2021. aasta olulised haridussündmused

MUUDATUSED JA UUENDUSED

Haridus- ja teadusministeeriumi prioriteedid

Õpetajad. Aasta prioriteedid õpetaja ja õpetamisega seotud valdkonnas keskenduvad õpetaja ning haridusasutuse juhi professionaalse arengu toetamisele, järelkasvule ja kutsekindlusele. Tähelepanu pööratakse ka nüüdisaegse, atraktiivse ja efektiivset õppimist toetava õpikeskkonna loomisele koolis.

• Valmib koolivõrgu korrastamise mudel 2022–2030, et tagada kvaliteetse hariduse ühtlane kättesaadavus.
• Välja töötatakse õpetajate jätkusuutlikkuse ja järelkasvu tegevuskava, et süsteemselt leida kitsaskohtadele lahendused. Hakatakse ellu rakendama uue tegevuskava järgseid tegevusi.
• Senisest enam panustatakse nii õpetajate kui tervikuna koolimeeskondade digipädevuse tõstmisse, et toetada koolisisest koostööd ja tõsta distantsilt õpetamise efektiivsust.

Õpilased. Kogu õppe- ja õpiprotsessi keskmes on õppija. Üha olulisemaks saab pikemas perspektiivis personaalse õpitee kujundamine iga õppija jaoks, et laiendada tema valikuid, motivatsiooni, vastutust ja vähendada õppest väljalangust.

• Koostatakse ühtne keskhariduse kontseptsioon üld- ja kutsekeskhariduse paremaks lõimimiseks, et jõustada õppijat teadlike valikute tegemisel ning võimaldada tal sujuvalt ja paindlikult liikuda haridustasemete ning -liikide vahel ja tööturule.
• Digiteeritakse riiklik õppekava. See võimaldab õpivara, diagnostilised ja tasemetestid seostada konkreetsete õpitulemustega, jälgida ja toetada mitmesuguste õpitegevuste kaudu nende poole liikumist.
• Töötatakse välja keeleõppetoetuste võimalikud mudelid koos mõjuanalüüsiga, et toetada muu emakeelega õppija eesti keele õpet.

Teadus. Esmakordselt jõuab Eesti teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi poolt ühe protsendini SKP-st. Et maksimeerida lisanduva rahastuse kasu, keskendutakse noorteadlaste järelkasvule, ülikoolide ning teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse järjepidevuse ning eesti keele, kultuuri ja haridusuuringute toetamisele.

• Teaduskorralduse nüüdisajastamiseks ning teadus- ja arendustegevuste fookusvaldkondade tegevuste käivitamiseks tehakse vajalikud seadusemuudatused ja luuakse tugimeetmed.
• Reformitakse doktoriõpet, et kindlustada Eesti teadlaste ja õppejõudude järelkasv, ning kaasatakse senisest enam ettevõtteid. Ümberkorraldustega tagatakse doktorantidele ülikoolis töölepinguline nooremteaduri ametikoht, millega sätestatakse selgelt individuaalplaanist tulenevad ja doktoritööga seotud ülesanded ja tingimused. Kui muudatused ellu viiakse, hakkab nooremteadurina töötav või ettevõtlusdoktorant saama doktoranditoetuse asemel töölepingus kokkulepitud palka.
• Tugevdatakse ülikoolide panust ühiskonna ning majanduse arengusse, et toetada teadmussiiret ja suurendada kõrghariduse vastavust tööturu vajadustele. Selleks uuendatakse halduslepinguid, tugimeetmeid ning vaadatakse üle rahastamise tulemusnäitajad.

Veel sõnumeid ja tegevusi

COVID-19 kriisist väljumine. HTM töötab välja pikaajalist kava kriisi tagajärgede leevendamiseks, et õpilaste võimalikud õpilüngad saaks tuvastatud ja võimalikult kiiresti tasandatud. Õpilaste edasijõudmist toetatakse tasemest ja individuaalsetest vajadustest lähtuvalt. Olulisel kohal on ka õpilaste, õpetajate, tugispetsialistide, noorsootöötajate ja teiste haridustöötajate vaimse tervise toetamine ning mitmesuguste e-lahenduste väljatöötamine.  

