Kiili kooli hea lahendus – tugikeskus!

Eesti õpetaja on paindlik ja saab klassiruumis hakkama, kuid vajab seejuures tuge ja toetust.

HEV-õpilased vajavad omaette vaikseid õpperuume ja õpetajaid, kes oskaksid nende erisustega õppetöös arvestada. Samuti vajavad need lapsed jõukohaseid õppematerjale ja lõpueksameid.

HEV-õpetajad vajavad diferentseeritud õppematerjale, tugispetsialistide toetust, süsteemset enesetäiendamist HEV-õpilaste õpetamise teemal.  Meie koolimajas on otsa lõppemas ruumid, kuhu uusi väikeklasse paigutada. On muidki raskusi ja lahendamata probleeme, kuid tuleme siiski toime, ja seda eelkõige tänu vastastikusele toetamisele ja heale meeskonnatööle.

Kiili gümnaasiumis on aastate jooksul ühiselt töötatud selle nimel, et koolis oleks hästi toimiv tugikeskus. Tugikeskuse meeskonna peamine eesmärk on toetada tuge vajavaid õpilasi, nõustada õpetajaid ja lapsevanemaid, aga anda ka soovitusi meeskonnatöö tõhusamaks korraldamiseks koolis. Juba kolm aastat on toimunud tugikeskuse eestvedamisel iga-aastased koostöövestlused klassijuhatajatega, et ühiselt abivajavatele lastele sobiv tugi kokku leppida ja murekohtadele lahendused leida. Meie koolis õpib üle 900 õpilase, neist ligemale 80 saab tugikeskuse kaudu lisatuge. Võime uhkusega öelda, et tuleme toime enamiku HEV-õppijate toetamisega, kuid alati on kitsaskohti ja arenguruumi. Mõne õpilase jaoks on suures koolis ülikeeruline sobivat keskkonda tagada nii, et kõik asjaosalised oleksid rahul.

Meie koolis töötab kolm eripedagoogi ja väikeklassiõpetajat, kaks abiõpetajat ja tervishoiutöötajat, sotsiaalpedagoog ja karjäärikoordinaator. Nemad moodustavad praeguse tugikeskuse meeskonna. Suurt puudust tunneme psühholoogist. Meie koolipsühholoog jäi kaks aastat tagasi beebiga koju ning oleme järjepidevalt otsinud koolile uut, kuid kahjuks ei leia. Samuti on keeruline leida väikeklassi õpetajaid. Psühholoogilise toe tagamiseks teeme koostööd kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialistiga, et leida abi vajavatele lastele psühholoogilist tuge väljastpoolt kooli. Kuid väga keeruline on last spetsialistide juurde saada pikkade järjekordade tõttu.

Oleme tugikeskuses nagu Hunt Kriimsilmad: õpetame, nõustame, lohutame, selgitame, otsime väljapääsu, planeerime, koordineerime jne. Õnneks on meil toetav direktor, kes tuleb tugikeskuse ideede, soovituste ja ettepanekutega kaasa.

Ise olen ametilt eripedagoog. Õpetan kahes väikeklassis eesti ja inglise keelt ning viin läbi eripedagoogi ja eesti keele õpiabitunde. Lisaks oma põhitööle olen võtnud enda kanda tugikeskuse juhtimise. Korraldan tugikeskuse meeskonna tööd; koostan koos eripedagoogidega väikeklasside, eripedagoogide ja abiõpetajate tunniplaane; selgitan koostöös klassijuhatajate ja aineõpetajatega välja abi vajavad lapsed; korraldan meeskonna koosolekuid, ümarlaudu ja nõustamist; teen koostööd majaväliste spetsialistidega. Koordineerin võrgustikutööd HEV-õpilaste ümber ja õpilaste individuaalsete arengukaartide täitmist. Tööpõld on lai, kuna tuge vajavaid lapsi on koolis palju ning kõigi nende erisustega tuleb tööd planeerides arvestada. Kuid rõõmu teeb, et suhtumine erivajadustega lastesse on aastate jooksul kõvasti muutunud. Kui vanasti räägiti „arengupeetusega“ lastest, siis nüüd on nendel lastel arengukaardid – rõhk on arengul. Teame, et iga laps areneb ja igal lapsel on oma tugevad küljed. Meie üritame need tugevad küljed üles leida ja laste arengut toetada. Me ei räägi kogu aeg, kui halvasti kõik on, ja oskame rõõmu tunda pisikestest edusammudest.

