Eesti õpetaja teeb usinasti ka rahvusvahelist koostööd, kui piirid (taas) lahti

Enne kui koroonapandeemia tõmbas kriipsu peale kodutanumast kaugemal liikumisele, jõudsid tuhanded Eesti õpetajad ja õpilased end Euroopas täiendada ja uusi kogemusi saada. Järgnevalt jagavad koolid eredaid hetki oma koostöö- ja õpirändeprojektidest aastail 2014–2020.

Kuusalu keskkool

Piia Palge-Lepik, algklasside õppejuht:

Esimene õpirändeprojekt toimus 2015/2016. õppeaastal. Oleme saanud igal sellele järgnenud aastal saata meie kooli õpetajaid õpirändele. Koos käesoleva õppeaasta õpirändeprojektiga, mis on praegu teadupärast pausil, on Archimedes rahastanud 45 Kuusalu keskkooli taotletud õpirännet.

Oleme kaasanud laia spektri töötajatest, kõik ainevaldkonnad on esindatud. Kui esimestel aastatel valisime pigem täiendkoolitusi, siis mida aasta edasi, seda rohkem oleme soovinud õpetajatele luua töövarjutamise võimalusi. Rahvusvaheline koostöö on olulise märksõnana kirjas kooli arengukavas. On väga oluline toetada õpirändele minevat õpetajat nii ettevalmistaval perioodil kui ka kokkulepetes õppetöö korralduses tema eemalviibimise ajal. 

Meie koolis tegeleb dokumentatsiooni ja praktilise korraldamisega arendusjuht, see jaotus võimaldab õpirändele minejal keskenduda eelkõige sisule. Tal jääb rohkem aega tutvuda planeeritava kursuse sisu või kooliga, kuhu töövarjuks läheb.

Pärast õpirändelt naasmist annab õpetaja suulist ja kirjalikku tagasisidet. Meil on välja kujunenud hea traditsioon teha põhjalikke esitlusi kogetust õpetajate üldkoosolekutel. Arutame läbi ettepanekud ja võimalused, mida saame oma koolis teistmoodi teha. Õpetajad viivad läbi avatud tunde ning lühiseminare, mis põhinevad õpirändelt saadud teadmistel, mida seotakse õppetöö ja korraldusega. Need tunnid on populaarsed, kolleegi tullakse kuulama-jälgima avatud meelega ja koostöises meeleolus. Õpetajad on toonud oma tagasisides välja, et õpirändel osalemine aitab oma kooli ja tööd vaadelda laiemalt ja see hoiab motivatsiooni üleval.

Igal õppeaastal võtame fookusesse mõne valdkonna, millest lähtuvalt valime teemad ja osalejad. Eelmise õppeaasta projekti sisu moodustasid kaks täiendkursust neljale õpetajale ning kahe õpetaja töövarjutamine. Keskendusime üldpädevuste ja sotsiaalsete oskuste õpetamise arendamisele, täiendavale tööle andekate õpilastega ning õppetöö diferentseerimise võimalustele. Jõudsime planeeritud tegevusest läbi viia täpselt poole. Üks meie klassiõpetaja käis töövarjuks Horvaatias ning kaks õpetajat, kes on ühtlasi KIVA-tiimi liikmed, osalesid konfliktijuhtimise ja kiusuennetuse koolitusel Hispaanias. Loodame, et lepingu pikendamine annab võimaluse käia töövarjutamisel Islandil ning osaleda klassiõpetajate mängulise õppe koolitusel Hispaanias. Arvestame rahvusvahelise koostöö tegevustest tulenevaid kogemusi ja ettepanekuid arenguvestluste läbiviimisel, ainesektsiooni arendustöös ning järgneva õppeaasta õppetöö arendustegevuste kavandamisel. 

Õpirännete ja teiste rahvusvaheliste koostööprojektide ülevaateid saab lugeda aadressil https://opimeopirannates.blogspot.com/p/erasmus-opiranne.html.

Kääpa kool

Aiki Jõgeva, õpetaja ja projektijuht:

Kääpa koolis on toimunud järjest kolm õpirändeprojekti (2017–2020). Viimast saime õnneks pikendada 2022. aastani, sest viirus ei lase reisida. Esimeses projektis osales üks õpetaja, teises juba viis ja praegu kestvas kümme õpetajat. Oleme oma projektide eesmärgiks seadnud kooli õppekavas seatud sihtideni jõudmise. Õpetajad ja koolijuhid on saanud valida koolitusi, mis nende ja kooli vajadusi kõige rohkem rahuldavad.

