Kriis äratas täiskasvanuhariduse unest
Novembris toimunud täiskasvanuhariduse foorumil heideti pilk tagasi kevadesse, mil nii õppija, koolitaja kui ka tööandja olid täiesti ootamatus olukorras. Viirusest tulenenud raskustest hoolimata leidsid foorumil esinejad, et kriis äratas täiskasvanuhariduse unest.
„Jätkusuutlikkus on digiõppes võtmesõna,“ leidis aasta koolitaja Terje Paes. „Digiõpet tuleb disainida nii, et see oleks ka päriselt kaasaegne,“ lisas ta. See tähendab, et kriisi ajal mõisteti, et veebipõhine õpe ei pea enam olema vaid PowerPointide jada – nüüd mõeldakse ka sellele, kuidas teha õppimine interaktiivsemaks ja kaasavamaks. Samuti sõnas Paes, et praegu on võimalik paremini haarata koolitustele kaasa ka väliseestlasi, erivajadustega inimesi ning neid, kes elavad hajaasustuse tingimustes.
Raskustest hoolimata tundub uuel õppemeetodil olevat õpilastele ka positiivne mõju – sügisel oli auditooriumis kohal rohkem õpilasi kui varem. „Üliõpilased hakkasid näost näkku õppetööd rohkem väärtustama,“ jagas Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk. Seda ilmselt digiõppest küllastumise pärast.
OÜ Mindsweeperi coach ja koolitaja Raimo Ülavere viis kahe kuu jooksul läbi ca 30 veebiseminari, kuid mõistis samuti, et veebiõppest küllastub õpilane kiiresti. Internetis on inimeste tähelepanuväli palju lühem ning seega pidi otsima uusi lahendusi, millega hoida õpilaste tähelepanu. „See oli tohutult hea õppimisperiood,“ võttis Ülavere kokku.
Suurem koostöö, kiirem infovahetus ning paindlikkus olid samuti foorumi läbivad teemad. „Koostööd sellisel kujul varem ei ole olnud,“ kirjeldas tööd erialaliitudes Eesti hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Maarika Honkonen. Kui enne võeti üksteist konkurentidena, mida tegelikult senimaani ollakse, siis kriisi ajal tekkis tihedam koostöö, sest tekkinud oli ühine vaenlane.
„Inimesed leiavad aja koosolemiseks palju kiiremini kui varem,“ kommenteeris kiiremat infovahetust Teele Saarma, Swedbanki AS Akadeemia juht. Saarma leidis oma kogemusest, et kui enne pidi koosolekuid planeerima pikalt ette, siis nüüd pole veebikõne jaoks aja leidmine probleem. Lahendused, mida oleks võinud juba varem digitaalselt teha, võeti nüüd ka lõpuks ette. Näiteks tehakse nüüd Swedbankis suur osa uute töötajate koolitamisest veebi teel.
Kuigi kohkumus viirusepuhangust oli suur ning uute oludega harjumine pikk ja raske protsess, andis kriis nii koolitajatele, tööandjatele kui ka õpilastele hindamatu kogemuse ning tõuke proovida uusi ja nutikaid lahendusi hariduses.
Üritus toimus 12. novembril ning on järelvaadatav siit.