Tänapäeva õpetaja igapäevatöö kindel osa on töö HEV-õpilastega. Võime öelda, et igas klassis on HEV-õpilasi, kellega õpetajatel tuleb arvestada ja toime tulla. Meie õpetajad on tublid ja paindlikud, kuid paljud neist vajavad tuge ja nõustamist HEV-õpilaste õpetamisel. Üritame aidata õpetajatel oma kasvupotentsiaali üles leida, et nad ka HEV-õpilaste teemal meisterõpetajaks saaksid. Pingelise igapäevatöö käigus on õpetajal endal seda raske teha, sest õpetajahariduses on jäänud puudu nii süsteemsusest kui ka sügavusest HEV-temaatikas. Omalt poolt üritame õpetajate teadmiste ja oskuste pagasit täita sisekoolitustel ja koolis toimuvatel praktiliste probleemide ühisaruteludel, kuid õpetajakoolituses peab HEV-valdkonda senisest põhjalikumalt käsitlema.

Alustavatele õpetajatele on meil kolmandat aastat järjest toeks õpetaja-nõustaja Mari Hinnov. Õpetaja Hinnov on väga kogenud inglise keele õpetaja, kes on läbinud mentoriprogrammi. Ta on võtnud oma tiiva alla kõik alustavad õpetajad, kuid mitte ainult noored, vaid kõik, kes on liitunud meie kooliperega. Õpetaja-nõustaja on see inimene, kes teeb uutele õpetajatele nõustamisringe, käib vaatamas nende tunde ja aitab neil igas mõttes kooliellu sisse elada. Talle ollakse toe eest väga tänulikud.

Väikeklassid

Elame kaasava hariduse ajastul, st peame suutma koolis kõiki õpilasi, teiste hulgas hariduslike erivajadustega õpilasi piisavalt toetada. Kui õpi- ja/või käitumisraskustega õpilane ei tule suures klassikollektiivis toime, siis tuleb luua talle õppimiseks sobiv keskkond ja tingimused. Segadusse sattunud ja oma tunnetega hädas olev väike laps suudab tekitada klassiruumis päris korraliku kaose. Tegelikult on need lapsed püüdlikud õppijad, keda olemasolev keskkond ei toeta ning kellest tugevad tunded saavad võitu. Tõhustatud ja eritoe otsustega õpilaste jaoks on meil loodud seitse väikeklassi, kus õpilased saavad individuaalse toe abil rahulikumalt õppida. Väikeklassid on loodud 1., 2., 4., 6., 7., 8. ja 9. klassi juurde. Põhiaineid, nagu inglise keel, matemaatika, eesti keel ja ka kirjandus, õpivad tõhusamat tuge vajavad õpilased väikeklassis, kus nende õpioskused arenevad kiiremini. Nii saavad nad tugevama põhja alla. Ülejäänud õppeainetes üritame neid kaasata suurde klassi, kus nad õpivad lisaks õppeainetele sotsiaalseid suhteid ja teiste õpilastega paremini arvestama. Kõiki õpilasi aga ei õnnestu suure klassi kollektiivi integreerida ja mõni laps õpib siiski suurema osa kooliajast väikeklassis.