Järgnevalt meie muljeid.

Eve Säre: „Ülemöödunud aasta augustis käisime koos kolleegiga õpirändel Sitsiilias. Teema ,,Stressi ja konflikti käsitlemine: teekond parema vastupanu ning rahuloluni“ oli väga huvitav nii õpetajatele kui ka õpilastele. Tore oli ühendada hariv ettevõtmine Itaalia suurima saare külastusega. Huvitav oli läbida koolitus koos Austriast, Bulgaariast ja Saksamaalt pärit kolleegidega. Saime teada, et teadlaste sõnul peab 21 päeva harjutama, et halbadest harjumustest lahti saada. Selgus, et üheks lihtsamaks harjutuseks stressist vabanemiseks on sügav hingamine. Tegime tutvust Eisenhoweri maatriksiga õppimaks oma tööülesandeid ja tegevusi planeerima.

Huvitavad vaated konfliktile jäid meelde: konflikt on jäämäe tipp ja põhjused on mujal ning konflikti võib vaadata ka kui uut võimalust.“

Merike Värs: „Kreekas toimunud kursuse „Museum Walks: Integrating local history in your classroom“ üks õpiväljund oli, et osaleja lõimib kohalikku ajalugu ajalooõpetusse ja õpetab seda efektiivsete meetoditega. Kursus andis häid mõtteid, mil viisil võiks kodukoha ajalugu põnevalt õpetada, samas laiendas oluliselt teadmisi Vana-Kreeka ajaloo kohta.

Inspireerituna minu õpirändest korraldas üks ajaloohuviline kodutütar loovtöö raames laagripäeva, mille tegevus aitas mõista, kuidas elasid esimesed inimesed nooremal kiviajal Võrumaal Kääpa asulakohas.

Õpiränne ei ole ainult koolitus valitud kursuse teemal, vaid võimalus tunnetada kõigi meeltega kohalikku kultuuri (ümbrus, köök, kohtumised inimestega). See annab asendamatu kogemuse.

Kohtumised õpetajatega Euroopa eri riikidest, jagatud kogemused ning ideed annavad jõudu ja inspiratsiooni tuua õpikeskkonda midagi uut. Õpirändel õpitakse õhinapõhiselt – see kujundab arusaama, kuidas on ajalugu põnev õppida, olgu siis klassiruumis, muuseumis või mujal.“

Aiki Jõgeva: „Osalesin 2018. aasta oktoobris Hispaanias Malagas koolitusel „Structured Educational Visit to Schools & Training Seminar“.

Kõik koolitused väljaspool enda mugavustsooni on selle poolest sarnased, et pead tegutsema koos tundmatute inimestega. Kuid juba tutvumisharjutused lõid meeldiva õhkkonna. Kõrvu jäi mitu olulist sõnumit: me kõik läheme tagasi oma kooli ja viime kaasa midagi uut, jagame seda kolleegide ja õpilastega; ei ole õppimist ilma refleksioonita, sellepärast peame nädala jooksul õpipäevikut. Arutasime, kuidas lisaks koolikogemusele ka kultuurikogemust õppetundidesse viia.

Õpetajaamet on igal pool sarnane. Käisime eri tüüpi koolides. Esimeses õpiti palju projektide abil, kus rühmad moodustati eri vanuses lastest. Uuenduste eestvedaja tõdes, et nii mõnedki õpetajad ei võta teistsugust kooli omaks ja lahkuvad, sest lisatööd on palju. Kogukonda kaasavas koolis oli iga päev liikvel abiväge. Kaasati vanemaid, sugulasi, pensionil õpetajaid, üliõpilasi ja kohalikke. Just sellest koolist jäi meelde tegevusi, mida saan oma töös kasutada.

Minu jaoks ongi koolitused sageli inspiratsiooniallikas. Ei tasu loota, et sealt saab valmis retsepte. Pigem annab uues keskkonnas ja uute inimeste seas veedetud aeg võimaluse oma mõtteid korrastada. Meeled ergastuvad ja elu muutub värvilisemaks. Õpetaja peab saama oma vaimu värskendada. Leidsin sellest nädalast rohkem, kui oodata oskasin. Sain kinnitust, et kõik on kõigega seotud ja mida rohkem seoseid märgata, seda huvitavam tundub maailm.