Strateegiline planeerimine aastateks 2021–2035. Valitsus on kiitnud heaks ja saatnud riigikogusse arutamiseks uue haridusvaldkonna arengukava, noortevaldkonna arengukava, keelevaldkonna arengukava ning HTM-i ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös valminud ühise teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava. Pärast arutelu riigikogus peab valitsus arengukavad lõplikult kinnitama.

Igale haridustasemele oma seadus. Uue haridusvaldkonna arengukava elluviimiseks on vaja uuendada kõiki haridustasemeid reguleerivaid seadusi. 2021. aastal hakatakse töötama välja eelnõusid, et luua tingimused, mis võimaldavad õppijal sujuvalt ja paindlikult liikuda haridustasemete ja -liikide vahel, lõimida paremini üld- ja kutsekeskharidust, omandada haridus väiksemate osade kaupa (näiteks mikrokraadid, koolitusampsud), arvestada mitteformaal- ja informaalõpet formaalõppes. Kavas on töötada välja eraldi põhihariduse ja keskhariduse seadus, samuti nüüdisajastatakse kutseõppeasutuste seadus.

Alushariduse seadus ja õppekava. Seaduseelnõuga muudetakse alushariduse korralduse süsteem sidusamaks, et toetada kõigi laste koolivalmidust. Fookus on kõigi, sh koduste laste alushariduse toetamisel ja lapsevanemate nõustamisel enne kooli; lasteaiakoha saamise lihtsustamisel; pere, kohaliku omavalitsuse ja lasteaia ühtsel vastutusel alushariduse toetamisel; õpetajate ja abiõpetajate ning lasteaiajuhtide professionaalsusel, tugimeetmete korraldusel ning õpi- ja kasvukeskkonnal; lasteaedade ja lapsehoidude ning munitsipaal- ja eralasteaedade nõuete ühtlustamisel.

Alushariduse õppekava on tagasisidestamisel alushariduse erialaühenduste käes. Sellele järgnevad arutelud huvigruppidega, parandusettepanekute tegemine ja kooskõlastusringid. 

Eesti keeletehnoloogia. Riik toetab jõuliselt Eesti keeletehnoloogia arendamist, et parandada operatiivse mitmekeelse info kättesaadavust Eestis. COVID-19 kriis on kinnitanud selle tähtsust. Et olla valmis järgmiste kriisidega toime tulema, arendatakse esmalt avaliku sektori masintõlget ning lisatakse automaatsed eestikeelsed subtiitrid eri telekanalite otse- ja salvestatud saadetele. Valmivad riigi keskne masintõlketehnoloogia keskkond ja subtiitrite rakendus.

Eesti Keele Instituudi juures alustab tööd keeletehnoloogia keskus eesmärgiga tutvustada eesti keeletehnoloogia vahendeid nii avalikule ja erasektorile kui ka laiemale avalikkusele. Keeletehnoloogia keskuse ülesanne on koondada keeletehnoloogia vahendid, seirata valdkonnas toimuvat ning osaleda aktiivselt rahvusvaheliste võrgustike töös.

Uued riigigümnaasiumid. 1. septembril avavad õppuritele uksed Saaremaa gümnaasium ja Tabasalu gümnaasium. Uues rekonstrueeritud majas alustab õppetööd praegu juba tegutsev Paide gümnaasium.

Lähtetoetus. Alates 2020. aasta septembrist makstakse lähtetoetust ühekordse summana. Lähtetoetust, mille suurus on 12 783 eurot, saavad taotleda üldhariduskooli või kutseõppeasutusse esimest korda tööle asuvad õpetajad ja tugispetsialistid. Kui seni tegeles taotlustega haridus- ja teadusministeerium, siis 1. jaanuarist võtab need ülesanded üle haridus- ja noorteamet.