Õpiabitunnid

Lisaks väikeklassides õppivatele lastele toetame ka õpiraskustega õpilasi, kes saavad suures klassis küll hakkama, kuid vajavad õpioskuste arendamisel lisatuge. Eripedagoogid aitavad õpiabitundides õpilastel lugemis- ja kirjutamisoskust omandada ning toetavad nende õpioskuste arengut. Vanemates klassides suureneb matemaatikaga raskustes olevate õpilaste hulk. Õpiabitunnid toimuvad kahes õppeaines ‒ eesti keeles ja matemaatikas ‒, neid tunde on meil nii grupipõhiselt kui ka individuaalselt. Üle kuue õpilase õpiabigruppides ei ole, nii suudab eripedagoog tagada intensiivse töö iga õpilasega. Oleme koostöös klassijuhatajate ja aineõpetajatega klassides välja selgitanud lisatuge vajavad õpilased ja pakume neile abi kooli võimaluste raames. Õpiabitunnid toimuvad kõikides klassiastmetes õpilastele, et toetada õpilaste motivatsiooni ja õpioskuste arengut. Kuid suurem rõhk on pandud algklasside toetamisele, et lapsed saaksid lugemisoskusena tugeva vundamendi alla.

Abiõpetajad

Tänu omavalitsuse toetusele on meil koolis abiõpetajad, kes on lisatuge vajavatele õpilastele abiks suure klassi tundides. Abiõpetaja istub tunnis tuge vajava õpilase või õpilaste kõrval ja suunab neid näiteks lugemisel, tekstipõhise töö tegemisel või tähelepanu hoidmisel. Sageli läheb lisatuge vaja ülesannete alguses, sest just uue ülesandega alustamise ajal kipub õpilase tähelepanu hajuma. Abiõpetaja toob siis lapse tähelepanu tööülesande juurde tagasi. Mõnikord ei saa laps ülesandest iseseisvalt aru ning kipub seeläbi kergesti ärrituma, siis on jälle abiõpetaja see, kes talle õige teeotsa kätte näitab. Abiõpetaja toimetab klassis klassi- või aineõpetaja juhendite järgi. Teinekord ka väljaspool klassiruumi, et tõhusam tugi tagada. Abiõpetajad saadavad ka osa eritoe õpilasi suure klassi tundides. Meie kooli õpetajad on abiõpetajad klassidesse hästi vastu võtnud ja hindavad nende tuge kõrgelt. Üha julgemalt uuritakse, kas meil on veel vaba abiõpetaja ressurssi.

Sotsiaalpedagoog

Koolis töötav sotsiaalpedagoog tegeleb nende lastega, kes vajavad sotsiaalsete oskuste (suhtlemine, käitumine, väärtused jne) omandamisel lisatuge. Kui laps ei tule näiteks kehalise kasvatuse tunnis üldse toime, siis saab sotsiaalpedagoog temaga selle tunni ajal individuaalselt töötada. Missuguseid sotsiaalseid oskusi sotsiaalpedagoog lapsega harjutab, see arutatakse läbi klassiõpetaja ja lapsevanemaga. Sotsiaalsete oskuste õppes kasutab sotsiaalpedagoog mitmesuguseid võimalusi: vestlused, rollimängud, töölehed jne. Kui lapsel on tekkinud mõne teise õpilasega konflikt, siis arutatakse seda rahulikult sotsiaalpedagoogi abiga, vaadatakse, mida peaks tegema teisiti, kui midagi niisugust jälle juhtub. Mitmesuguste tegevuste kaudu õpetatakse põhjuse-tagajärje seoseid ja seda, kuidas oma tugevaid tundeid koolis maha jahutada. Mida noorem laps, seda mängulisemalt sotsiaalpedagoog talle neid oskusi õpetab, näiteks rollimänge kasutades. Sotsiaalpedagoogi tööpõld on koolis samuti päris lai. Ta nõustab ka õpetajaid, aitab tundides juhtunud olukordi analüüsida, lahendab korrarikkumisi ja tegeleb juhtumitega, kus on mängus keelatud ained. Sotsiaalpedagoog aitab üles leida tegurid, mis panevad lapse halvasti käituma. Ta korraldab ümarlaudu, kus otsitakse ühiselt lahendusi probleemse käitumise muutmiseks, nii et kõigil oleks koolis hea olla.

Lastevanemate kool

Oleme koolis panustanud ka lastevanemate silmaringi laiendamisse. Korraldame kahel-kolmel korral aastas lastevanemate kooli, kus oma ala spetsialistid räägivad ühiskonnas aktuaalsetel teemadel: nt nutimaailma ohud, õpiraskused, vaimse tervise probleemid jms. Kevadise distantsõppe ajal viisime esmakordselt lastevanematele läbi veebikoolituse, mida sai hiljem ka järele vaadata. Kui eelnevatel aastatel oleme tundnud muret osalejate vähese hulga üle, siis veebikoolitus on toonud meile huvilisi palju. Novembris toimunud veebiseminaril räägiti laste vaimse tervise probleemidest ja lapsevanema rollist lapse toetamisel. Seekord osales koolitusel 66 inimest ning järelevaatamist kasutati 186 korral. See teeb rõõmu ja annab jõudu järgmisi põnevaid koolitusi organiseerida.

Mõned ettepanekud

Eesti õpetaja on paindliku ellusuhtumisega ja läheb uuendustega kaasa, kuid riik peaks samuti uue olukorraga sammu pidama. Mõned mõtted selle kohta, mis oleks vaja lähiaastatel ära teha.

Õppematerjalid. Soome koolides on välja töötatud mitme raskusastmega õppematerjalid, nii et õpetajal on võimalus klassis tööd läbi viia, andes igale õpilasele jõukohased ülesanded: kõige tugevam õpilane saab keerukamad, nn keskmine õpilane keskmise raskusastmega ja HEV-õpilane lihtsamad ülesanded. Nii saavad kõik õpilased tunnis kaasa töötada vastavalt oma võimetele ja võidavad kõik asjaosalised. Eesti õpetajal oleks samuti vaja välja töötatud diferentseeritud õppematerjale, mis oleksid kõikidele koolidele kättesaadavad. Praegu tuleb õpetajatel palju lisatööd teha, et kõigile õpilastele jõukohased materjalid tagada.

Abiõpetaja. Soome kooli algklassides on õpetajal kõikides tundides klassis toeks abiõpetaja. Suurte klassikomplektide osas peaks see ka Eestis algklassides nii olema, et edasisteks kooliastmeteks äärmiselt vajalikku lugemis- ja kirjutamisoskust saaks õigel ajal toetada. 

Õpikeskkond. Suurtes koolides on otstarbekas luua tõhustatud ja eritoe klassid omaette korrusele, tiiba või moodulisse, et vältida ärritavaid tegureid ja tagada seeläbi õpilastele sobiv õpikeskkond. Paraku paljudel koolidel see võimalus puudub, nii ka meil. Oleme silmitsi ruumipuudusega ega suuda tagada kõigile sobivat õpikeskkonda.

Spetsialistid. Meie koole kimbutab HEV-õpilastega töötavate spetsialiste nappus. Kas siin ei ole vaja riiklikku plaani olukorra leevendamiseks?

Tasemeõpe. Eripedagoogika õppe suurem osakaal õpetajakoolituses. Väikeklasside õpetajad soovivad, kuid ei saa võimalust ülikoolis eripedagoogikat õppida, kuna ülikoolis on kõik õppekohad täis. Enamik üliõpilasi töötab juba erialasel tööl.

Lõpueksamid. Me toetame HEV-õpilasi üheksa kooliaasta jooksul, teeme neile ülesandeid ja tekste lihtsamaks, vähendame ülesannete mahtu, võimaldame nende lahendamisel lisaaega. Aga siis tulevad põhikooli riiklikud lõpueksamid ja HEV-õpilased peavad tegema täpselt samad eksamid nagu teised õpilased.