Ei pea olema täiuslik õpetaja täiusliku inglise keele oskusega, et õpirändama minna. Julgustan kõiki kahtlejaid: kogemus väärib vaeva ja on väike samm täiuslikkuse poole.“

Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasium

Aleksandra Dubjagina, huvijuht ja haridustehnoloog:

Meie kooli partnerid rahvusvahelises Erasmus+ projektis „Open Doors – Open Minds to the Future“ on haridusasutused Leedust, Hispaaniast, Portugalist ning Kreekast. Põhilised suunad on kabinetiväliste õppevormide ning -meetodite otsing ehk õpe muuseumi, linna, looduse ja kooliruumi baasil.

Praegu räägitakse palju sellest, kui oluline on õpiprotsessi vältel klassiruumist väljuda. Klassikalisest 45-minutisest tunnist kõrvale kaldudes pühendatakse mitu tundi või ka terve päev konkreetse teema omandamisele või lahendatakse konkreetset probleemi. See avab ukse tulevikku ning soodustab loomingulise mõtlemise arengut. Kuid ei tohi unustada, et ka kooliruum võib olla õpetlik: „rääkivad“ seinad, infokirjad, plakatid – kõik see aitab laiendada vahetundide ajal õpilase silmaringi.

Just sellepärast ongi projekti tegevus üles ehitatud sellisel viisil, et õpe toimuks üksnes vabades tingimustes, kus keskkond ning ümbrus on juba iseenesest hariv. Kus saab veel paremini õppida mitmesuguste mehhanismide töötamise printsiipe kui mitte Vana-Kreeka tehnoloogiate muuseumis või Tallinnas energiakeskuses? Kus veel õppida paremini linde tundma kui mitte Baltikumi suurimas ornitoloogiakeskuses või oma kodumaa rahvuspargis?

Meie projekti eripära seisneb selles, et lisaks uute õpetamisviiside väljatöötamisele on meie põhiülesanne teha nii, et kõik töövormid toetaksid õppeprotsessi ning kõik väljatöötatud ideed moodustaksid baasi, mille alusel saaks töötada ka edaspidi, sobitades materjali juba uue klassiga ning uute õpilastega. Meil on juba loodud materjalid, mis on igal aastal kasutusel. Arvestades, et projekti puhul on tegemist eri riikidest pärit õpetajate ning õpilaste koostööga, on info- ja ideevahetus kogemus, mida ei saa millegagi asendada. Seetõttu avab meie projekt, nagu selle nimigi ütleb, tõepoolest „ukse tulevikku“ – nii otseses kui kaudses mõttes.

Põhjalik programm võimaldab õpilastel heita pilgu õppeprotsessile ning saada uusi kogemusi. Samuti andis suhtlus teiste riikide õpilastega võimaluse tutvuda uue kultuuriga, näha, kui oluline on sõlmida kontakte teiste kultuuride esindajatega, mis soodustab ühtse Euroopa ühiskonna arengut.

Pärnu ühisgümnaasium

Liis Raal-Virks, projektijuht:

Meie projekti nimi on „Our Green European Town“, tõlkes „Meie roheline Euroopa linn“. Pärnu ühisgümnaasium on projekti peakoordinaator. Partnerkoolid on Hispaaniast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Portugalist ja Bulgaariast.

Projekti eesmärk on arendada osalejate keskkonnateadlikkust, andes neile nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi keskkonnasõbralike eluviisidega seoses. Õpilased kuuest partnerkoolist on osalenud keskkonnaalastes heategevusprojektides ning projektilähetuste ajal koristanud üheskoos näiteks Portugali Algarve regiooni randa konidest, pakenditest ja pudelitest. Õpilased on loonud keskkonnahoiule kutsuvaid lühivideoid, teinud voldikuid, plakateid, arvutanud oma ökoloogilist jalajälge ja leidnud arutelude tulemusena võimalusi seda vähendada.

Igas koolis seati sisse kliimasaadiku „ametikoht“ – sellele asus õpilane, kes jagas nii oma koolis kui teistes koolides nippe, kuidas olla igapäevaelus keskkonnasäästlikum. Õpilased läbisid praktilisi töötube, näiteks maastikuarhitektuuri koolitus Eestis (kuidas luua linna rohealasid, lähtudes tervendavate aedade kontseptsioonist) ja ökoehitusmaterjalide praktikum Prantsusmaal Strasbourgis. Projekti tulemus oli lisaks eespool mainitule kaks väga suurt nähtavat saavutust.

1. Iga kool esitas omavalitsusele ettepanekud mõne oma linna või regiooni roheala parendamiseks ning jätkusuutlikumaks muutmiseks. Pärnu ühisgümnaasiumi õpilased esitasid oma ideed kooli ees asuva unarusse jäetud Siinmaa pargi arendamiseks.