Haridus- ja noorteamet (Harno). Alates 1. jaanuarist kuulub Harno koosseisu ka Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse agentuur, mille tegevusi rakendas varem ellu sihtasutus Archimedes. Lisaks viidi Harnosse üle karjäärinõustajaid toetav Euroguidance, rahvusvahelise noorteinfoga tegelev Eurodesk, Nordplus, Euroopa keeleõppe tunnuskiri ning SALTO noorte osaluse ja informatsiooni ressursikeskus. Kõik programmid jätkuvad, taotlemise protsess ei muutu.

PISA uuring. 12. aprillist kuni 15. maini tehakse PISA eeltest 60 valimikoolis. PISA 2021 peamine hindamisvaldkond on matemaatika. Uuendusliku valdkonnana mõõdetakse seekord loovmõtlemist. 

PIAAC-i prooviuuring. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC prooviuuring, mis lükkus COVID-19 tõttu edasi, toimub esialgsete plaanide kohaselt kevadel. Põhiuuringu andmekogumine on planeeritud aastateks 2022–2023.

Rahuloluküsitlused. Küsitlused toimuvad kevaditi, õpilaste hulgas kogutakse andmeid igal aastal, õpetajaid ja lapsevanemaid küsitletakse üle kolme aasta. Küsitlustega kogutud andmeid kasutatakse haridusasutustele ja nende pidajatele tagasiside andmiseks.

Uudised ja uudiskirjad. Haridus- ja noorteamet annab välja uudiskirju nii õpetajatele ja koolijuhtidele kui noorsootöötajatele ja noortele, neid saab tellida https://harno.ee/et/uudiskirjad. Ministeeriumi uudiseid on võimalik tellida https://www.hm.ee/et/uudiskiri.

Eesti haridustöötajate liidu (EHL) tegevus

• Palgaläbirääkimised I kvartalis õpetaja töötasu alammäärade kehtestamiseks. 2021. aastal ei tõuse õpetajate töötasu miinimum ja riigieelarve strateegia kohaselt on õpetajate töötasu külmutatud järgmiseks neljaks aastaks. Uuel aastal on oluline saavutada kokkulepe, et õpetajate töötasu tõuseks hiljemalt 2022. aastast, ning püüda jõuda ka pikemaajaliste kokkulepeteni. Riigi tasandil on meie eesmärk tõsta kooliõpetajate töötasu miinimum 2022. aastal võrdseks Eesti prognoositava keskmise palgaga (1492 eurot). Läbirääkimiste käigus taotleme lasteaiaõpetajate ja tugipersonali töötasu (jätkuvat) alalist sidumist kooliõpetajate miinimumtöötasuga ning suuname riiki leidma jätkusuutlikke lahendusi.
• Jätkame tööd koolieelse lasteasutuse seaduse väljatöötamisel ja koolieelse lasteasutuse õppekava uuendamisel.
• I kvartalis üle-eestiline uute usaldusisikute koolitus. Iga-aastase uutele ja tulevastele ametiühingu usaldusisikutele suunatud koolituse eesmärk on tutvustada ajakohaseid seadusi, ametiühingu töö põhimõtteid ning teadmisi, kuidas olla vääriline partner kooli juhtkonnale ja koolipidajale.
• 28. mail toimub EHL-i üldkoosolek. EHL-i kõrgeim esindusorgan koguneb iga nelja aasta tagant ning kinnitab järgmiseks perioodiks arengukava ning volikogu, mis valib uue juhatuse ja esimehe.
• EHL-i koolieelsete lasteasutuste õpetajate nõukoja koosolek I poolaastal.
• EHL-i kutsehariduse õpetajate nõukoja koosolek I poolaastal.
• I poolaastal EHL 30 piirkondlikud juubelisündmused liikmesorganisatsioonides, kus 2020. aastal ei olnud epidemioloogilistel vm kaalutlustel võimalik sündmusi korraldada.
• I poolaastal läbime koos Eesti linnade ja valdade liiduga mahuka koolituse „Edukuse võti – oskuslikud läbirääkimised strateegilises planeerimises ja poliitika kujundamises“, mille eesmärk on arendada osapoolte läbirääkimiskultuuri.
• 18. ja 19. augustil toimub õpetaja vaimulaager. Tegu on 4. suveseminariga, mille kaudu toetame sügisel esmakordselt ametit alustavaid ja kuni kaks aastat õpetajaametit pidanuid eesmärgiga luua juba varakult alus pikaks ja õnnelikuks karjääriks valitud ametis. 
• Usaldusisikute aastakonverents II poolaastal. Peamine eesmärk on anda hea ülevaade meie ühise tegevuse mõjust haridusmaastiku eri tasanditel ning viimase aasta jooksul toimunud muudatustest seadustes.
• Tunnustusürituse „Aasta õpetaja gala“ eestvedamine koos HTM-iga II poolaastal.

