KOOLIVÕRK: Nii Pärnu linna kui kogu maakonna koolikorraldus on väga mitmekesine, aga küsitav on selle mitmekesisuse jätkusuutlikkus

29. jaan. 2021 Heiki Raudla peatoimetaja - Kommenteeri artiklit

PÄRNUMAA KOOLIVÕRK: GÜMNAASIUMIÕPILASTE ARV ON DRASTILISELT VÄHENENUD, AGA GÜMNAASIUMID VÕITLEVAD OMA KOHA EEST.

Ilma põhimõtteliste muudatusteta haridusvõrgus on Pärnumaal juba lähiaastatel väga keeruline tagada kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannete kvaliteetset täitmist.

Viimase 15 aasta jooksul on Pärnumaa põhikooliõpilaste arv vähenenud viiendiku võrra ja statistikaameti prognoosi järgi kahaneb edasi – aastaks 2035 õpib Pärnumaa koolides praegusest kuuendiku võrra vähem põhikooliõpilasi kui praegu. Maakonna gümnaasiumiõpilaste arv on vähenenud 15 aastaga umbes poole võrra, aga edaspidi on oodata väikest kasvu.

Kui võrrelda koolide arvu muutumist õpilaste arvu muutusega, torkab silma, et kuigi gümnaasiumiõpilaste arv on 15 aastaga rohkem kui poole võrra vähenenud, on gümnaasiumiastmega koole jäänud vähemaks ainult ühe võrra.

Kõikides Pärnumaa omavalitsustes jääb noorte õpetajate osakaal alla Eesti keskmise. Kui nt Tallinnas on see 12,5 ja Tartus 15,3, siis Pärnus ainult 6%.

Maakonna lõikes paistab silma, et kuigi pärast põhikooli õpib Pärnumaal edasi veidi rohkem õpilasi kui Eestis keskmiselt, jätab ligi neljandik neist õpingud keskhariduse tasemel pooleli. Seda on rohkem kui Eestis keskmiselt. Eriti suured käärid edasiõppijate ja keskhariduse omandanute osakaalu vahel olid eelmisel õppeaastal Häädemeeste ja Tori vallas.

Uuringud näitavad, et kõige enam sõltub keskhariduseni jõudmine põhikooli õpitulemustest, sh üldoskustest ja õpimotivatsioonist, seega on keskhariduse omandanute osakaal ennekõike põhihariduse kvaliteedi näitaja.

Mitmekesine Pärnu linn

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %89,8
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %6
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %97,7
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)8,9

Pärnu hariduselu trump on Pärnu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Ene Koitla arvates mitmekesisus: „Meil on kaetud haridustasemed alusharidusest kõrghariduseni, erakoolidest munitsipaal- ja riigikoolideni. Pärnus töötavad näiteks Pärnumaa kutsehariduskeskus, Tartu ülikooli Pärnu kolledž ning erakutseõppeasutusena Pärnu Saksa tehnoloogiakool.“

Pärnu koolide nägu on tema hinnangul välja kujunenud, õppijail on väga laiad ja selgelt eristuvad õppimisvalikud.

„Põhjalikult korraldati Pärnu haridusvõrk ümber põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamisel,“ selgitab Ene Koitla. „Praeguseks on siinne haridusvõrk laias laastus paigas ja väga suurt korrastamist enam ei vaja, kuid mõningad uuendused seisavad lähitulevikus siiski ees.“

Pärnu linna põhikoolivõrk on tema sõnul loogiline ja vastab piirkonna elanike arvule. Arendada on vajab kaasava hariduse süsteemi: „Sel aastal hakatakse Pärnu Päikese koolile uut maja ehitama. Aastal 2023 saavad Pärnu linna ja maakonna erivajadustega õppurid endale täiesti uue ja nüüdisaegse õppekeskkonna.“

Keskuslinn Pärnus on kaheksa põhikooli, osavaldades on neid neli. Munitsipaalpõhikoolide kõrval töötab Pärnu keskuslinnas kaks erapõhikooli: Pärnu Waldorfkool ja Pärnu vabakool, ning üks eralasteaed – Waldorfi lasteaed Pauliine.

