Neid spetsialiste on kindlasti vaja

11. dets. 2020 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit
Sisekaitseakadeemia kadett, tulevane politseinik praktikal. Foto: SKA

Kes meid peatselt ravib ja õpetab ning kes hoiab korda ja päästab? Nii võiks küsida, kui lugeda riigikontrolli koostatud ülevaadet „Esmatähtsate avalike teenuste tulevik“, mille põhjal tegi advendiaja eel rahvaesindajatele Toompeal ettekande riigikontrolör Janar Holm.

Just nende nelja ala inimeste kaudu tunneb igaüks Eestimaal, et riik on kohal. Ja kui neid inimesi pole, siis hakkab side riigiga kaduma, hoiatas Holm.

Keskendudes neljast nimetatust kahele tegevusele – korra hoidmisele ja päästmisele –, saab tsiteerida sama dokumenti: „Politseiametnikke on enam-vähem vajalikul hulgal, kuid päästjaid napib paiguti juba praegu. Viie või kümne aasta pärast on aga nende defitsiit terav, sest esiteks ootab ees politseiametnike ja päästjate pensionile mineku tõusulaine ja teiseks tuleb peale liiga vähe neid, kes tahaks seda tööd teha. Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul lahkub aastani 2030 teenistusest ligikaudu 350–400 politseiametnikku enam, kui neid Sisekaitseakadeemiast juurde tuleb. Tööjõu voolavuse tõttu on peatselt vaja aastas leida enam kui 100 päästjat, kuid päästjaks tahtvaid sobilikke inimesi on tööturult võtta poole vähem ehk umbes 50–55 inimest aastas. Kokku lahkub 10 aasta jooksul teenistusest 500 päästjat rohkem, kui seniste trendide jätkumise korral tuleb juurde noori, kes on valmis päästjaks õppima.“

OSKA raport

Siseturvalisuse ja õiguse valdkonna tööjõu vajadust käsitles OSKA ka tänavu. Raport sedastab, et see valdkond vajab aastani 2029 igal aastal ligi 775 uut töötajat. Esitatud on ka protsente: „Kui kõrvutada koolilõpetajate arvu ja vajadust uute töötajate järele aastas, jääb tulevikus vanglates ning Politsei- ja Piirivalveametis puudu 60%, Häirekeskuses ning Maksu- ja Tolliametis 50% ja Päästeametis 40% sobivate erialade lõpetajaid.“

OSKA pakub lahendusi: „Tööjõuvajadust aitab katta ka suurem vabatahtlike kaasamine – nt abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad, naabrivalve. Tolliametnike ja päästekorraldajate koolitamiseks on vaja avada töökohapõhine kutseõpe. Siseturvalisus vajab paindlikku õpet. Töötajate leidmiseks ja hoidmiseks tuleb pakkuda õpiampsudena korraldatud taseme-, täiendus- ja ümberõpet.“

Sisekaitseakadeemial on ressurssi

Andres Pung.

Sisekaitseakadeemia (SKA) õppeprorektor Andres Pung, PPA (politsei- ja piirivalveamet) on taotlenud SKA-le rohkem õppekohti. Kui palju õppekohti akadeemial on ja kui palju suudaksite avada?         

2020/21. õppeaastal avati või avatakse vastuvõtt politseierialadel kokku 190 õppekohale: neist avalikuks konkursiks on sada õppekohta (politseiteenistuse kõrghariduses 50 ja politseiametniku kutseõppes 50), 90 õppekohta täidetakse ametkondliku suunamise korras (politseiametniku kutseõppes 75 ja süüteomenetleja kutsejätkuõppes 15 õppekohta).

Aastati on see number veidi varieerunud, näiteks järgnevaks 2021/22. õppeaasta vastuvõtuks on vähendatud 25 õppekoha võrra ametkondliku suunamisega politseiametnike kutseõpet, kuid suurendatud sama arvu võrra ametkondliku suunamisega politseiteenistuse kõrgharidusõpet.

PPA soov on suurendada vastuvõttu järk-järgult 2025/26. õppeaastaks 315 õppekohani (65% võrra), et asendada pensionile jäänud politseinikke uutega.