2. Koostöös kuue partnerkooli õpilaste-õpetajatega ning distantsõppe tingimustes sündis kevadel 2020 Euroopa keskkonnateadliku kodaniku harta, mis on autentne ja esmakordne dokument – sellesarnast dokumenti EL-is ametlikult seni välja antud pole.

Projekti raames oli pikaajalise mõjuna ette nähtud kuue partnerkooli liitumine „Rohelise kooli“ võrgustikuga. See ongi võib-olla koolile kõige suurem praktiline kasu projektist – ettevalmistav töö võrgustikuga liitumiseks ning eelkõige õpilaste ja õpetajate motiveerimine võrgustikus projektiga algatatud tegevusi jätkama ning edasi arendama.

Projektitegevuste käigus tuli teha palju koostööd: õppetoolide õpetajatel ning klassidel, lendudel ja moodulainete/valikainete õpilastel. Projektis on lõimitud inglise keel, loodusteadused, kunst ja arhitektuur, ühiskonnaõpetus ja informaatika. Sellisel määral koostööd nii mitme ainevaldkonna vahel ühekorraga polnud meie koolis varem tehtud. Kõik see parandas õppekvaliteeti ning kooli sisekliimat.

Juhan Liivi nim Alatskivi kool

Helen Paju, direktor ja projekti koordinaator:

Meie projekt „Minds on Hands on STEM goes on“ sündis murest teadus- ja loodushariduse ebapopulaarsuse pärast. Kuigi noored väidavad, et teadus on huvitav, ei pea nad loodusainete ja matemaatika õppimist kuigi meeldivaks.

Projekti kirjutades lootsime, et STEM-haridus on see võluvits, mis olukorda muudab.

Projekti põhieesmärk oli muuta loodusainete ja matemaatika õppimine õpilaste jaoks huvitavamaks.

Õppereiside käigus partnerriikidesse (Bulgaaria, Türgi, Sloveenia, Portugal) külastasime muuseume, loomaaedu, vee-elustiku kaitsealasid ja -parke, tegime vaatlusõpet koobastes. Lisaks eluslooduse uurimisele said meie õpilased end proovile panna robootikas ning leiutamises. Iga õppereisi üks osa oli science-fair-teaduslaat, kus kõikide partnerkoolide õpilased esitlesid kodukoolis valmistatud põnevaid projekte. Tütarlaste jaoks lõime LED-ehete ja -moeloomingu tsükli.

Töö ehitasime üles õpilas- ja probleemikesksele õppele, kasutasime multi- ja interdistsiplinaarset lähenemist ning õpetamisvõtteid.

Meie koolis on tänu STEM-projektile toimunud suured muutused. Vast kõige suuremaks muutuseks on õppekava: kooli 7. klassi ainekavasse on lisandunud STEM-tund, milles õpetatakse integreeritult matemaatikat, töö- ja tehnoloogiaõpetust, füüsika ja keemia algõpet, loodusõpetust. STEM-i põhiõpetaja on loonud ka oma ajaveebi, kus on kättesaadavad tunnimaterjalid, põnevad artiklid meie õpilaste tegemistest: https://sites.google.com/alatskivi.edu.ee/daipar/stem.

STEM-valdkonna õpetajate koostöö on muutunud väga tulemuslikuks, nauditakse ja STEMbutatakse koos õpilastega.

Tartu Hiie kool

Mari Tõnisson, õpetaja:

Projektis „iPads School Learning for the Future“ olid meie partnerid Tšehhi, Horvaatia, Hispaania, Portugal. Projekt keskendus nüüdisaegse tehnoloogia (eelkõige iPadide) kasutamisele koolis.

Peamine eesmärk oli arendada õpilaste digipädevust ja suutlikkust teha rahvusvahelist koostööd. Projekti tulemusena valmis õpilastel ühistööna koomiks, e-raamat, film ja muusikaalbum ning õpetajatel äppide kogumik.

Kuigi meie kooli õpetajad ja õpilased on iPade õppetöös kasutanud juba aastaid, saime projektis enda jaoks uut ja kasulikku.

Tunnivaatlustel partnerite koolides said õpetajad näha erinevaid võtteid iPadide kasutamises, mida enda töösse üle võtta. Nii mõnegi õpetaja jaoks oli esmakordne lahtise tunni andmine partnerkoolide õpetajatele või tunni andmine partnerkoolis.

