Helena Kudre ühendab majandusõpetuse ja Setomaa kultuuri

11. dets. 2020 Jaan Lukas - Kommenteeri artiklit
Majandusõpetaja Helena Kudre koos oma õpilastega. Foto: Kersti Virro 

Õpetajana võib tööle asuda ka siis, kui oled end mõnes teises eluvaldkonnas juba aastaid rakendanud. Aastal 1993, pärast Värska sovhoosi reorganiseerimist, sai Eesti põllumajanduse akadeemias majanduse eriala lõpetanud Helena Kudrest Värska gümnaasiumi majandusõpetaja. 

Põlise seto Helena Kudre haridustee algas Tobrova algkoolis ja jätkus Meremäe keskkoolis. Ühena oma õpetajatest meenutab Helena hea sõnaga sealse kooli muusikaõpetajat ja klassijuhatajat Kaarel Tetsmanni, kes juhendas tüdrukuteansamblit ja kooli orkestrit, kus Helena mängis mandoliini.

Vahemärkusena olgu öeldud, et oma elutöö tegi 1987. aastal teenelise õpetaja aunimetuse pälvinud Kaarel Tetsmann muusikaõpetaja ja koorijuhina Jõgeval.   

Helena Kudre meenutas, et koolis tuli eesti kirjakeelt alles omandama hakata, sest kodus räägiti seto keelt.  

Majandusõpetus on eluline aine 

Majanduse kõrgharidus võimaldas Helena Kudrel hakata koolis majandust õpetama. Pedagoogilised teadmised sai ta Tartu ülikoolist, hiljem õppis veel raamatukogundust. 

Setomaa pealinnas asuvas koolis on Helena Kudre jaganud nii teoreetilisi tarkusi kui ka elulisi kogemusi ning juhendanud õpilasfirmasid. Selle tegevuse edukusest kõneleb Värska gümnaasiumile antud Euroopa ettevõtliku kooli tiitel.

„Majandusõpetuse õppekavasse võtmine oligi minu idee, mida igati toetas kooli toonane direktor Konstantin Ojaveer. Eestis hakkasid välja kujunema turumajandus ja ettevõtlus ning noored vajasid teadmisi ja oskusi uues olukorras orienteerumiseks. Majandusõppesse investeeris ka kohalik omavalitsus ning pakutu võeti uudishimuga vastu,“ rääkis Helena Kudre.

Tema sõnul on majandusõpetus väga eluline aine, sest selle metoodika sisaldab rohkelt mõttetegevust ja arutelusid. „Noored said teoreetilised teadmised majanduse ja ettevõtluse põhialustest. Kui Eestis hakkasid toimuma messid ja ettevõtluslaadad, hakkasime neid koos õpilastega kohe külastama. Õppisime ka etiketti, et osata käituda ärieluga kaasnevatel pidulikel sündmustel – vastuvõttudel, bankettidel jne. Messibokside kujundamisel ja kaunistamisel oli hea nõuandja käsitöö- ja kunstiõpetaja Ulve Kangro, kes praegu tegutseb käsitöömeistrina ja on tuntuks saanud seto pitsi valmistajana.“

Helena Kudre oskab märgata, kellel õpilastest on paremad eeldused tulevikus toime tulla töövõtjana, kellel tööandjana. Ta oskab näha, kes tragi ja pealehakkaja, kes tagasihoidlikum. Samuti on ta selgitanud, kuidas tulla välja ebaõnnestumistest. „Kui firma läheb pankrotti, ei pruugi see olla veel kuigi suur õnnetus, vaid kogemus, millest õppida.“

Õpilasfirmad annavad kogemusi

Õpetaja Kudre sõnul on kogemuste saamiseks väga head ka õpilasfirmad, mis hõlmavad tegevust ettevõtte loomisest kuni lõpetamiseni. 

Esimene Helena Kudre juhendamisel loodud õpilasfirma ELF remontis Värska gümnaasiumis tühjana seisnud ruumi, kuhu sisustati kohvik näituste, sündmuste, vastuvõttude korraldamiseks ja gümnaasiumi külaliste võõrustamiseks. Õpilasfirma on meisterdanud ka seto vanasõnadega kaunistatud lõikelaudu. Üleeuroopalisel konkursil võidu saavutanud õpilasfirmas Setonia oli reklaami- ja müügijuhiks praegune pärimusmuusik Jalmar Vabarna. Praegu tegutseval õpilasfirmal valmisid katseklaasidesse paigutatud tervislikud joogisegud, kus kohv ja tee on segatud piparkoogimaitseainetega. 

Õpetajana on oluline tajuda, kus juhendada ja kus kõrvale tõmbuda ning lasta noortel omapäi tegutseda. „Üks poiss teatas ideede arutelul, et midagi toota küll ei viitsi. Sündiski siis mõte luua hoopistükkis reklaamiteenust pakkuv õpilasfirma, mis reklaamis edukalt kohalike ettevõtete toodangut ja teenuseid,“ rääkis Helena Kudre.

„Värska gümnaasiumis on tegus juhtkond, kes pidevalt ärgitab nii õpilasi kui õpetajaid. Nemad lähevad hooga kaasa ning nõnda osaleme mitmesugustes projektides. Läbiv teema on ikka seto kultuur, mis põimub paljude tegemistega,“ ütles Helena Kudre, keda hellitavalt on kutsutud ka Setomaa majandusõpetuse emaks. 

Hea meel Setomaa arengust

„Rõõm on sellest, et Setomaale on tulnud elama väga palju noori peresid koos lastega. Tänaval näeb sageli noori emasid lapsevankritega. Palju huvitavat toimub meil kooli, kultuuri- ja noortekeskuse koostöös. Kooli- ja kultuuriettevõtmistes löövad kaasa lapsevanemad. Populaarne on seto rahvarõivaste soetamine, paikkonna laulude ja tantsude õppimine,“ ütles ta.

Tundsin huvi, kas Helena Kudre võiks koostada setokeelse majandusõpiku. „Selle peale pole ma küll tulnud. Eks niisugune töö võtab aega. Küll on aga olemas seto aabits ja töövihikud. Seto murdesse on tõlgitud „Väike prints“ ja kuuldavasti tõlgitakse ka „Rehepapp“.“

Viimasel kahekümnel aastal töötab Helena Kudre ka Värska gümnaasiumi raamatukogu juhatajana. Teenekas õpetajanna on Värska folklooriansambli Kuldatsäuk asutajaliige ja laulnud seal 32 aastat. Peaaegu sama kaua on ta tantsinud Värska rahvatantsuansamblis Lustiline. „Kultuuriharrastus võimaldab seltskonnas olla, annab hea tervise ja reipa tuju,“ sõnas ta ise.   


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!