Kuidas me Pelgulinna gümnaasiumis online-veebitunde anname

Birgy Lorenz: „Kuna õpilased üle viie minuti esinejat tähelepanelikult jälgida ei suuda, siis lastakse neil veebiloengu vaatamise ajal mitmesuguseid ülesandeid täita.“
Tiina Tiit: „Online-veebitundides saab õpilaste küsimustele kohe ja suuliselt vastata, tänu millele saadavad õpilased õpetajale palju vähem e-kirju.“
Online-veebitunnis on õpetajal tavalisest kergem iga õpilase edenemist jälgida, seal saab lihtsamini õpet diferentseerida, väheneb kodutööde maht, paraneb isegi õpilaste käitumine.
Need on mõned tähelepanekud, mis Pelgulinna gümnaasiumis õpetajate ja juhtkonna õppimise ringis veebiõppe teemal välja toodi. Osa õpetajaid märkis, et veebitunnid on toonud nende töösse uut hingamist – näiteks ümberpööratud klassiruumi meetod on veebipõhise õppe jaoks justkui loodud. Kevadise distantsõppe ajal kurtsid mõned õpetajad, et neid on õpilaste tuhandetele e-kirjadele vastamine täielikult kurnanud. Online-veebitundides saab aga õpilaste küsimustele kohe ja suuliselt vastata, tänu millele saadavad õpilased õpetajale palju vähem e-kirju. Veebitunnis saab õpetaja teha käigu pealt muutusi, võttes arvesse õpilaste meeleolu, avastatud lünki teadmistes jne. Kui õpetaja õpilaste loal veebitundi salvestab, saab sellest videotunni, mida on õpilastel võimalik kordamise ajal edasi ja tagasi kerida. Näiteks arvutitunnis, kus osa õpilasi ei jõua õpetaja demonstreeritut kohe järele teha, kasutataksegi kodus kordamiseks salvestatud videotundi.
Oma kooli õppimise ringis arutades saime ülevaate sellest, et parimad veebitunnid koosnevad meil enamasti kolmest osast: loeng, arutelu, iseseisev töö. Sinna juurde kuuluvad muidugi eelhäälestamine ja järeldused.
Veebiloengud
Veebiloengu telg on meie õpetajatel slaidid, millele saab lisada oma häälega selgitusi, et tekitada hilisemal uurimisel „päris“ loengu tunnet. Veebiloengut ette valmistades tuleb arvestada, et üle viie minuti õpilased esinejat tähelepanelikult jälgida ei suuda, seepärast lastakse õpilastel veebiloengu vaatamise ajal mitmesuguseid ülesandeid täita. Näiteks meie ajalooõpetajad annavad õpilastele töölehe, kus tuleb vastata veebiloengu või vaadatava video sisu kohta esitatud küsimustele. Meie ajalooõpetajad kasutavad ka kontrollküsimusi, millele saab vastata Zoomi esitlusaknas, kuid uus trikk on vastuseid õpetaja arvuti ekraanile „stampida“. Tänu sellistele ülesannetele võivad gümnaasiumiklasside veebiloengud kesta isegi veerand tundi, ilma et õpilaste tähelepanu hajuks.
Arutelud
Kevadise distantsõppe ajal tundsid õpilased ja ka õpetajad suurt puudust elavatest aruteludest õpitava teemal. Tegelikult saab ka veebis arutelusid pidada. Paljud Pelgulinna gümnaasiumi õpetajad kasutavad selleks Kahooti teste, kus õpilased vaatavad ekraanilt õpetaja esitlust ning vastavad tema küsimustele oma nutiseadmes. Et õpilastel ei hakkaks igav, kasutatakse ka Quizzletit, Socrative’i, Google Formsi, Jeopardyt ning kõike muud, mida pakub Office365 keskteenus ja Teams. Oluline on, et igale küsimusele vastamise järel toimuks õpilastega veebiarutelu, sest just arutelud aitavad õpitavat teemat mõtestada.
On hea, kui õpilane saab ise ka tunnis suu lahti teha, kuid veebitunniski ei ole aega kõigile õpilastele järjest sõna anda. Pelgulinna gümnaasiumis kasutatakse Zoomi arutelutube (breakout rooms), kus õpilased saavad arutada õpitavat teemat väikeste rühmadena omavahel. Õpetaja liigub ühest virtuaalsest arutelutoast teise ja annab vajadusel selgitusi. Ühisesse virtuaalruumi tagasi tulles tutvustab iga rühma esindaja oma rühma arutelu tulemusi teistele – see toimib nii laste kui täiskasvanute puhul, kinnitavad meie kooli õpetajad. Mõned meie õpetajad kasutavad arutelude läbiviimiseks ka 8×8.vc lahendust, kus suunatakse õpilased 10–15 minutiks teemat arutama ettevalmistatud kanalitesse. Et arutelud oleksid sisukamad, selleks jagatakse arutelutubadele välja failid (online-dokument, Padlet vms), mida tuleb ühiselt täita, nii et arutelu lõpuks tekiks märkmete raport.
