Milline on hea lasteaiajuht õpetajate ja juhtide enda arvates?

Tänavu kaitsti sel teemal Tartu ülikooli haridusteaduste instituudis kaks huvitavat magistritööd. Tartu Kivikese lasteaia õpetaja Kerli Murd uuris eri juhtimistasandite omavahelist koostööd lasteaiajuhtide hinnangul. Tartu Meelespea lasteaia õpetaja Carolin Nõmmela aga Lõuna-Eesti lasteaedade juhtide juhtimisstiile ja nende seoseid õpetajate töörahuloluga õpetajate hinnangul. Kumbagi teemat ei ole Eestis varem uuritud.

Miks valisite just selle teema? 

Kerli Murd: Õpetajate arvamust on uuritud palju, juhtide, eriti lasteaiajuhtide arvamust aga väga vähe, ehkki juhi töö on äärmiselt oluline ja temast sõltub väga palju. Tegin juba ka oma bakalaureusetöö juhtide arvamustest lähtuvalt. Koolieelses lasteasutuses tegelevad asutuse juhtimisega nii lasteaiadirektor kui ka õppealajuhataja ning magistritöös tahtsingi välja selgitada, kuidas lasteaias omavaheline koostöö toimib ning milline on direktorite ja õppealajuhatajate enda hinnangul hea juht. See annab nii mulle kui ka teistele huvilistele hea väljundi. Kuna omandasin magistrihariduse spetsialiseerumisega haridusasutuse juhtimisele, on mul kindel plaan juhiks hakata.

Carolin Nõmmela: Mind huvitas haridusasutuse juhiks õppides eelkõige, mida õpetajad juhilt ootavad. Kuna lasteaedades on õpetajaid puudu, on eriti oluline rääkida õpetajate rahulolust oma tööga. See omakorda on seotud juhi käitumise ehk juhtimisstiiliga, mida ma samuti oma töös uurisin. Kuna juhtus nii, et Kerli uuris juhtide ja mina õpetajate poolt, öeldigi meile kaitsmisel, et peaksime oma magistritöid tutvustama koos, kuna need täiendavad teineteist.

Millistele küsimustele tahtsite vastuseid saada ja kui palju oli vastajaid?

Kerli Murd: Minu töö põhiteemad olid, kuidas lasteaiajuhid ise oma juhtimiskäitumist hindavad, milliste otsuste ja valikute tegemisse nad õpetajaid kaasavad, kuidas koostöö toimib ning kuidas juhid õpetajaid tunnustavad ja motiveerivad. Saatsin ankeedid otse lasteaedadesse ja jagasin ka omavalitsuste kaudu, huvi oli väga suur. Vastused õnnestus saada umbes pooltest lasteaedadest üle Eesti, vastanuid oli igast maakonnast. Küsitlusele vastas 233 lasteaiajuhti, nende seas 139 direktorit ja 94 õppealajuhatajat. Kõige rohkem, 40%, oli vastanute hulgas 46–55-aastaseid juhte, järgnesid 56–65-aastased 28%-ga.

Carolin Nõmmela: Minu töö eesmärk oli välja selgitada, millised juhtide juhtimisstiilid on kasutusel Lõuna-Eesti, täpsemalt Tartu-, Võru-, Põlva- ja Valgamaa munitsipaallasteaedades, kas õpetajad on oma tööga rahul ning kuidas tööga rahulolu sõltub juhist ja juhtimisstiilist. Samuti tahtsin teada, millised on õpetajate ootused heale juhile. Küsimused saatsin õpetajatele alguses lasteaiajuhtide kaudu, aga kuna vastuseid tuli visalt, postitasin ka otse õpetajatele. Tagasi sain 294 täidetud ankeeti ehk siis vastas vähem kui neljandik Lõuna-Eesti lasteaiaõpetajatest, mida oli palju vähem, kui lootsin. Kuigi küsitlus oli anonüümne, võis põhjuseks olla, et juhid ei soovinud seda teemat käsitleda ega saatnud küsimustikku edasi. Teine võimalus, et õpetajad ei soovi või ei julge oma juhi kohta arvamust avaldada. 

Kuidas lasteaiajuhid end ise hindavad?

Kerli Murd: Juhid hindavad koostööd omavahel ja õpetajatega heaks, kusjuures sarnaselt teistes riikides tehtud uuringutega tegelevad direktorid iga päev rohkem administratiivse ja õppealajuhatajad pedagoogilise juhtimisega. Tööst selgus, et meie lasteaiajuhid on hea erialase ettevalmistusega ja pädevad: vastanutest 59%-l on magistrikraad, ülejäänutel bakalaureuseharidus. Kolmest juhtimisstiilist – demokraatlik, autokraatlik ja las-minna-stiil – kasutavad juhid kõige rohkem demokraatlikku, kuid vastavalt vajadusele kombineeritakse ka teisi.