Sündmused, konkursid, võistlused

„Distantsilt targemaks“ veebiseminaride sari jätkub, lisainfo www.harno.ee.

Jaanuarist aprillini – „Digi ABC minu koolis“ haridustehnoloogidele ja sisekoolitajatele, https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/koolitused/digi-abc ja https://koolitus.edu.ee/training/4862.

JAANUAR

13. jaanuar – „Huvitava kooli“ veebikonverents „Kool on kiire muutuja“, kus antakse üle riiklikud haridusstipendiumid. 

15. jaanuar – RITA-rände projekti lõpukonverents.

15. jaanuar – haridusteaduslike tööde riikliku konkursi tähtaeg.

25. jaanuar – 30 aastat Eesti õpetajate liidu taastamisest. Täpsemat infot tähtpäevaga seotud tegevuste kohta saab jälgida EÕL-i kodulehel ja FB-lehel.

VEEBRUAR

3. veebruar – noortevaldkonna tunnustussündmus.

8. veebruarist 14. märtsini – rahuloluküsitlused üldhariduskoolides (küsitletakse 4., 8., 11. kl õpilasi, õpetajaid, lapsevanemaid).

20. veebruar – õpilaste teadustööde riikliku konkursi tähtaeg.

Veebruaris antakse üle riigi kultuuri- ja teaduspreemiad ning Wiedemanni keeleauhind.

Veebruaris õpilasfirmade laat Tallinnas.

Veebruarist aprillini – digivõtme koolitused aineõpetajatele, vt https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/koolitused/digivoti.

MÄRTS

14. märts – tähistatakse üle Eesti emakeelepäeva, e-etteütlus Vikerraadios.

14. märts – Vikipeedia keeletoimetamistalgute tähtaeg.

19. märts – Eesti võõrkeeleõpetajate liidu 6. konverents.

15.–19. märtsini – digipädevuse tasemetöö (osalevad 8. ja 11. klassid, kutseõppeasutuste õppurid).

15. märtsist 11. aprillini – rahuloluküsitlused kutseõppeasutustes (küsitletakse õppijaid ja õpetajaid).

Märtsis kuulutatakse välja keeleteokonkursi võitjad.

Märtsis kuulutatakse välja aasta õpetaja ja aasta kooli konkurss.

Märtsis on teaduse populariseerimise projektikonkursi tähtaeg.

APRILL

10. aprill – lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK) päev.

13. ja 14. aprill – õpilaste teadusfestival Tartus ERM-is. Õpilaste teadustööde konkursi 2. voor ja autasustamine.

14. aprill – õuesõppepäev.

22. ja 23. aprill – 19. rakenduslingvistika kevadkonverents.

26. aprill – 23. mai – rahuloluküsitlused lasteaedades (küsitletakse õpetajaid, abiõpetajaid ja lapsevanemaid).

Aprillis toimub võistluse „Eesti parim õpilasfirma“ finaal.

Aprillis toimub karjäärispetsialistide kevadkool.