Iseseisev töö
Kõige halvemaks variandiks pidasid meie õpetajad seda, kui õpilastele antakse eKooli kaudu ülesanded kätte ja jäädakse ootama, kas vastused nädala lõpuks laekuvad. Õpilased vajavad palju kiiremat tagasisidet ja seepärast kasutavad meie õpetajad laialdaselt Opiqus, Fozcademys, Õpiveebis ja teistes portaalides üleval olevaid interaktiivseid ülesandeid, mille puhul arvuti ise ütleb õpilasele, kas lahendus on õige või vale. Kui aga tuleb teha pikki ja keerulisi iseseisvaid töid, siis antakse neid koos juhendiga, kus tegevused on samm-sammult lahti seletatud. Meie õpetajad märkisid, et õpilastele tasub näidisülesande puhul lahenduse käik ette näidata, siis ei arva nad, et jõuavad iseseisva töö viie minutiga ära teha. „Kasutage iseseisva töö juhendeid! Ka lapsevanemad on tänulikud ja kiidavad teid selle eest!“ rõhutasid meie õpetajad.
Häälestamine ja kokkuvõtted
Inimesed käituvad nii, nagu neilt oodatakse, seepärast tuleb õpilasi juba enne tundi häälestada: mis on tunni eesmärk, millised tegevused ja keskkonnad ees ootavad, mis peab tunni lõpuks selgeks saama. Meie edukaimad veebitunde läbi viivad õpetajad jagavad sellist eelinfot eKoolis, pannes sinna üles järgmise päeva veebitunnis näitamisele tulevad slaidid. Nii saavad õpilased teemaga varakult tutvuda. Tunni alguses korratakse eKoolis olev info üle, sest alati leidub keegi, kes pole eKooli materjali vaadanud.
Tunni lõpus võetakse õpilastega kokku, mida ja miks veebitunnis tehti, kas ühised eesmärgid on täidetud. Järgmise tunni eelhäälestamiseks selgitatakse, mis ootab ees järgmisel korral, millist tulemust x kuupäevaks oodatakse ja kuidas kodutöö – mida antakse nii harva kui võimalik! – õppimist toetab. Meie õpetajad toonitasid mitmel korral, et aktiivses veebitunnis ei ole vaja kodutöid anda. Aktiivne on aga veebitund juhul, kui kohe alguses on reeglid kokku lepitud: millal keegi räägib, kuidas vestlusaknas lisaküsimusi esitab, mil viisil ennast ekraanil näitab, mis nimega tunnis osaleb jms. Selles kõiges toetab meid juba kaks aastat tagasi koostöös Tallinna ülikooli teadlastega välja töötatud Pelgulinna õppimise ring. Igal tegevusel ja tunnil on selge struktuur, mida õpilastele meelde tuletatakse. Õpilastel aitab selline raja jälgimine oma tegevust mõtestada.
Üksteise toetamiseks kasutame partnerõpetajate lahendust ehk edasijõudnud aitavad algajaid. Partnerõpetajad planeerivad ja viivad ka läbi tunde koos. Kui vanasti käidi kolleegi tundi vaatlemas ja hindamas, siis nüüd käiakse kolleegi aitamas ja nõustamas. Vajadusel kasutame koosõpetamist ehk tunnis on kaks õpetajat. Distantsõppes on see väga mõnus lahendus: üks keskendub tunnis enam õpetamisele, teine õpilaste toetamisele.
Mida on veebitunnid meie õpetajatele andnud?
Palusime õppimisringi arutelul osalenud õpetajatel hästi lühidalt välja tuua, mida on veebipõhine õpe neile uut andnud, kuidas nad aru saavad, et õpilased tõsiselt kaasa töötavad ja missuguseid reegleid nad veebitundides on kehtestanud. Mõned väljavõtted õpetajate vastustest.
- Veebitunnid aitavad leida uut hingamist õpetajatöös (rutiinist välja!).
- Veebitunnis on lihtne kasutada uut moodi metoodikaid, näiteks ümberpööratud klassiruumi.