Oma tööd peab vajalikuks 98,3% küsimustikule vastanud juhtidest. 90% tunneb, et neid juhina väärtustatakse, 92,7% tegeleb pidevalt enesetäiendamisega. 89,2% leiab, et juhtkond kaasab õpetajaid juhtimisotsuste tegemisse, ja 94,8% suhtleb õpetajatega igapäevaselt.

Mida arvasid õpetajad?

Carolin Nõmmela: Ka õpetajate hinnangul tuli välja, et valdavalt kasutavad Lõuna-Eesti lasteaiajuhid demokraatlikku juhtimisstiili ning et demokraatliku juhtimisstiili ja õpetajate töörahulolu vahel on tugev positiivne seos. Arvasin, et sarnaselt teiste riikide uuringutulemustega eelistavad ka meie õpetajad demokraatlikku juhti, mistõttu oli minu jaoks üllatus, et ligi 40% vastanutest ootab juhilt ka konkreetsust ja autokraatlikkust.  

Kõige rohkem on õpetajad rahul oma ametiga, selle väitega nõustus 85,7% vastanutest. 91,2% märkis, et nad saavad kolleegidega hästi läbi, 75,9%, et teevad nendega koostööd. Kui töötingimustega on rahul 76,2%, siis vaimse keskkonnaga 63,9% õpetajatest. Rahul ei olda töötasuga. Vastanutest pooled nõustusid väitega, et lasteaiaõpetaja sissetulek on piisav, et katta ära igapäevakulud. Vaid kolmandik õpetajatest leidis, et praegune sissetulek võimaldab elada nii, nagu nad soovivad. 

Koostööd juhtidega ei hinnanud õpetajad nii heaks, kui juhtide uuringust välja tuli. Vastustest selgus, et oma juhiga on rahul 59,1% Lõuna-Eesti lasteaiaõpetajatest. Kõige rohkem lahknesidki õpetajate arvamused juhiga rahulolu, palga ja õpetajate kaasamise küsimustes. Väitega, et juht ootab õpetajatelt muudatusettepanekuid, nõustus 64% vastanuist. Väidet, et lasteaeda puudutavad otsused võetakse vastu alles siis, kui kõik õpetajad on sellega mingil määral nõus, kinnitasid vähem kui pooled ehk 41% õpetajatest. Ainult 35% vastanutest on nõus, et õpetajatel on juurdepääs olulisele infole, mille põhjal teha kogu lasteaeda puudutavaid otsuseid. Kõige vähem kaasatakse õpetajaid lasteaia eelarve planeerimisse, uute töötajate valimisesse, lasteaia hoonete ja arendusplaanide tegemisse. Nii et minu töö põhjal on õpetajate kaasamises veel arenguruumi.

Kas see tähendab, et juhtide ja õpetajate hinnangutes on käärid?

Kerli Murd: Mingil määral küll. Samas on juhid ka ise välja toonud, et mahukate administratiivsete kohustuste ja paberitöö kõrvalt ei jää neil aega piisavalt õpetajatega suhelda. Väitega „mul on piisavalt aega õpetajate jaoks“ olid nõus vähem kui pooled ehk 44,7% juhtidest. Õpetajaid kaasatakse rohkem pedagoogilistesse tegevustesse, nagu ürituste korraldamine, lasteaia arengu- ja tegevuskava koostamine ja väärtuste kujundamine, vähem majandus- ja personaliteemadesse.

Ehkki 86% juhtidest kinnitas, et nad kaasavad otsuste tegemisse õpetajaid, tahaksid nad seda rohkem ja sagedamini teha. Siin on mõttekoht ka kohalikele omavalitsustele, kuidas korraldada lasteaia töö nii, et juhid ei peaks tegelema nii palju dokumentatsiooni ja aruandlusega. Samas ei pea üle poole juhtidest oma töökoormust suureks ning stressi ja läbipõlemise märke täheldas neist vaid 13,3%. 

Veel selgus küsitlusest, et direktorite ja õppealajuhatajate hinnangud õpetajatega koostöö tegemisele ja kaasamisele erinevad: nii õpetajate kaasamist, koostöö tegemist kui ka tööõhkkonda hindavad direktorid paremaks kui õppealajuhatajad. See näitab, et õppealajuhatajad, kes iga päev õpetajatega suhtlevad, on olukorraga lasteaias paremini kursis ja näevad asju realistlikumalt. Juhtide vaade on mõnevõrra idealistlik, sest neil puudub üksikasjalik ülevaade.

Kuidas on lood õpetajate tunnustamise ja motiveerimisega?