SKA on välja pakkunud kohe suurendamise võimaluse 50 võrra 240 õppekohani – juurde tuleks üks täiendav kõrghariduse õpperühm avalikust konkursist ja üks kutseõpperühm ametkondliku suunamisega. Selleks on akadeemial infrastruktuuriline ressurss olemas, täiendavalt tuleks palgata juurde õppejõude jt töötajaid.

Ka õppida soovijaid oleks kahe täiendava õpperühma jagu olemas, eelmisel suvel olid politsei erialad üle aegade populaarseimad – kõrghariduses esitati seitse ja kutseõppes neli avaldust ühele kohale ning paljud perspektiivikad kandidaadid jäid ukse taha.

SKA kui siseministeeriumi haldusalasse kuuluv rakenduskõrgkool toimib veidi teiste reeglite järgi võrreldes enamiku kõrgkoolidega. Õppekohtade, ka vastuvõtu arvu määrab igaks õppeaastaks siseminister oma käskkirjaga. Rektoril on õigus vaid 10% ulatuses õppekohti muuta.

Vastuvõtu suurendamise juures on probleem rahastamises – iga täiendava õpperühma koolitamine nõuab lisaraha, mida riik ei ole senimaani kahjuks leidnud. Poliitilised prioriteedid on olnud eelkõige politseinike ja päästjate palkade suurendamisel, mis on samuti äärmiselt vajalik, ja muudel tegevustel ning eesmärkidel.

Muuseas on palkade suurendamine ametites viinud paigast seal töötavate ja akadeemias töötavate ametnike palkade tasakaalu, kuna akadeemias ei ole viimastel aastatel saanud rakendada nii suuri tõuse kui ametites. Seetõttu on akadeemial üha suurenev probleem kõrge kvalifikatsiooniga õppejõudude värbamisega, kuna palgatasemed on ametite kasuks tugevalt nihkes.

50 täiendava politseiametniku koolitamiseks igal aastal on juurde vaja suhteliselt väike summa 2021. aastaks, 2023. aastaks kasvaks see ligi miljoni euroni ja 2025. aastaks 1,5 miljoni euro piirimaile.

Riigikontrolli auditile ja OSKA raportile tuginedes – mõlemad tõid välja siseturvalisuse ametnike üha suureneva puudujäägi juba lähiaastatel – tuleks tõsiselt kaaluda siseturvalisuse hariduse prioriteetseks seadmist muude eelistuste kõrval.

Nii PPA-le kui ka SKA-le on süveneva personalipuuduse kõrval väga oluline väljaõppe kvaliteet ja ajakohasus. Kõige parema ettevalmistusega politseiametnikud tulevad kõrgharidusest ning tänapäeva noored eelistavad omandada just selle haridustaseme. Seetõttu tuleb vastuvõttu suurendada ka kõrghariduse õpperühmadesse ning mitte eelistada üksnes lühema õppeajaga kutseõppekavasid. Konkursinumbreid vaadates on kõrghariduse õpperühmadesse tunduvalt tõenäolisem perspektiivikaid õppijaid leida

Üldnimetus politseiametnik hõlmab palju ameteid. Kas kõiki õpitakse, spetsialiseerudes õppeaja kestel, või omandatakse neid ka täiendõppes?

Mitmesuguseid põhitöid ehk ameteid on PPA-s lausa sadu, nende arv muutub aja jooksul ja neid rühmitatakse erinevalt. Näiteks jaotas OSKA raport üksnes politseispetsiifilised ametid nelja gruppi: patrullpolitseinikud, piirkonnapolitseinikud, piirivalvurid ning uurijad ja politseianalüütikud. PPA-s töötab aga veel hulgaliselt personali- ja haldustöötajaid, IT-spetsialiste, juriste jne. SKA-s koolitatakse ametnikke just politseilistele ametikohtadele.