Õpilaste arvu kasvu (kuigi uuringud näitavad, et see on ajutine) tõttu on vaja luua linna teatud piirkondades uusi õppekohti. Seoses sellega vajab Pärnu haridusvõrk siiski veel korrastamist. Näiteks on suurenenud õppekohtade vajadusega linnapiirkonnas vaja luua kesklinna piirkonda juurde koolikohti.

Ene Koitla sõnul on keskuslinn Pärnus asuvad põhikoolid populaarsed eelkõige oma asukoha pärast – kõik asub käe-jala juures, nii vanemate töökohad kui huviharidusvõimalused jne. Suurema õppekohtade nõudluse taga on tema sõnul ka naaberomavalitsuste elanike huvi panna oma laps mõnda Pärnu munitsipaalkooli. Põhjused on ennekõike logistilised.

10. jaanuari seisuga õppis Pärnu linna munitsipaalkoolides 853 ja lasteaedades 162 last, kelle elukoht on rahvastikuregistri järgi mõnes teises Pärnumaa omavalitsuses.

„Hariduse kvaliteet on kõigis meie põhikoolides – nii keskuslinnas kui osavaldades – võrdväärselt hea,“ ütleb Ene Koitla. „Uusi õppekohti pole Pärnu koolides demograafilist olukorda arvestades juurde vaja. Muidugi tuleb selgitada, et kõik Pärnu koolid annavad võrdselt hea hariduse. Võib-olla tasub mõnes piirkonnas vaadata üle bussiliiklus, et tagada õpilastele kodu ja kooli parem ühendus.“ 

Peamised kitsaskohad Pärnu linna üldhariduskoolides on ruumi- ja eriklasside õpetajate puudus. Igal aastal lisandub lapsi, kelle õpetamiseks on vaja eraldi väiksemat klassiruumi. Üha raskem on eriklassidele õpetajaid leida.

Pärnu keskuslinnas on kolm gümnaasiumi, kusjuures kõigil neilgi on erinev omandivorm: Pärnu ühisgümnaasium on munitsipaalgümnaasium, Pärnu Koidula gümnaasium riigigümnaasium ning Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium erakool. Tõstamaa keskkool Tõstamaa osavallas on munitsipaalkool. Riigigümnaasium avati Pärnus 2015. aastal.

„Pärnu linna ja riigi koostöö on olnud hea,“ tõdeb Koitla. „Koostöö üheks näiteks võib tuua olümpiaadide korraldamise, mida linn organiseerib riigigümnaasiumis.“

Seega võib öelda, et riigigümnaasium on Pärnu haridusvõrgu hea partner. „Meil on hea meel, et riigikoolina on Koidula gümnaasium säilitanud oma näo – tegemist on riigi tasandil tugeva reaalkallakuga kooliga. Järelikult ollakse õigel teel ja riigigümnaasiumi mõju kohalikule haridusvõrgule on positiivne,“ usub Koitla.

Pärnu ühisgümnaasium koostab oma uut arengukava. 2014. aastast taas oma ajaloolises koolimajas tegutsev gümnaasium on loomingulise ja akadeemilise õppekeskkonnaga, mitmekülgset haridust pakkuv gümnaasium. Seda võib Koitla sõnul nimetada kogukonnakooliks, sest siin on õppinud paljude praeguste õpilaste vanemad ja vanavanemadki.

Tõstamaa keskkooli keskkooliosa jätkusuutlikkus selgub tema sõnul kahe aasta jooksul. Praegu koostatakse Tõstamaa keskkooli arengukava. „Mõisakoolina on see haridusasutus mitmes mõttes eriline ning selle funktsioon ei ole ainult üldharidust anda,“ selgitab Koitla. „Tõstmaa keskkooli võib selle asukoha tõttu vaadata ka kogukonnakeskuse, kohaliku (mõisa)ajaloo edasikandja ja kultuurikeskusena.“

Põhja-Pärnumaa – asukoht vs. raha

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %80
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %7,6
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %98,6
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)16,5

Põhja-Pärnumaa vallas on praegu üks gümnaasium, kaks põhikooli, kaks lasteaeda-põhikooli, kolm lasteaeda, kaks lasteaeda-algkooli ja kaks muusikakooli. Lähtuvalt arengukava tegevuskavast on hakatud koolivõrku korrastama. Loodud on Põhja-Pärnumaa noorsootöökeskus, kus aktiivselt tegutseb kolm noortekeskust. Suurt rõhku pannakse õpikeskkonna nüüdisajastamisele.

