Karjääriteenustega lõimitud üldharidus – kas kasutamata potentsiaal?

COVID-19-st tingitud uus reaalsus on pannud proovile nii iga inimese üksikult kui ka ühiskonna tervikuna. Kuigi rohkem räägitakse praeguse aja raskustest ja probleemidest, ei saa salata, et kujunenud olukord on loonud ka hulgaliselt uusi võimalusi ja perspektiive, muuhulgas karjäärivaldkonnas. 

Karjääriteenused on viimase aasta jooksul olnud suure surve all: uute tööviiside juurutamine väga lühikese aja jooksul; töötute ja oma töö pärast mures olevate inimeste suurenev hulk; kiireid otsuseid vajavate probleemide lahendamine piiratud hulga ressursside ja informatsiooni tingimustes. Ometi on praegune olukord toonud ka siin valdkonnas kaasa paljutki, mida saab ära kasutada selleks, et karjääriteenused jõuaksid hoopis uuele tasemele. 

PARIM AEG ÕPPIDA RAHVUSVAHELISEST KOGEMUSEST

Aeg-ajalt on hea oma pisikestest Eesti-kingadest välja astuda ja vaadata, kuidas mujal maailmas toimetatakse. See annab värskema perspektiivi oma tegemistele, osutab valdkondadele, mis on jäänud meil tähelepanuta, ning pakub uusi lähenemisi, mida katsetada. Nii palju kui viimase poole aasta jooksul ei ole Eesti karjäärispetsialistidel eales olnud ligipääsu rahvusvahelisele kogemusele tänu mitmesugustele veebiseminaridele ja -konverentsidele. Paljud meist on saanud osa väliskolleegide kogemustest ja teadmistest kodust või töölt lahkumata, kandmata suuri kulutusi ning omades võimalust paindlikult edastatava sisuga tutvuda. Loodan, et meil jätkub tahtmist ja otsustavust neid võimalusi kasutada. Eriti ehk neil, kelle jaoks teatav ebakindlus võõrkeeles rääkimise pärast on seni takistanud vahetusprogrammidest, seminaridest ja konverentsidest osa võtmast. Järelvaatamise võimalus lubab meil omas tempos materjalidega tutvuda ning enda jaoks väärtuslikku sisu omandada. 

Üks selline võimalus oli DHM Associatedi korraldatud digitaalne konverents „Evolving Education & Careers“, mis toimus 20.–22. oktoobrini. Kokku osales konverentsil 51 esinejat ja 425 delegaati üle maailma. Kolme päeva jooksul keskenduti mitmesugustele teemadele: karjääriõppe roll muutuvas maailmas; suurenev digitaliseerumine ja karjääriteenused; õiglus, kaasatus ja võrdsete võimaluste loomine karjääriteenuste kaudu; karjäärispetsialistide roll ja identiteet ning oma töö olemuse ja tulemuste teadvustamine ühiskonnas. 

Konverentsil jäi korduvalt kõlama mõte: maailm ei ole karjääriteenuseid kunagi nii palju vajanud kui praegu. Olgu COVID-19-st tingitud tagajärgedega toime tulemine, võrdsemate ja õiglasemate võimaluste loomine sõltumata soost, rahvusest, sotsiaalsest staatusest, geograafilisest paiknemisest, riikide majanduse ja arengu toetamine – karjääriteenustel on oma oluline ja statistiliselt kirjeldatav roll. 

Mida paremad on inimeste karjäärikujundamise oskused ning mida enam on teenuste pakkujad võimestanud neid oma sihte seadma ning neid saavutama, seda suurem on ühiskonnale tekkiv kasu. Õhku jäid küsimused, kuivõrd on karjäärisektor suutnud üldsusele kommunikeerida seda potentsiaali, mida karjääriteenustesse investeerimine pakkuda saaks. Kuivõrd me spetsialistidena oleme üldsusele suutnud selgitada seda, mida pakume? Kuivõrd teame ise oma töö mõjusid? Kas, kui regulaarselt ja milliseid vahendeid oma töö tulemuslikkuse mõõtmiseks kasutame? Kas kogume ja kasutame neid andmeid rahastajate ja poliitikakujundajate mõjutamiseks ning oma töö arendamiseks? 

Karjäärispetsialistide enda teadlik hool peaks olema see, et sedalaadi andmeid kogutaks ja neid rakendataks ühiskonna suurema teadlikkuse kujundamisel, oluliste probleemide lahendamisel ja karjääriteenuste arendamisel. 

BARJÄÄRID TÖÖTURUL HAKKAMASAAMISEKS LUUAKSE LAPSEEAS

Kui tihti nähakse karjääriteenuseid ja haridust eraldiseisvatena ning ressursside pärast konkureerivatena, siis mitmete esinejate hinnangul on karjääriteenuste teadlik ja süstemaatiline integreerimine haridusega üks esmaseid ja tõhusaid võimalusi ühiskonnas vajalike muudatuste loomiseks. Mitmed esinejad rõhutasid, et barjäärid tööturul edukaks hakkamasaamiseks luuakse lapseeas. Nii nagu inimese arusaam iseendast, nii kujunevad ka hoiakud ja uskumused hariduse ning töömaailma kohta juba lapsena. 