Loomulikult ei saa me anda teadmisi-oskusi väga spetsiifilistena. Seetõttu koolitame kutseõppes politseiametniku erialal universaalset spetsialisti, kes läheb tööle eelkõige patrullpolitseiniku või piirivalvurina. Kõrghariduses koolitame politseiteenistuse õppekaval, kus on kolm suunamoodulit, mida 3. kursuse tudengid saavad valida spetsialiseerumiseks: need on korrakaitsepolitsei, kriminaalpolitsei ja piirivalve.

Ainus veidi spetsiifilisem õppekava on süüteomenetleja kutseõppe jätkuõppekava 5. tasemel, kus esmase politseieriala lõpetanud töökogemusega ametnikud saavad omandada kitsamaid menetlusteadmisi-oskusi. Muud vajalikud erilisemad teadmised-oskused omandatakse nii politsei- ja piirivalvekolledži kui ka PPA täienduskoolituse kaudu.

Kõik SKA tasemeõppe õppekavad on saanud rahvusvaheliste ekspertide osalusel toimunud akrediteerimistel täisakrediteeringu, nagu ka akadeemia tervikuna on akrediteeritud – seega on meil pakutav väljaõppe kvaliteet tunnistatud sobilikuks ja rahvusvahelisel tasemel olevaks.

Kaitseväkke minevate noorte meeste tervisenäitajad on aastatega kehvemaks läinud. Kas samasugust langust on tuvastatud SKA vastuvõtukatsetel?

Jah, ka akadeemia muutis politsei erialadel alates 2020. aastast kehaliste katsete normatiive, ühtlustades neid politseiametnike kutsesobivusnõuetega. Paljud perspektiivikad noored on jäänud kehaliste katsete tõttu vastuvõtulävendi alla, millest on kahju. Nüüd saame valida tulevasi politseiametnikke suurema hulga kandidaatide hulgast.

Samas oleme loonud spordiga tegelemiseks akadeemias head tingimused, toimuvad ka õppekavajärgsed treeningud ja sporditunnid. Õppeaja lõpuks on paljudel kadettidel kehalised võimed oluliselt paranenud.

Kuidas SKA oma koole ja erialasid võimalikele tulevastele õppijatele on tutvustanud ja millised võimalused on kõige tõhusamad?

Meie sisseastumisperiood ja sellega kaasas käivad kommunikatsiooni- ning turundustegevused algavad enamiku Eesti kõrgkoolidega võrreldes oluliselt varem – juba veebruaris. Viimastel aastatel oleme kasutanud uut sõnumit ja visuaali „4TUGEVAT“, kommunikeerimaks akadeemia nelja kolledžit, omandatava hariduse ning erialade tugevust, koolist saadavaid sõprus- ja usaldussuhteid.

Tulenevalt noorte sihtgrupist on viimastel aastatel olnud sisseastumiskampaania peamine meediakanal digimeedia, millega saab kõnetada soovitud sihtgruppe täpsemini. Lisaks on kasutatud tavameediat, nagu tänavareklaam, telereklaam, reklaam kinos jms.

Digikampaaniad on töötanud väga hästi ja ületanud isegi planeeritud tulemusi. Uue lahendusena on võetud Facebooki-keskkonnas kasutusele suhtlusrobot, kes annab huvilistele sisseastumise ja õppimatulekuga seotud infot.

Akadeemias on oluline ka otsene suhtlus tulevaste õppuritega. Näiteks külalistundide andmine, noortele suunatud üritustel osalemine, lahtiste uste päevad, kadetivarju projekt, koolikülastused akadeemiasse ja muud. Nii saavad huvilised tutvuda akadeemias õpetatavate erialadega ja suhelda otse kadettidega.

Arvestades vastuvõtu vestluste tagasisidet, on kõige parem turundus inimeselt inimesele, noorelt noorele. Paljud meie juurde jõudnutest on saanud infot akadeemias varem õppinutelt. Samuti on paljudel seos sisejulgeoleku valdkonnaga n-ö perekondlik. Meil õpib politseinike teine põlvkond. Väga oluline on värbamisel PPA jt ametkondade maine ja see, milliste igapäevateemadega on nad pildil. Mitmed kandideerijad on juba liitunud abipolitseinikega ja omavad seetõttu pilti politsei tööst. Akadeemia pakutav sisekaitseõpe loob positiivset fooni ja reklaamib siseturvalisuse valdkonda. Avatud uste päevadel tekitavad politseierialadel kõige enam positiivset elevust vormis kiirreageerijad ja teenistuskoerad.

Sisekaitseõpet pakutakse valikainena gümnaasiumites. Kus ja kas sealt on tulnud ka akadeemiasse õppijaid?

Valikaineid õpib ligi 500 õpilast ja sellega on liitunud 14 gümnaasiumi üle Eesti: Orissaare, Valga, Keila, Räpina, Põlva, Kilingi-Nõmme, Rakvere eragümnaasium, Kohtla-Järve, Jõhvi, Narva Soldino, Narva Pähklimäe, Narva vanalinna, Narva kesklinna ja Sillamäe gümnaasium.

Eesmärk on anda õpilastele teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud avaliku korra kaitsmisel, riigipiiri valvamisel, tuletõrje- ja päästetegevusel ning maksuametniku, tolli- ja vanglatöös. Soovi korral saavad koolid valida teistest erineva komplekti õppeaineid. Sindi gümnaasium meie ametlik partnerkool ei ole ja õpe seal ei toimu meie õppekavade alusel. Kuid neil on õppeaine, mida nad viivad läbi koostöös PPA Lääne prefektuuriga.

2020. a kandideeris akadeemia erialadele 31 sisekaitseõppe lõpetanut, neist asus õppima 16 noort. Akadeemia väärtustab koostööd gümnaasiumitega sisekaitseõppe raames väga kõrgelt. Ja üha enam koole tunneb huvi selle õppe vastu ning liitub programmiga. Ida-Virumaa koolide puhul, kes moodustavad poole sisekaitseõppe gümnaasiumitest, on väga tugev ka integratsiooniaspekt, pakume ju eri koolide noortele selle õppe raames ühiseid laagreid akadeemia eri õppekohtades.

Kas mõnes koolis on valikainena ka päästja eriala või kellelt peaks tulema selleks algatus, kas KOV-ilt?

Meil ei ole ülevaadet kõikidest koolidest, kas koolid pakuvad selliseid üksikuid valikaineid. Koolid on ju autonoomsed otsustamaks oma valikainete üle. Põhimõtteliselt võib valida ka ainult pääste õppeaine meie sisekaitseõppe moodulist. Algatus võib tulla nii koolilt kui ka KOV-ilt.

Samas on võimalus ka vabatahtlike päästjate (ja abipolitseinike) koolitamine SKA-s. Kui koolid või KOV-id on sellest huvitatud, siis saab akadeemialt tellida vastavad kursused. Loomulikult on selliste kursuste läbijatele oma nõuded, näiteks kogu klassitäiele noortele neid niisama lihtsalt kavandada ei saa.

SKA-s õppimisel on soodustusi, nagu tasuta ühiselamu, toit, stipendium jne. Kas riiklikult tähtsa valdkonna spetsialistide vajaduse puhul võiks kasu olla ka kõrgendatud või eristipendiumist, nagu on välja pakutud õpetajate puhul?

Tõepoolest on SKA õppuritel mitmeid soodustusi, mis juba avaldavad positiivset mõju õppima tulekul akadeemiasse. Näiteks stipendiumide suurendamine oleks veelgi samm nende vajalike elukutsete väärtustamise suunas. Aga kõige olulisemalt aitaks erialade populaarsust tõsta sisejulgeoleku töötajate palgataseme tõstmine Eesti keskmist ületavale tasemele.

Politseiniku elukutse on juba praegu küllaltki prestiižikas ja noored tulevad seda omandama, suurem mure on päästjate ja vanglateenistuse töökohtadega.

Meie neljas oluline valdkond – maksundus ja toll – on samuti populaarne ja õppijaid saame valida. Sisejulgeoleku valdkonna igakülgne väärtustamine riigi tasandil, vaadates tuleviku väljakutseid, on ülimalt vajalik.

Samas ei tasu unustada, et tasuta lõunaid ei ole. Politsei- ja teiste siseturvalisuse valdkonna ametnike ettevalmistamisel teeb riik lisakulutusi ja seetõttu on lõpetanutel kohustus asuda pärast eriala omandamist tööle sisejulgeoleku valdkonda. Juhul, kui tingimusi ei täideta, on õigus need kulud tagasi nõuda.

Loodud on võimalus kaugõppe vormis eriala omandada, sel puhul on inimene tööl PPA-s või mõnes muus ametis ja saab töötasu ning omandab paralleelselt haridust. Kaugõppe vormi valimiseks on vaja täita nõutavad eeltingimused, aga see on võimalus kogenumatele inimestele omandada erialane haridus või ümber õppida ja teha karjääripööre. Oleme loonud mitmekesised ja paindlikud õppimisvõimalused siseturvalisuse valdkonnas nii kutse-, rakenduskõrgharidus- kui ka magistriõppes.


Suitsusukeldumisharjutus Väike-Maarja päästekoolis, kus omavahel võtavad mõõtu eelkutseõpet saanud gümnasistid üle Eesti. Foto: Tõnno Sikk

Eelkutseõpe Sindi gümnaasiumis

Sindi gümnaasiumis on kohustusliku valikainena 10. klassi õppekavas 70 tundi päästeala õpet. Selle käigus omandavad õpilased teadmisi päästjate tööst, tutvuvad tugivaldkondadega ja häirekeskuse tööga. Pärnu päästekomandos õpivad nad tundma ja kasutama päästevahendeid. Valikainet õpetab päästeameti Pärnu korrapidamisgrupi vanemoperatiivkorrapidaja Tõnno Sikk. Tema sõnul on viie aasta jooksul suurenenud praktiliste harjutuste osa, mida praeguse olukorra ajal komandos paraku läbi viia ei saa.

Kuigi kohustusliku aine puhul ei tunne osa noori selle vastu alguses huvi, on Siku sõnul alati leidunud mingi teema või valdkond, mis on pannud lapsi kõrvu kikitama. „Enda ja oma pere ohutus kõnetab õpilasi ning see on ka üks põhieesmärke panna noor mõtlema, mida tema saab nii enda kui teiste turvalisuse tagamiseks ära teha,“ selgitas Tõnno Sikk. Eelkutseõppe kursus lõpeb kahepäevase päästelaagriga Väike-Maarja päästekoolis, kus võetakse mõõtu teiste sama õpet saanud gümnasistidega üle Eesti. Õppekava läbinu ei saa abipäästja tunnistust, kuid pärast seda kursust suudavad nad teha ennetustööd ning abistada kutselisi päästjaid lihtsamate toetustegevustega, arvas Tõnno Sikk.

11. klassil on 2015. aastast õppekavas 105 tundi politsei eelkutseõppe valikainet. Õppealajuhataja Aavo Jakobsoo rääkis, et õppekava järgi saavad noored ülevaate politsei tegevusaladest, abipolitseinikele kehtestatud nõuetest, politsei struktuurist, politseiniku kutse-eetikast ja enesekaitsetehnikast. Nad tutvuvad haldusmenetluse põhimõtetega, saavad algteadmisi liiklusjärelevalvest, kriminalistikast ja karistusseadustikust. Gümnasistid teevad ka praktilisi töid ning külatavad prefektuure ja SKA Paikuse kolledžit.  

Pärnu politseijaoskonna Pärnu piirkonnagrupi piirkonnavanem Karin Uibo on õpetanud Sindis politseiniku eelkutset algusest saadik. Varasematel aastatel, kui õppeaine polnud kohustuslik, oli õpilasi kümne piires. Eelmisest õppeaastast on see kohustuslik kõigile 11. kl õpilastele ja rühmas on neidki, keda teema alguses ei köida. Tullakse tundi, kuna kästi, ja noortel pole esialgu ülevaadet, millega politsei tegeleb. Kevadeks teab aga igaüks, kui paljudel tööliinidel saab politseis töötada, lisaks on neil ülevaade abipolitseinikuna tegutsemisest ja õppimisvõimalustest politseikoolis. Õpitakse ka kogukonna turvalisust analüüsima.

Õpilased saavad lõpetades soovituskirja ja tõendi õppe läbimise kohta. Kui Sindi gümnaasiumi lõpetanu soovib SKA-sse õppima asuda, on tema lõputunnistuselt näha, et ta on eelõppe läbinud ja seega saab ta kolm lisapunkti. Tema eelis on teadmised ja kindel valik, kuna tal on õppest ülevaade politseilistest tegevustest. 

Uibo teada on kahest tema käe all õppinud noorest saanud abipolitseinikud, üks neist juhtimiskeskuses. „Olen õpilaste seast saanud uusi ja huvitavaid noori tuttavaid, kellega olen edasi suhelnud ja aidanud neid erialavalikul,“ lisas Uibo. Tema sõnul on suur väärtus, et need noored oskavad hinnata ja kaasa rääkida kogukonna turvalisuse teemal.


Orissaare gümnaasiumi õpilased leidsid palju põhjusi olla päästja. Autorid Kaia Ligi, Saara Väli, Oliver Moorsoo, Elisbeth Süld, Johanna Nõukas ja Taavi Ansper.

Valikaine Orissaare gümnaasiumis

Saaremaal Orissaare gümnaasiumis on sisekaitseõpe gümnaasiumiastmes kuue kursuse pikkune valikaine, kus õpetajaiks on töötavad politseinikud ja päästjad.

„SKA toetab meid jätkuvalt,“ rääkis kooli direktor Marjana Prii. „Valikaine õppijad on hästi tublid, selle aine pärast tullaksegi meie kooli õppima.“ Gümnaasiumis, kus on muidki valikaineid, on 37 õpilast.

Orissaare gümnaasiumi kutseõppe ajalugu ulatub aastasse 1992, mil hakati koolitama meremehi. Järgnes piirivalve väljaõpe, millest pärast ümberkorraldust kasvas loomuliku jätkuna sisekaitse kutseõpe. 

Õppealajuhataja Hilde Kurg meenutas, et 2010. aasta sügisest, s.o algusest peale on see valikaine olnud populaarne, sisekaitse on võtnud oma õppekavasse pooled õpilastest või rohkemgi.

Tänavu 10. klassi astujatest valis 15 õpilasest 13 selle suuna, tehes teadliku otsuse kolmeks aastaks. Et tulemuslikult lõpetada, tuleb neil läbida viis kursust (üld-  ja abipolitsei, päästja I ja II ning piirivalve kursus), kolm praktikalaagrit ja sooritada gümnaasiumi lõpus erialane suuline koolieksam. Kes õppekava täidavad, saavad SKA-sse astumisel lisapunkte. „Sellest veelgi tähtsamad on teadmised, mida õpilased omandavad oma ala parimatelt asjatundjatelt elus paremaks toimetulemiseks,“ lisas Kurg.

Lõpetajad, kes sooritavad erialaeksami, saavad nii vabatahtliku päästja kui ka abipolitseiniku kutse. Vabatahtliku päästja tööks peavad nad liituma mõne komandoga ja võivad kohe tegutseda. Abipolitseinikuna tööle asumisel on nende eelis läbitud teooriakursused ja esmane praktika, vaja on vaid veidi lisakoolitust.

Koolile on õppekava elluviimisel olnud suureks toeks kohalik Saaremaa päästepiirkond oma töötajatega, Kuressaare PPA töötajad ning sisekaitseakadeemia ja kuraator-nõunik Priit Männik.

Vilistlasi on edasi õppima läinud nii SKA-sse, Paikuse kui ka Väike-Maarja kolledžisse. Kurg tõi näite, et 2018. a vilistlane Marili Rihkrand õpib SKA-s tolli- ja maksuametnikuks nagu ka aasta varem lõpetanud Kardo Liitmäegi. Allan Rasva õpib pääste eriala, Käti Väin valis eripedagoogika ja töötab erivajadustega lastega, kuid on väga aktiivne abipolitseinik.  

„Oleme väga rahul, et meil on nii võimestavad õpetajad ja huvilised õppurid ning hea partner sisekaitseakadeemia näol,“ tõdes Hilde Kurg.


Loe ka


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!