„Rõõmu teeb ka tugev haridus- ja kultuuriasutuste võrgustik,“ tunnistab Põhja-Pärnumaa abivallavanem, haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Tarvi Tasane.

Arengukava üks strateegiline eesmärk on kvaliteetne, nüüdisaegne ja optimeeritud haridus- ja kultuuriasutuste koostöövõrgustik.

Arvestades laste arvu lasteaedades ja õpilaste arvu üldhariduskoolides ning demograafilisi suundumusi, on Põhja-Pärnumaa vallal otstarbekas teha koolivõrgus olulisi muudatusi.

„Ilma põhimõtteliste muudatusteta haridusvõrgus on Põhja-Pärnumaa vallal juba lähiaastatel väga keeruline tagada Eesti seadustega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete kvaliteetset täitmist,“ tõdeb Tasane, kelle sõnul lähtub valla põhimõtteline küsimus haridusvõrgu ümberkorraldamisel tasakaalupunkti otsimisest skaalal: asukoht võimalikult kodu lähedal (olemasoleva koolivõrgu säilitamine) versus rahavõimalused palkade, õppesisu ja õppetingimuste parandamiseks.

„Kõik oleneb ka riigi poliitikast koolide rahastamisel. Kui omavalitsusi rahastatakse õpilaste pearaha, mitte klassipõhiselt, ei võimalda rahanappus senisel moel jätkata,“ nendib ta.

Vahemärkusena olgu lisatud, et Põhja-Pärnumaa saab iga õpilase pealt selleks 54% enam toetust kui suuremate õpilaste arvudega KOV-id.

Kui 2015. aastal lõpetas gümnaasiumiastme nominaalajaga 84,2% Vändra gümnaasiumi õpilastest, siis järgnevatel aastatel on see osakaal aasta-aastalt üha langenud ning 2019. aastal oli nominaalajaga lõpetanuid ainult 56,4%. See tähendab, et ligi pooled Vändra gümnaasiumisse astunutest jätsid gümnaasiumiõpingud pooleli.

„Õpilased, kes lahkuvad enne gümnaasiumi lõpetamist, ei jäta kooli pooleli, vaid liiguvad kas kutseharidusse või täiskasvanute gümnaasiumisse,“ selgitab Tasane, kelle sõnul on lahkumise põhiline põhjus gümnaasiumiastme intensiivne õppetöö. Vändra gümnaasiumis pole sisseastumiskatseid ja õppimisvõimalust pakutakse kõigile soovijatele. „Paraku ei ole gümnaasiumiastmes õppimine jõukohane igale soovijale,“ tõdeb Tasane. Ta selgitab, et raskustesse satuvad ja lahkuvad ennekõike õpilased, kes tulevad piirkonna põhikoolidest, oma kooli põhikoolilõpetajatel on kergem.

„Vändra piirkonnas oleks mõistlik koondada progümnaasiumiaste (7.–9. kl) Vändra gümnaasiumisse, luues sellega gümnaasiumiastmele stabiilne pealekasv,“ arvab Tasane.

Tema sõnul suudab Vändra gümnaasium anda kvaliteetset gümnaasiumiharidust, riigieksamite tulemused on Eesti keskmised, kuid näiteks matemaatikas keskmisest kõrgemad. „Olemas on kõik aineõpetajad ning tugispetsialistid,“ teatab ta. „Õpetajate vastavus kvalifikatsioonile on riigi keskmisel tasemel. Kooli on asunud viimase viie aasta jooksul tööle 13 alla 40-aastast õpetajat, mis moodustab õpetajate ametikohtadest 38%.“

Tori vald: Sindi gümnaasium teelahkmel

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %84
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %6,4
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %97,3
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)14,3

Tori vallas on neli munitsipaalkooli, kokku õpib valla üldhariduskoolides praegu 918 õpilast, neist 48 gümnaasiumiastmes. Pärnu linna põhikoolides omandab üldharidust 522 Tori valla last, neist 73 linna erakoolides.