Kerli Murd: Juhid leidsid, et õpetajad on oma tööd tehes motiveeritud (73,4%) ja neile on tagatud igakülgsed võimalused tegelda erialase arenguga (99,1%). Uuringute järgi motiveerib õpetajaid kõige rohkem juhtkonna suuline tänu. Ka minu tehtud küsitluses nimetas 93,5% juhtidest motiveerimisviisidest suulise tänu avaldamist, 84,5% õpetajate koolitustele saatmist, 81,5% kolleegide ees tunnustamist ning 77,3% ühisürituste ja õppekäikude korraldamist. Märksa harvemini kasutavad juhid motiveerimiseks õpetajale vaba aja andmist (30%). Kui lisatöö eest palgalisa maksmist rakendab 58% ning ühekordse preemia, näiteks jõulupreemia maksmist 59,2% juhtidest, siis heade töötulemuste eest premeerib töötajaid vaid 32,7% juhtidest.

Carolin Nõmmela: Õpetajate uuringust tuligi välja, et suure osa õpetajate arvates ei tunnustata neid piisavalt. Väitega „minu juht tunnustab mind“ nõustus 59% vastanuist. Väitega „kui olen midagi väga hästi teinud, juht märkab seda“ 57,5%.

Kerli Murd: Juhina ongi ilmselt keeruline saavutada, et kõik oleksid rahul. Arvan, et iga kord ei saa ega peagi tunnustama kõiki õpetajaid ühtmoodi. Alati on kollektiivis tublimaid, kes on südamega asja juures, panustavad rohkem ja end pidevalt täiendavad, nagu ka neid, kes käivad kellast kellani tööl, et palgaraha välja teenida. Siinkohal ongi juhil oluline püüda neidki õpetajaid motiveerida.

Mida õpetajad juhilt ootavad?

Carolin Nõmmela: Kõige rohkem tõid õpetajad välja, et juht peab kohtlema kõiki töötajaid võrdselt, mitte eelistama ühtesid teistele. Avatud küsimusele antud vastustest selgus, et mõnes lasteaias see paraku nii on, ja toodi selle kohta ka isiklikke näiteid. Samuti ootavad õpetajad juhtidelt rohkem tunnustust. Veel nimetati, et juht peaks pöörama rohkem tähelepanu õpetajate kaasamisele ning kuulamis- ja suhtlemisoskusele. Samuti soovivad õpetajad, et juht konfliktsete lapsevanematega suheldes nende kaitseks välja astuks. Õpetajate hinnangul on Eestis ka väga häid juhte. Küsimusele, milline on ideaalne juht, vastas mitu õpetajat, et temal ongi ideaalne juht, kes kohtleb kõiki töötajaid võrdselt, on toetav, annab piisavalt vabadust ja otsustusõigust, tunnustab, kuulab, arvestab töötajatega. Kahjuks toodi ka näiteid juhtidest, kes tahavad olla juhiametis, kuid ei arvesta kolleegide kui partneritega.

Milline on hea juht direktorite ja õppealajuhatajate arvates?

Kerli Murd: Direktorid ja õppealajuhatajad pidasid juhile kõige vajalikumateks isikuomadusteks koostööoskust, muutustele avatust ja motiveerimisoskust. Palju nimetati just neid omadusi, mis haridusasutuse kompetentsimudeli järgi ühel praeguse aja juhil olema peab. See näitab, et juhid on selle mudeliga hästi kursis. Lisaks tõid juhid välja, et nad on paindlikud, empaatilised ja usaldusväärsed ning usaldavad ka oma töötajaid. Samad omadused tõid juhid välja oma tugevusena. Osa juhte pidas oma tugevuseks ka varasemaid kogemusi õpetajaametis. Oma nõrkuste ja arendamist vajavate oskustena nimetasid juhid väheseid oskusi töötajaid kaasata ja motiveerida, raskusi muutuste ja uuendustega kaasas käia, ebapiisavat enesekehtestamis- ja delegeerimisoskust, mistõttu jäädakse aja planeerimisel hätta, samuti väheseid IT-teadmisi.

Mida teie ise juhi puhul kõige tähtsamaks peate?

Kerli Murd: Minu jaoks on kõige tähtsam meeskonnatöö tegemise oskus: eeskätt see, kuidas luua ja hoida kollektiivis häid suhteid ja vastastikust usaldust. Juht ei saavuta midagi üksi, olulised on inimesed, kes on tema ümber. Väga oluline roll on suhtlemisel.

Carolin Nõmmela: Minu jaoks on tähtis, et juht jääks igas olukorras inimlikuks, mis tähendab ka oma inimestega arvestamist, nende kaasamist ja suhtumist töökaaslastesse kui partneritesse, kellega aetakse ühte asja. Rohkem tulekski omavahel rääkida kõigest, mis lasteaias toimub, ning koosolekutel peaksid osalema õpetajad, abid, assistendid kõik koos. Et kogu meeskond saaks sama info ja ühise visiooni. Kui töötajad end hästi tunnevad, läheb ka asutusel hästi.