Eesti teadusagentuuri hindamisnõukogu tegi ettepaneku 92 uurimisprojekti rahastamiseks
Eesti teadusagentuuri (ETAg) hindamisnõukogu esitas teadusagentuuri juhatusele ettepaneku rahastada 92 uut uurimisprojekti, mille kogumaht 2021. aastal on 16 miljonit eurot. Nende hulgas on kaheksa järeldoktori-, 21 stardi- ja 63 rühmaprojekti.
Suurima grantide arvuga (37) on loodusteadused, sellele järgnevad arsti- ja terviseteadused (15), tehnika ja tehnoloogia (12), humanitaarteadused ja kunstid (11) ning sotsiaalteadused (10). Vähim grante (7) on põllumajandusteaduste ja veterinaaria valdkonnas.
„Tänavusele uurimisprojektide konkursile oli suureks abiks järgmise aasta teadusrahastuse märkimisväärne juurdekasv,“ ütles ETAg-i juhatuse esimees Andres Koppel. Lisarahastus annab teadusagentuurile võimaluse jätkata muidu struktuurivahendite perioodi vahetusega katkemisohtu sattunud teadlaste mobiilsusgrantidega umbes ühe miljonit euro ulatuses. Samuti võimaldas see kasvatada kolme miljoni euro võrra uurimistoetuste fondi. „Sellegipoolest oli konkurss väga tihe. Taotluste keskmise edukuse määr 22% jäi sarnasele tasemele möödunud aastaga. Loodan siiski, et paljud tugevad projektid saavad tuge teadusasutuste oluliselt kasvavast baasfinantseerimisest,“ ütles Koppel.
Tänavuses grandivoorus rakendati teadus- ja arendusnõukogu ning haridus- ja teadusministeeriumi suuniseid teadusvaldkondade rahastusproportsioonide järkjärguliseks muutmiseks. „Selle otsuse tulemusena ei lange mitte ühegi teadusvaldkonna grantide kogurahastus, kuid grandiraha juurdekasvud jaotuvad erinevalt. Seni väga suure rahastussurve all kannatanud sotsiaalteaduste, humanitaarteaduste ja kunstide ning põllumajandusteaduste ja veterinaaria valdkonna olukord paranes 1% võrra. Teadusvaldkondade tasakaalustatud arengu huvides langeb paraku seni üle 50% moodustanud loodusteaduste valdkonna osakaal 3% võrra,“ sõnas Koppel. Hoolimata loodusteaduste osakaalu vähenemisest on selle valdkonna edukuse määr keskmisest veidi kõrgem.
Selleks, et tasandada uute projektide jaoks vabanevate vahendite aastate vahelisi suuri erinevusi, anti eelmisel aastal umbes veerand grantidest ehk 26 vaid üheks aastaks. Neist 25 taotlesid uut toetust ka sel aastal ja ligi pooled ehk 11 osutusid edukaks ning saavad oma projektiga jätkata täisgrandi toel. „Kahjuks pidime sama, teadlaste jaoks vägagi ebameeldivat meetodit rakendama ka teist korda. Loodetavasti ei ole tulevikus üheaastaste grantide eraldamiseks enam vajadust,“ ütles Koppel.
Grandisaajate hulgas on teadlasi kokku seitsmest Eesti teadus- ja arendusasutusest.
Uurimistoetuste taotluste koguarv oli 416, neist menetlusse võeti 413.
Lõpliku rahastusotsuse teeb teadusagentuuri juhatus pärast haridus- ja teadusministeeriumiga halduslepingu sõlmimist praeguse kava kohaselt detsembri lõpus.
Täpsemad arvandmed taotluste ja eraldatud grantide, edukuse, valdkondlike mahtude, asutustele jagunemise ning grandisaajate soolise jaotuse kohta leiab teadusagentuuri veebilehelt.