Koolivõrk on üle valla küllaltki hästi jaotunud. Samuti on vallas korraldatud koolitransport ning vajadusel makstakse lapsevanematele sõidukompensatsiooni, kui seda on vaja õpilase kooli ja koolist koju transportimiseks. Seega on Tori vallas põhiharidus igati kättesaadav.

Valla kõikides koolides on õpilaste arv viimaste aastate jooksul suurenenud, enim Sauga põhikoolis. Valla põhikoolid on piisavalt suure ja jätkuvalt kasvava õpilaste arvuga ning seega kestlikud. „See annab kindluse, et teeme õiget asja,“ usub Tori abivallavanem hariduse ja kultuuri alal Jana Malõh.

2019. aasta septembris korraldati Tori valla haridusvõrgu uuring, mille eesmärk oli praeguse haridusvõrgu probleemkohtade analüüs ja tuleviku arengute prognoosimine. Olulised küsimused olid Sauga piirkonna kooli tulevik, Tammiste piirkonda koolikohtade loomine ja Sindi gümnaasiumi edasine areng. Peale selle on olemasolevad koolihooned ehitatud aastakümneid tagasi ega toeta nüüdisaja õpikäsitust.

„Viimaste aastate jooksul on Sauga põhikooli õpilaste arv kahekordistunud ja koolihoone jäänud õpilastele kitsaks, samuti asub kool logistiliselt ebamõistlikus kohas,“ kirjeldab Jana Malõh ühte kohaliku hariduselu kitsaskohta. „Sauga põhikool jääb kaugele Sauga aleviku keskusest, kogukonna südamest.“

Uuring tõi välja, et Sauga põhikool on kestlik kool ja uue koolihoone rajamine võimaldaks luua nüüdisaegse õpikeskkonna, muudaks õpilaste ja töötajate transpordi oluliselt mugavamaks ning tagaks valdavale osale õpilastest kodulähedase kooli. Väheneks ka õpilasränne Pärnu koolidesse ja valla kulu õpilaskohtade eest tasumiseks ning koolitranspordi korraldamiseks.

Sauga põhikooli uue asukoha ja hoone vajaduste ja võimaluste väljaselgitamine on Tori valla arengukavas planeeritud selle aasta lõpuks. 

Teine oluline lahendamist vajav küsimus oli Malõhi sõnul Tammiste piirkonda koolikohtade loomine, sest Tammiste küla elanikkond on viimaste aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud. „Kuna Tammiste küla jääb Pärnu linna külje alla, omandavad praktiliselt kõik seal elavad lapsed üldharidust Pärnu linna koolides,“ selgitab ta. „Tagasisidena Tammiste küla elanikelt saime teada, et kodulähedane algkool on piirkonda väga oodatud.“

Tammistesse algkooli rajamise otsuse on vallavolikogu juba teinud ja moodustatud on ühendasutus Tammiste lasteaed-algkool. Esimesse klassi asuvad lapsed õppima juba selle aasta 1. septembrist. Uus koolihoone ja kogukonnakeskus on plaanis valmis saama 2023. aasta 1. septembriks.

Sindi gümnaasiumi puhul oli Malõhi sõnul oluline küsimus gümnaasiumiosa jätkusuutlikkus, kuigi gümnaasiumi sulgeda vald praegu veel ei planeeri. Tori valla haridusvõrgu analüüs tõi Sindi gümnaasiumi puhul välja selle sulgemise otstarbekuse, kuna kooli roll Tori valla ja Sindi piirkonna laste gümnaasiumihariduse võimaldamisel on tagasihoidlik. Tori valla gümnasistidest käib Sindi gümnaasiumis u 15% ja Sindi linnast u 40% gümnaasiumis õppivatest lastest. „Õpilasi on gümnaasiumi kui kooliastme õppe-eesmärke ja tavapärast korraldust silmas pidades liiga vähe,“ tunnistab Malõh. „Juba viimased kümmekond aastat on lapsi olnud koolis üldjuhul vähem kui 50 ehk keskmiselt alla 17 lapse klassikomplektis.“

Pärnu linna gümnaasiumid meelitavad endale tema sõnul õpilasi kogu vallast, sealhulgas Sindi linnast: „Kohalik gümnaasium on konkurentsis Pärnu linna koolidega alla jäänud. Kuigi kool asub linna keskel ja kohalike õpilaste vahetus läheduses, pole see olnud isegi Sindi linna laste esimene valik.“

Pärnu linna gümnaasiumites õpib praegu kokku ligi 200 Tori valla gümnasisti. Riigigümnaasiumis õpib neist ca 70 ja Sütevaka humanitaargümnaasiumis ca 20 noort, ülejäänud õpilased omandavad gümnaasiumiharidust linna munitsipaalgümnaasiumites.