Olulisteks mõjutajateks on seejuures lapse pereliikmed ja ümbritsev kogukond. Haridusega lõimitud karjääriteenused ning eeskätt karjääriõpe võivad aidata lõhkuda kujunenud barjääre ja uue perspektiivi loomist nende laste ja noorte jaoks, kellele sotsiaalsed olud ei anna head stardiplatvormi teiste lastega võrreldes. 

Konverentsil rõhutati korduvalt, et karjääriõpe peaks olema järjepidev ja süsteemne algklassidest alates, muutudes intensiivsemaks otsustamist nõudvates etappides. See võimaldaks järk-järgult kujundada tööturul hakkamasaamiseks vajalikke hoiakuid, reflekteerida oma arengut, muuta koolis õpitav tähenduslikuks ning seeläbi suurendada õpimotivatsiooni, murda stereotüüpidest tingitud barjääre ning luua oma isiklik hariduslik ning tööalane perspektiiv ja tegevuskava. Samuti toetaks üldhariduse ja karjääriõppe lõimimine töömaailma, haridusvõimaluste ja ametite paremat tundmist, kui üldhariduse omandamine on seostatud töömaailmaga nii teoreetiliselt (õppesisule tähenduse loomine töömaailma konteksti mõttes, aineõppe integreerimine ametitega) kui praktiliselt (töökohapõhine õpe, praktikad, varjuprogrammid). 

Õppetegevus peaks laiendama töömaailma ja ametite mõistmist eelkõige neis valdkondades, mille järele on ühiskonnas suurem nõudlus. Sedalaadi õppetegevus eeldab aga eri osapoolte – lapsevanemad, haridusasutus, omavalitsus, kogukond, asutused, ettevõtted, riik – suurepärast koostööd.  

Karjääriteenuste ja hariduse süsteemseks lõimimiseks tuleb haridustöötajaid ja õpetajaid toetada nii teadmiste ja oskuste arendamise kui ka õppetegevust toetava riikliku või piirkondliku raamistiku, õpikeskkondade ja õppematerjalide loomise kaudu. Konverentsil tutvustati mitmeid kadestamisväärseid platvorme ja raamistikke, mis toetavad karjäärikujundamise pädevuste terviklikku kujundamist alates algklassidest. 

Hea näide on ettevõtte CASCAID pakutavad digiplatvormid Xello, Kudos ja Kudos AD, mis võimaldavad iseseisvalt ja interaktiivsel moel omandada karjäärikujundamiseks vajalikke teadmisi alates algklassidest ning kus on loodud lahendused õppetöö planeerimiseks, läbiviimiseks ja hindamiseks õpetajatele. Samuti tutvustati konverentsil häid praktikaid omavalitsuse ja koolide tasandil, mis on andnud suurepäraseid tulemusi mitte ainult õpilaste õpitulemuste mõttes, vaid ka piirkondliku arengu mõttes.

EESTI KARJÄÄRITEENUSTE ARENGUPERSPEKTIIVID

Konverentsil kuuldu pani mõtlema Eesti karjääriteenuste hetkeolukorra ja võimalike arenguperspektiivide üle. Eesti riigi väiksus võimaldaks soovi korral ette võtta terviklikke süsteemseid muutusi ühiskonnas oluliste probleemide lahendamiseks. Meie üldharidussüsteem, mis tagab heal tasemel hariduse kõigile lastele sõltumata nende taustast ja majanduslikest oludest, võimaldab ligipääsu loomist ka heal tasemel karjääriteenustele. Meie riiklikud õppekavad on loonud raamistiku selle teostamiseks, püüame selle järjest enam sisuga täita. 

• Toetame koolijuhte ja õpetajaid tööturu temaatika käsitlemisel ja karjääriõppe planeerimisel ning läbiviimisel alates algklassidest, pakkudes terviklikke koolitusi.
• Leiame ressursid õppematerjalide ja digitaalsete õpikeskkondade loomiseks ja arendamiseks karjääritemaatika süsteemseks käsitlemiseks ja selle lõimimiseks aineõppega.
• Teeme jätkuvalt head koostööd oma partneritega, et karjääriõpe oleks praktiline, vastaks tööturu ootustele ning arvestaks iga õppija vajadusi.
• Kogume järjepidevalt andmeid karjääriteenuste hindamiseks ja arendamiseks nii riigi, omavalitsuse kui organisatsioonide tasandil ning kasutame neid üldsuse teavitamisel, poliitikate kujundamisel ja karjääriteenuste arendamisel.
• Oleme innukad suhtlema kolleegidega väljaspool Eestit, et koguda ja katsetada nende toimivaid praktikaid ning jagama oma kogemusi ja teadmisi.

Kriisid sunnivad meid vahel aega maha võtma, oma olukorda hindama ja leidma uusi võimalusi. Ka praegune periood paneb meid oma tööd uuesti lahti mõtestama, küsima oma töö tegeliku väärtuse ja tähenduse järele. Kasutame siis kriisi loodud võimalusi oma tegevuse viimiseks uuele tasemele. Näiteks võttes osa mõnest järgmisest rahvusvahelisest digitaalsest seminarist või konverentsist ja rakendades saadud teadmisi oma töö arendamiseks.