MAI

6. ja 7. mai – haridusjuhtide aastakonverents Pärnus.

10.–12. mai – OECD projekti The Future of Education and Skills2030 rahvusvaheline Global Forum Tallinnas, https://www.oecd.org/education/2030-project/about/.

Mais toimub Euroopa keeleõppe tunnuskirja konkurss.

Mais algab kandideerimine koolijuhtide järelkasvuprogrammi.

Mais toimub konkurss „Eesti parim minifirma“

JUUNI

29. ja 30. juuni – konverents „Eesti keel ja kultuur maailmas IV“.

Juuni lõpp või juuli algus – presidendi ja ministri vastuvõtt koolilõpetajatele.

Juunis esitatakse projekte „Ettevõtliku kooli“ edulugude konkursile.

AUGUST

12. august – rahvusvaheline noortepäev.

13. ja 14. august – arvamusfestival Paides.

18. ja 19. august – õpetajate koostööprogrammi eTwinning suvekool projektitöö aktiivsetele õpetajatele.

Augustis toimub miks.ee suvekool teaduse populariseerijatele.

SEPTEMBER

1. september – koolirahu väljakuulutamine.

15. september – üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi tähtaeg.

15. september – Eesti teaduse populariseerimise riikliku auhinna konkursi tähtaeg.

26. september – Euroopa keeltepäev.

Septembris toimub Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents.

Septembris algab kandidaatide esitamine „Edu ja tegu“ aasta parimate ettevõtlus-, ettevõtliku ning karjääriõppe arendajate esitamiseks.

OKTOOBER

2. oktoober – aasta õpetaja gala.

6.–15. oktoobrini – täiskasvanud õppija nädal.

7. ja 8. oktoober – konverents „Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses II“.

27. ja 28. oktoober – keskkonnahariduse konverents.

Oktoobris toimub Wiedemanni keeleauhinna konverents.

Oktoobris toimub õpetajate koostööprogrammi eTwinning rahvusvaheline seminar algajatele.

Oktoobris toimub ettevõtlusnädal. 

NOVEMBER

15.–19. novembrini – maailmahariduse nädal.

22.–30. novembrini – noorsootöö nädal.

Novembris on üleeuroopaline kutseoskuste nädal.

Novembris toimub eesti keele õpetajate sügiskonverents.

Novembris toimub teaduskommunikatsiooni konverents.

Novembris toimub „Noored kooli“ aastakonverents „Haridustorm“.

Novembris toimub „Ettevõtliku kooli“ haridusfestival.

EKSAMID

• Riigieksamitele registreerimise tähtaeg on 20. jaanuar.
• Riigieksamite periood algab eesti keele riigieksamiga 19. aprillil ja
  lõpeb 21. mail matemaatikaeksamiga.
• Kui viiruse levik ei pidurdu ning olulisi piiranguid õppetegevuses osalemisele tuleb seada ka uuel aastal, kaalutakse muudatusi lõpetamise tingimustes sarnaselt eelmise õppeaastaga.

KOOLIVAHEAJAD

• 22. veebruarist 28. veebruarini;
• 19. aprillist 25. aprillini;
• 14. juunist 31. augustini (v.a lõpuklassid);
• 25. oktoobrist 31. oktoobrini;
• 23. detsembrist 9. jaanuarini.

ÕPETAJAAMETIGA SEOTUD TÄHTAJAD

5. veebruar ja 5. oktoober – õpetajakutse taotlemise tähtajad.

14. märts – „Noored kooli“ 15. lennu viimane kandideerimistähtaeg,
et alustada tööd koolis 2021. aasta septembris.

13. september – algab kandideerimine „Noored kooli“ 16. lendu, mis alustab tööd koolides 2022. aasta septembris.

Iga kuu viimasel nädalal – õpetajate liidu hariduse salongiõhtud (silmast silma või veebis) mitmesugustel haridusteemadel – jälgi infot õpetajate liidu kodu- ja FB-lehelt.