Malõh: „Oleme asunud tõstma kooli õppekvaliteeti, vahetunud on kooli juht ja õppejuht. Kooli direktor on saanud ülesande töötada välja strateegia gümnaasiumi uuele tasemele viimiseks ja selle õppijatele atraktiivseks muutmiseks. Usume, et gümnaasium saab uue hingamise ja esimesed tulemused on käega katsuda juba järgmisel õppeaastal.“

Häädemeeste vald – kogukond hoiab gümnaasiumi

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %87,9
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %8,6
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %100
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)11,4

„Valla geograafiline paiknemine seab haridusvaldkonnale suured väljakutsed, haridusasutused asuvad pikkade vahemaade taga ja pakuvad haridusteenust enamjaolt just oma piirkonna lastele,“ kirjeldab Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk kohalikku olukorda. „See kajastub õpilaste väikeses arvus.“

Vallas on kolm munitsipaal üldhariduskooli, kolm lasteaeda, lasteaed-algkool ja muusikakool.

„Praegu on meile suur väljakutse Kabli lasteaia maja edasine saatus,“ nendib Helve Reisenbuk. „Nimelt on selgunud, et majas on laiaulatuslik vamm. Mõlemale lasteaiarühmale on kohandatud ruumid Metsapoole põhikoolis.“

Häädemeestel on gümnaasiumiklassides vähem õpilasi kui ükskõik millises Pärnumaa kohalikus omavalitsuses algklassides, Häädemeeste keskkooli lõpetanutest jõuab aasta-aastalt üha vähem õpilasi kõrghariduse omandamiseni. Häädemeeste keskkooli gümnaasiumiastmes on iga õpetaja kohta poole vähem õpilasi kui Eestis keskmiselt.

Samas ei näe Häädemeeste valla haridusvaldkonna arengukava lähiaastatel Häädemeeste keskkoolis gümnaasiumihariduse pakkumises muutusi ette. Olgugi et õpilasi on jätkuvalt väga vähe. „Gümnaasiumiosa säilimine on kogukonnale väga oluline ning ka ühinemisleping ei võimalda selles kiireid muutusi,“ põhjendab abivallavanem.

Helve Reisenbuk peab koduvalla hariduselu väärtuseks seda, et haridusasutuste juhid moodustavad ühise meeskonna, kes kaasavad oma majade tegevustesse ka kolleege, vahetatakse infot, jagatakse vajadusel töötajaid ja häid kogemusi, tehakse ühisprojekte.

Lääneranna vald loobus hariduse arengukavast

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %83,1
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %7,8
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %93,3
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)23,7

Tänavuse jaanuari seisuga on Lääneranna valla rahvaarv 5237. Vallas on seitse kooli: kaks algkooli, neli põhikooli ja gümnaasium. Viies koolis on avatud ka lasteaiarühm ja tegutseb üks eraldiseisev lasteaed.

Koostamisel oli Lääneranna valla hariduse arengukava. Arutelude ja selge tegevusplaaniga alustati aktiivselt, paraku võeti see läinud suvel päevakorralt maha.

„Praegune vallavolikogu on seisukohal, et olemasolev koolivõrk tuleb säilitada sellisena, nagu see on, ning seda just valla hõreda asustuse tõttu – 3,8 inimest ruutkilomeetri kohta,“ põhjendab Lääneranna abivallavanem Ene Täht.

Ta räägib, et hiljuti oli kavas koostada eraldiseisev hariduse arengukava, kuid see ei ole siiski otstarbekas. Valla kõigis suuremates asulates on enamik omavalitsuse pakutavatest teenustest – kodanike teenindamine, kultuur ja vaba aeg, haridus jne – üksteisega tihedalt seotud, seega on mõistlik nii haridust kui teisi valla pakutavaid teenuseid käsitleda kompleksselt.

