist koostöös Hiiumaa arenduskeskusega. Enamik Hiiumaa koolidest on liitunud liikuma kutsuvate koolide võrgustikuga ja TEK-võrgustikuga, et tervist toetavate tegevuste kaudu parendada ja aktiviseerida õppetegevust ja õpimotivatsiooni.

Aastaks 2022 valmib Kärdla põhikooli uus õppehoone, mis on kavandatud lähtuvalt nüüdisaegsest õpikäsitusest, arvestades ruumikvaliteedi põhimõtetega, sh aja- ja asjakohasus, ligipääsetavus, kohandatavus, säästlikkus ja tõhusus, keskkonnasõbralikkus, ohutus ja tervislikkus. Loodud on kvaliteetsed tingimused kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks.

„Rõõmu teeb ka see, et koolid ja lasteaiad suudavad lisaks kvaliteetsele haridusele iga päev palju muudki pakkuda. Ollakse liitunud liikuma kutsuva kooli võrgustikuga, osaletakse digiprojektides, oma köögis kasutame maksimaalselt kohalikku ja mahetoitu,“ lisab Hergo Tasuja. „Mitu kooli on viimastel aastatel uued särasilmsed juhid saanud ning see avaldab laiemat mõju kogu hariduselule. Meil tõepoolest on sisu poolest tugevad koolid.“

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %88,2
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %5
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %96,1
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)14,4

Vormsi koolis on õppetöö uuenduslik ja mitmekesine

Kuna tegemist väikesaarega, kus asub üks lasteaed-põhikool ja igal aastal lõpetab põhikooli 3–4 õpilast, siis ei tohiks näitajaid võrrelda teiste KOV-idega ja protsentide asemel peaks vaatama arve. Vormsi kool on samas silmapaistev selle tõttu, et võtab vastu koduõppel olevaid õpilasi üle Eesti.

Vormsi koolis on õpilasi, kes ei ela Vormsil ega käi iga päev koolis kohal. Nemad läbivad õppe suures osas veebi vahendusel, osalevad eritunniplaani alusel mõnes tunnis veebikanalite kaudu, osa ülesandeid teevad iseseisvalt ning kindlaksmääratud aegadel osalevad kontaktõppesessioonidel. „Hindamine ja tagasiside andmine on üldjuhul sama mis õpilastel, kes käivad iga päev koolis, eksameid sooritatakse samadel alustel ja Vormsis kohapeal,“ täpsustab Vormsi lasteaia-põhikooli direktor Age Hälvin.

„Niisugune õppimise viis, mida lühema väljenduse mõttes oleme nimetanud ka distantsõppeks, on meil juba aastaid,“ ütleb Hälvin, kelle sõnul kasvas mõte ja vajadus niisugusel moel õppida välja sellest, et Vormsi kooli poole hakati pöörduma sooviga olla selles koolis koduõppel – kuna kool on väike ja ehk on sellest johtuvalt paindlikumad võimalused õppetööd korraldada.

„Vormsi kool oli valmis mitmesuguseid õppimisväljundeid arutama, kuna Vormsi koolis on vähe õpilasi ning jätkusuutlikkus on oluline teema,“ nendib saare kooli- ja lasteaiajuht.

Üsna ruttu sai Hälvini sõnul selgeks, et koduõppeks selle tavalises tähenduses puudus lapsevanemate valmisolek. Peamine soov oli leida võimalus, et õppeprotsessi suunaks ja koordineeriks kool, aga õppimine ei eeldaks igapäevast kohalkäimist. „Põhjuseid, miks lapsevanemad ja lapsed on meid üles otsinud, on mitmeid, tihti on põhjuseks tõrked kooliskäimisel suures koolis ja klassis, mõnel juhul välismaal viibimine,“ selgitab koolijuht. „Aga ka välismaalt tagasipöördumise kavatsus ning sellega seoses soov ühtlustada senist haridust Eesti haridussüsteemiga.“

Niisugune väljund on andnud Hälvini sõnul mitmele noorele inimesele võimaluse oma haridusteed edukalt jätkata. Vormsi koolil on see aga võimaldanud õppetööd mitmekesisemalt korraldada.

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %55,6
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %11,1
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %100
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)18,3

Märksõnad:

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!