Väga kasulikuks ettevõtmiseks osutus viie riigi eri ainete õpetajate ühistöö – äpikogu. Valiti välja, kirjeldati ja katsetati tundides nii enda kui partnerite välja pakutud (kirjutama-lugema õppimise, mängude, esitluste, viktoriinide, video loomise, testimise, hindamise ja programmeerimise) äppe.

Suure väärtusega on alati teiste riikide koolide külastamine. Saime häid mõtteid kooliümbruse kasutamise kohta klassiruumina, ülekoolilise digitegevuspäeva ja iPadide orkestri idee.

Meie kooli erivajadustega õpilaste jaoks oli suur väljakutse osaleda nädala jooksul partnerkoolide igapäevases õppetöös ja olla „kasulaps“ teise riigi peres. Lisaks oli vaja võrdselt nn tavaõpilastega osaleda rahvusvahelistes gruppides mitmesugustes tegevustes nii reaalselt kui virtuaalselt.

KOMMENTAAR

Lisaväärtus igapäevasesse kooliellu

Kätlin Lepa, SA Archimedes haridusosakonna peaspetsialist

Kas teate, kuidas toetab algajat õpetajat Soome kool või milliseid nippe õpiraskustega toimetulekuks kasutab kogenud õpetaja Itaalias? Millest unistavad õpilased Saksamaal? Erasmus+ õpirände- ja koostööprojektides osalejatel on sarnastele küsimustele lihtne vastata, kuna nad on töövarjuperioodi, rahvusvahelise täienduskoolituse või koolidevahelise koostööprojekti käigus loonud kontakte kolleegidega teistes Euroopa riikides.

2014–2020 on Erasmus+ programmi toel end Euroopas täiendanud ja kogemusi saanud tuhanded Eesti üldhariduse valdkonna haridustöötajad ja õpilased. Koolide ja lasteaedade juhtkonna liikmed, õpetajad ja tugispetsialistid on aktiivselt osalenud koolituskursustel, kuid üha populaarsemaks muutub töövarjuks minemine. Õpiränne ja koostööprojektid on Eesti õpilasi ja õpetajaid viinud kõikidesse programmis osalevatesse riikidesse. Enim koostööpartnereid on Saksamaalt ja Hispaaniast, kuid suur on huvi ka Põhjamaade, eriti Soome kogemustest õppimise vastu.

Rahvusvaheline koostöö mitmekesistab nii õpilaste kui haridustöötajate õppimisvõimalusi ning toob lisaväärtust igapäevasesse kooliellu. Osalejatel tekib kõrvaltvaataja pilk oma koolile ja Eesti haridusele, mis on vahel isegi positiivsem kui iga päev kohapeal toimetades. Õpetaja kiikab piiri taha julgemini siis, kui tunnetab juhtkonna huvi ja tuge. Väga oluline on nii koolijuhi kui ka koolipidaja toetus tööle, mida õpetaja rahvusvahelise koostöö edendamiseks teeb. Edukamad on need koolid, kus projektid sünnivad kolleegide ja juhtkonna omavahelise koostöö tulemusena, sest just koolijuht on see, kes näeb kooli kui terviku arenguvajadusi kõige laiemalt ning oskab õpetajaid suunata ja toetada nii, et rahvusvahelisest koostööst ja uutest kogemustest võidaks kogu kool. Teadmine, et kool väärtustab mitmekesiseid arengu- ja enesetäiendamise võimalusi (sh rahvusvahelistumist) motiveerib noort õpetajat koolis alustama ja kogenud õpetajat oma koolis jätkama.

Koroonapandeemia paiskas segamini paljude käimasolevate projektide ajakava ning seiskas õpiränded. Projekte on pikendatud kindlas lootuses, et millalgi avaneb taas võimalus reisida. Koolitusi ning töövarjuperioode on veebi kaudu keeruline korraldada, kuid mitmed edukad katsed on juba ka tehtud. Virtuaalsed kohtumised on saanud koostööprojektide loomulikuks osaks ning reisimisvõimaluse puudumisel leitakse suurt tuge Euroopa koolide virtuaalsest kogukonnast eTwinning.

Vaatame tulevikku lootusrikkalt ja ootusärevalt. Erasmus+ programm on uuenemas aastateks 2021–2027. Koostöö- ja arenguvõimalusi leidub nii üld-, kutse-, täiskasvanu- kui ka kõrghariduse valdkonda panustajale. Täpsem teave 2021. aastal taotlemise kohta selgub aasta lõpuks. Värskeima infoga kursis olemiseks tasub liituda Erasmuse uudiskirjaga.

Loe ka: