Tagasivaade ettevõtlusõpetaja meistriklassi programmile

Ettevõtlusõppe programmis „Edu ja tegu“ anti haridustöötajatele võimalus osaleda ettevõtlusõpetaja meistriklassis.

Õpe toimus märtsist novembrini ja koosnes kuuest moodulist. Inimesed, kes sellest võimalusest kinni haarasid, said koolituste raames arendada meeskonnatöö oskusi, digipädevusi, projektipõhist õpet, enesehindamist ning refleksiooni. Peamiselt õpetajatest koosnev grupp sai enda kasutusse palju materjale ning praktilisi harjutusi, mida koos õpilastega ettevõtlusõppes kasutada.

Meistriklassis osalejad jagavad järgnevalt soovitusi, millele õpilaste ettevõtluspädevuste arendamisel tähelepanu pöörata.

Erika Tafenau Tallinna Rahumäe põhikoolist on veendunud, et tugevus peitub mõtteviisis.

Õpetajate jaoks on oluline lahti lasta harjunud mõtteviisist ehk jäävuskumusest. See loob võimaluse minna kaasa uute väljakutsetega. Suurem riskijulgus, pingutuste väärtustamine ja arenguvõimaluste nägemine peab muutuma mõtteviisiks ehk juurdekasvuuskumuseks.

Õpetaja jaoks on oluline anda õpilasele tagasisidet individuaalselt. See ei tähenda ilmtingimata pikka kokkuvõtet, vaid rõhumist tugevustele. „Tööde hindamisel kasutan kiitust, nagu näiteks „Tubli, oled pingutanud ja töö on põhjalik“ või „Väga hea töö, oled loovalt lähenenud“. Enamasti tekitab selline lähenemine õpilase ja õpetaja vahel usaldusliku suhte,“ sõnab Tafenau.

Klassijuhatajatel soovitab ta osaleda klassiga vahvates projektides, mis arendavad õpilastes algatusvõimet ja meeskonnatöö oskust. Ettevõtluspädevuste areng algab algklassidest, mistõttu on õpetajal võimalik õpilasi väga palju suunata.

Igast õpilasest ei saa ega peagi saama ettevõtjat, oluline on märgata ettevõtlust enda ümber. Ettevõtlikud inimesed töötavad igal alal ja ettevõtlikkust on võimalik arendada, julgustada algatama ja kaasa rääkima. Kõik on kinni algatusvõimes.

Finantskirjaoskus kõigile

Maritta Talv Pärnu vabakoolist tõdeb, et finantskirjaoskus on oluline, hoolimata õpilase tulevikuplaanidest. PISA uuringu tulemuste järgi on Eesti õpilaste teoreetilised finantsteadmised ja -oskused väga head. Seega tuleks suunata ja  kujundada õpilastes harjumust oma teadmisi ja oskusi ka rakendada ning hoida jätkuvalt õpihimu enesearenguks pidevalt muutuvas maailmas.

Kristi Luik Rapla täiskasvanute gümnaasiumist soovitab teha koostööd oma kooli teiste aineõpetajatega nii, et üht teemat lõimitaks mitmes õppeaines korraga.

„Arutlege ja avaldage arvamust, jagage kogemusi, õppige teineteiselt, mängige rollimänge, kutsuge külla huvitavaid persoone, käige õppekäikudel, osalege projektides, tehke koostööd kogukonnaga. Reaalne elu on just see, mis kõnetab igas vanuses õppijat,“ ütleb Kristi Luik.

Ettevõtlikkus tähendab aktiivset hoiakut ja sellise suhtumisega inimene on oodatud kõikjale.

Kertu Liebert Põltsamaa ühisgümnaasiumist usub, et õpetaja ülesanne on jõuda iga õpilaseni. Individuaalne lähenemine tähendab, et iga õpilase jaoks tuleb leida just need õige raskusastmega ülesanded. Ei tohi väsida toetamast ja motiveerimast. Õpilase baasvajadused peavad olema rahuldatud. Õpetamise protsess on kunstiline, sest hõlmab endas soojendust, häälestust, vahepalasid. Võimalusel tuleb seda seostada reaalse eluga. 

„Kokkuvõtteks leian, et sellised programmid on õigel kohal õpilaste ja õpetajate arengu suunamisel,“ märgib Luik. „Algatusvõime julgustamise kaudu arendame õpilastes ettevõtlikkust, mis mängib nende eluteel väga olulist rolli. Ettevõtlikud õpilased toovad sära silmadesse ka õpetajatele.“

Harno üldhariduse ettevõtlusõppe koordinaator Erika Veide veetis kogu grupiga need kaheksa kuud, inspireeris osalejaid õpitut mõtestama, praktilisi ülesandeid looma ning üksteisega jagama. Toetas rühma harjumuspäratutes oludes õpinguid jätkama ja oli seejuures ise tänulik õpikogemuse eest.

Erika Veide on veendunud, et tarkuse tõeline väärtus tuleb ilmsiks alles siis, kui tarkus on antud edasi, saanud rakenduse, muutnud tarkuse saajat või loonud midagi uut.

„Tarkus inimese peas on jõuetu ja tarbetu, kui ei leia kunagi väljundit,“ sõnab Veide. „Igal väljundil on oma aeg ja koht ning mõned tarkused peavad ootama oma järjekorda. Antud koolitus pakkus aga suurel hulgal tarkust, mida juba praegu saab edasi anda, enese juures rakendada ning luua nende teadmiste toel uusi väärtusi. Õppisime, kui eriline on inimese aju ja kui suur on potentsiaal, kui suudame teadmisi omavahel seostada ning luua uusi struktuure.“

Erika Veide usub, et kogu õppeprogrammi suurim väärtus oli iga osaleja arenemise protsess. Moodulite vahed oli piisavalt pikad, et kuuldud materjali mõtestada ja praktiseerida. Selleks olid praktilised ülesanded mida katsetati ja hiljem üksteisele tutvustati. Oli küsimusi, mida tuli selgeks vaielda ja mis ootavad veel lõplikku vastust. Tundsime täiskasvanud õppijatena, et oleme midagi õppinud. Toimunud on püsiv muutus meie mõtetes ning suudame uusi teadmisi eri situatsioonides oma peast leida ja rakendada.

Praeguseks ajaks on lõppenud neli „Edu ja tegu“ ettevõtlusõppe baas- ja meistriklassi koolitusprogrammi. Uuel aastal saavad tunnistused veel vene- ja eestikeelse baaskoolitusprogrammi lõpetajad.

Kuue koolitusprogrammi läbimise tunnistused on seega saanud 142 osalejat, neist osa on läbinud nii baas- kui meistriklassi. Väga kõrgelt hindavad programmides osalenud tekkinud kolleegide võrgustikku – enam ei ole keegi üksi, alati on võimalus kolleegi külastada, küsida ja kogemusi jagada.

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.