Veebikonverentsil räägiti IELS-i uuringu tulemustest ja laste arengu hindamisest
13. novembril tutvustati rahvusvahelise alushariduse ja laste heaolu uuringu IELS (the International Early Learning and Child Well-being Study) tulemusi. IELS[1] on OECD uus uuring, mille eesmärk on koguda informatsiooni 5-aastaste laste oskuste ja neid mõjutava õpi- ja kodukeskkonna kohta.
Uuring toimus esimest korda 2018. aastal ja selle käigus lahendasid lapsed tahvelarvutil kirja-, arvutamis- ja eneseregulatsioonioskuse ning sotsiaal-emotsionaalsete oskuste ülesandeid, lapsevanemad ja õpetajad vastasid aga küsimustikule. OECD avalikustas uuringu tulemused juba selle aasta märtsis, kuid ülemaailmse hädaolukorra tõttu jäid tulemused suurema tähelepanuta. Koos teiste üritustega jäi kevadel ära ka plaanitud rahvusvaheline alushariduse konverents. Kuna sellel sügisel ähvardas uut konverentsi sama saatus, otsustasime selle korraldada veebi vahendusel. Veebikonverentsil tutvustasid IELS-i raportite autorid uuringu põhilisi tulemusi ja uut laste arengu hindamisvahendit.
Osavõtt ja tagasiside
Veebikonverentsil oli võimalik osaleda oma nutiseadmest. Kuulata sai huvitavaid ettekandeid, esitada esinejatele küsimusi ja suhelda mõttekaaslastega. Konverents osutus väga populaarseks nii alusharidusega seotud kui teiste huviliste seas, tuues eri aegadel ekraani taha üle 450 inimese. Tagasisideküsitlus näitas samuti, et üritus õnnestus − enamik vastanuid jäi konverentsiga väga rahule ja neljandik pigem rahule. Enamasti kiideti veebikonverentsi tehnilist korraldust, ettekannete sisukust ja konkreetsust ning tulemuste seostamist päriseluga.
Käsitletu olulisus
Konverentsi avas haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts, kes rõhutas oma kõnes alushariduse ja selle uurimise olulisust. Peaesineja oli OECD hariduspoliitika analüütik Javier Suarez-Alvarez, kes oli ühtlasi OECD koostatud Eesti raporti peamine autor[2]. Tema sõnul on mitmed uuringud näidanud varajaste oskuste ja hilisema heaolu seost. Suurema osa oma ettekandest[3] pühendas Suarez-Alvarez Eesti tulemustele IELSis ja nimetas ka laste arengu kõige olulisemad mõjurid: lasteraamatute olemasolu, lastele raamatute ettelugemise sagedus ja vanemate kaasatus lasteaiategevustesse. Tema ettekandest selgus, et Eesti lapsed on eriliseks eeskujuks sotsiaal-emotsionaalsete oskuste valdkonnas ning Inglismaa ja Ameerika Ühendriikide lastega sarnaselt tublid nii arvutamis-, kirja- kui ka eneseregulatsioonioskuses.
Uuringu tulemusi tutvustasid ka eestikeelse raporti autorid[4]: Tallinna ülikooli (TLÜ) eripedagoogika lektorid Lii Lilleoja ja Tiiu Tammemäe ning alushariduse dotsent Maire Tuul. Lilleoja alustas sotsiaal-emotsionaalsetest oskustest: Eesti lapsed oskasid Inglimaa ja Ameerika Ühendriikide lastest paremini emotsioone tuvastada ja omistada ning sotsiaalselt ja usaldavalt käituda. Samas toonitas ta, et Eesti õpetajaid hindasid laste käitumist oluliselt segavamaks kui teiste riikide õpetajad. Tiiu Tammemäe tutvustas põgusalt Eesti laste häid tulemusi eneseregulatsiooni- ja kirjaoskuses, kuid keskendus rohkem laste oskuste arenguga seotud tegevustele. Mõlema oskuse puhul oli oluline seos lapsele raamatute ettelugemise ja huvitegevuses osalemise sagedusega. Laste arvutamisoskusest ja sellega seotud teguritest rääkis Maire Tuul. Ta tutvustas lühidalt arvutamisoskuse hindamiseks kasutatud ülesandeid ja tõi esile need, millega lapsed said kõige paremini hakkama: ruumiliste kujundite rühmitamine, numbrite tundmine ja loendamine. Ühise ettekande[5] lõpus esitas Lilleoja soovitused lasteaiaõpetajatele ja lapsevanematele, millest selgus, et põhiline edu võti laste arengu toetamisel seisneb lapsevanemate ja lasteaia koostöös.