- Kui veebitunnid toimuvad kindla tunniplaani järgi, siis säilib õppimise kvaliteet ja rütm/rutiin: päeval õpin, õhtul puhkan.
- Õpilased on veebitunnis vaiksemad ja viisakamad kui tavatunnis – kuulavad teisi või panevad oma heli kinni. Reeglid peab muidugi kokku leppima. Kord peab olema ka veebiõppes!
- Kui veebitunni eesmärgid on selgitatud, tunnis tehtav süsteemne (kõigile teada), siis käituvad õpilased paremini ja on õppimises ise aktiivselt kaasas, aitavad leida lahendusi ning toetavad üksteist.
- Veebitundides on õpet lihtsam diferentseerida, sest igale õpilasele saab anda erineva ülesande, nt Learningappsi testid, Desmos jne.
- Veebitundi saab teha rühmades, nii et pool klassi alustab iseseisva tööga, teine pool aga saab õpetajalt veel täiendavaid selgitusi.
- Veebitunni alguses ja lõpus ning iseseisva töö ajal saab õpetaja nõustada üksikuid abi vajavaid õpilasi, ilma et see teisi õpilasi segaks.
- Pärast hästi läbi mõeldud veebitundi ei ole vajadust õpilastele koduseid ülesandeid anda.
- Online-veebitunnis saab anda õpilastele reaalajas tagasisidet, vigu on võimalik kohe parandada.
- Ei pea minema õue looduse ja viirusega võitlema, saab ka natuke kauem magada.
Kuidas me aru saame, et õpilased töötavad kaasa?
- Õpilane vastab, kui tema poole pöördutakse (kasutades chat’i, stampe, heli, videot).
- Õpilane täidab video vaatamise ajal töölehte, esitab selle pärast video lõppu õpetajale.
- Õpilane näitab oma tehtud tööd kaamerasse, saadab sellest pildi.
- Kui õpilased täidavad Kahooti, Socrative’i, Quizzleti jne teste ja osalevad kaasnevates aruteludes, siis õpetaja näeb, kes on aktiivne/passiivne, kes saab hakkama ja kes on hädas.
- Õpetaja vaatab veebist, mitu korda on õpilane avanud Opiqut ja Õpiveebi, missugused ülesanded on ta seal lahendanud.
- Jagatud dokumentide ühistäitmise (individuaalse, paaris- või rühmatööna, kogu klassiga) ajal õpetaja näeb, kes on kohal ja kes teeb kaasa.
- Jagatud seina, nT Padleti täitmine – kohe on näha, kui õpilane postitab.
- Õpilane jagab oma ekraani ja selgitab teistele (õpilaselt õpilasele õpe).
- Õpilane küsib pärast tundi e-kirjaga või muus kanalis õpetajalt lisaselgitusi.
- Õpilane annab teada, et talle tund meeldis ja ta on õppinud seda/teist/kolmandat.
- Õpilane täidab kahe nädala veebitunde puudutava tagasisidelehe, paneb oma väljakutsed ja rõõmud ise kirja – ka õpetaja vajab tagasisidet!
- Ülesannete ja testide tulemused on head, klass jõuab edasi, õpetaja töö on lust ja lill!
Missuguseid kokkulepped me õpilastega sõlminud oleme?
- Veebitunni linki või ID-d võõrastega ei jagata.
- Jõuan tundi õigeks ajaks (mõni minut varem) ja lahkun, kui õpetaja lõpetab tunni.
- Leian veebitunni ajaks kodus vaikse koha ja osalen tunnis üksinda. Kui samas ruumis viibib veel keegi, siis annan sellest õpetajale teada. Võimalusel kasutan taustapilti, et minu kodu ekraanil näha ei oleks.
- Osalen veebitunnis oma õige nimega ja võimaluse korral avatud kaameraga. Kui kaamera võtab liigselt ressurssi, siis tutvustan ennast õpetajale ja panen pärast seda kaamera kinni.
- Mikrofoni avan ainult siis, kui õpetaja palub mul vastata, osaleda arutelus vms.
- Vestlust (chat) kasutan ainult õppetöö teemal suhtlemiseks.
- Mikrofoni puudumisel teavitan sellest õpetajat ja osalen vestlustes kirjalikult.
- Teemasse mittepuutuvaid materjale ma veebitunni ajal ei vaata ega jaga.
- Veebitundi ma ei salvesta ega tee ka ekraanipilte.
Soovime kõigile sisukaid online-veebitunde!