Samal konverentsil tutvustas TLÜ koolipsühholoogia professor Eve Kikas[6] alushariduse ekspertide ja HARNO koostööd viieaastaste laste arengu hindamisvahendi loomisel. Professor selgitas esmalt, miks on vaja lapse arengut hinnata ja mis põhjusel on seda hea teha standardiseeritult ja normitud testiga. Seejärel tutvustas ta uut hindamisvahendit, mille eesmärk on anda lasteaiaõpetajale tagasisidet lapse õpi-, keele-, matemaatika- ja sotsiaalse pädevuse ning kognitiivsete protsesside kohta. Ehkki varasemalt on samuti loodud e-hindamisvahendeid üldpädevuste hindamiseks[7][8], on esimest korda hindamisvahend mõeldud eelkooliealistele lastele.
IELS-i seos laste arengu hindamisvahendiga
Koostöö laste arengu hindamisvahendi arenduseks sai alguse tänu Eesti osalemisele IELS-is. Seda hindamisvahendit asuti arendama juba 2019. a alguses – kvaliteetse ja usaldusväärse hindamisvahendi koostamine võtab üldjuhul aega mitu aastat. Arendusse on kaasatud psühholoogia, alushariduse ja eripedagoogika eksperdid ning tegevõpetajad. Enne kui lasteaiad hindamisvahendit päriselt kasutada saavad, peab seda mitu korda katsetama. Konverentsil jäi kõlama, et IELS-i uuringus osalemine on andnud peale laste oskuste tagasiside ka suurepärase kogemuse laste arengu hindamisel elektroonse hindamisvahendiga. Seega pole üllatav, et lasteaiad on rõõmuga nõus ka uue hindamisvahendi katsetamisel osalema ning ootavad pikisilmi selle valmimist. Siinkohal tuleb lisada, et nii rahvusvahelises uuringus osalemine, sisuka veebikonverentsi korraldamine kui ka uue hindamisvahendi arendamine on olnud võimalik ainult tänu väga heale koostööle lasteaedadega.
Laste arengu hindamisvahendi katsetamise kohta kirjutame täpsemalt juba uuel aastal. Seniks on aga võimalik tutvuda uuringu tulemustega ja konverentsi järele vaadata siin.
[1] OECD (2020). Early Learning and Child Well-being: A Study of Five-year-Olds in England, Estonia, and the United States. OECD Publishing, Pariis. https://doi.org/10.1787/3990407f-en
[2] OECD 2020. Early Learning and Child Well-being in Estonia. OECD Publishing, Pariis. https://doi.org/10.1787/15009dbe-en
[3] Suarez-Alvarez, J. 2020. Why early learning matters? IELS results in Estonia. Ettekanne konverentsil, Tallinn.
[4] Tammemäe, T., Tuul, M., Lilleoja, L., Õun, T., Peterson, T. ja Meesak, A-M. 2020. OECD rahvusvahelise alushariduse ja laste heaolu uuringu IELS 2018 tulemused Eestis. Haridus- ja noorteamet, Tallinn. https://www.hm.ee/sites/default/files/iels_raport_2020.pdf
[5] Lilleoja, L., Tammemäe, T. ja Tuul, M. 2020. Mida saime teada ja õppisime IELS uuringust? Ettekanne konverentsil, Tallinn.
[6] Kikas, E. 2020. Miks me peaksime laste arengut hindama? Ettekanne konverentsil, Tallinn.
[7] Kikas, E. ja Soodla, P. 2017. Üldpädevuste arengu toetamine esimestes klassides – alus laste heaolule ning akadeemiliste oskuste arengule. Õpetajate Leht. https://opleht.ee/2017/03/uldpadevuste-arengu-toetamine-esimestes-klassides-alus-laste-heaolule-ning-akadeemiliste-oskuste-arengule/
[8] Toomela, A. 2015. Üldpädevuste hindamine. Õpetajate Leht, 28, 4.
Kolleegid,
süvenedes näete, et kõik on peapeale pööratud! Arengupsühholoogia vaatevinklist mõõdeti IELS-iga tegelikult 5-aastaste (!) laste vaimse arengu RIKUTUSE taset (tahvelarvuti kasutamine!)… USA lastega ühele pulgale panek on ju selle märk.
OECD-ga on loodud kaval süsteem – sinna läheb meie maksumaksjate raha, mida saavad kasutada (NB!)asjatundmatud, teatud kinnises ringis olevad inimesed. Aga kus on meie omad (matemaatiliste meetoditega) teadusest lähtuvad teadusuuringud-???