„Seda enam, et nii laste kui valla üldine elanike arv väheneb pidevalt,“ tõdeb ta. „Kogu valla kasutuses olev kinnisvara ja rahakasutus tuleb läbi planeerida. Valla allasutused koondada multifunktsionaalsetesse ning nüüdisajastatud hoonetesse, üleliigne kinnisvara vastavalt selle seisukorrale kas erastada, lammutada või välja rentida.“

OÜ Cumulus Consulting analüüsi järgi on valla koolihoonetes vähekasutatavat pinda palju, samuti ei toeta olemasolevate hoonete funktsionaalne keskkond üldjuhul muutuva õpikäsituse rakendamist. Haridusasutuste olemasolev kinnisvara pole valdavalt kuigi väärtuslik ja on osalt amortiseerunud. Investeeringute mõistlikkus olemasolevasse varasse on kaheldav.

Ene Täht: „Vaadates tulevikku, soovime luua nn teaduskeskused, mida saavad kasutada kõikide koolide õpilased, nt teaduslabor, õpperajad, õueõppeklassid, loovuskeskus (keraamika, klaas jms ehistöö Lihula muusika- ja kunstikoolis), samuti soovime viia huvihariduse koolidesse lähemale, nagu juba on Varblas ja Metskülas.“

Selge on tema sõnul see, et pikas perspektiivis tuleb lähtuda laste arvu pidevast langusest ja ilmselt ootab ees ka haridusvõrgu kärpimine, sest raha ei jätku. Otsuste ulatus ja ajakava selguvad kogukondade ja volikogus toimuvate arutelude käigus.

Asukohast tulenevalt on Lääneranna vallas vahemaad lähima gümnaasiumini Haapsalus ja Pärnus pikad, st õpilane läheb kooli tund aega, ja seetõttu tahavad vallajuhid tagada kodulähedases gümnaasiumis õppimise võimaluse. Selleks on õpilastele olemas ka korterid. Lihula gümnaasiumis on praegu 38 õpilast.

Lihula gümnaasiumi nominaalajaga lõpetajate osakaal on aastate lõikes kõikunud, kuid üldiselt liikunud tõusvas joones: kui 2015. aastal jõudis lõpetamiseni ainult 57,1% gümnaasiumiõpilastest, siis 2018. a 90% ja 2019. a 100%. Sarnaselt on Lihulas muutunud ka kõrghariduseni jõudjate osakaal – 2017. a 7,1%, 2018. a 25%, 2019. a 50%. Viimane oli ka Pärnumaa kõrgeim näitaja.

„Kui riik peaks muutma hariduse rahastamise mudelit ja lõpetama gümnaasiumiõpetajate palgatoetuse eraldamise väikestele KOV-idele, siis peame olukorra uuesti üle vaatama,“ lisab Täht, kes tunnistab, et gümnaasiumi olemasolu sõltub palju ka sellest, kui palju selleealistest lastest otsustavad õppida kohapeal ja kui paljud eelistavad keskustes paiknevaid gümnaasiume. Mingist kriitilisest õpilaste arvust alates võib gümnaasiumiastme pidamine muutuda juba seetõttu ebaotstarbekaks.

„Kui Lääneranna vallas lõpetada praegu gümnaasiumihariduse andmine, ei jaguks Pärnus ja Haapsalus õpilaskodude kohti, mistõttu peaksid vanemad otsima oma lastele üüripindu, mis on teadupoolest oluliselt kallimad,“ räägib Täht. „Õpilase elamine õpilaskodus pakub vanematele ka suuremat turvatunnet kui üürikorter.“

Saarde vald laiendab koostööd

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %95,9
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %0
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %100
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)18,7

„Väikeses kogukonnas on koostöö erinevate haridusasutuste vahel vajalik ja õnneks see piisaval määral meil ka toimib,“ iseloomustab Saarde vallavalitsuse humanitaarnõunik Annika Viibus kohalikku hariduselu. “Praegu meil suurt õpetajate puudust ei ole, napib tugispetsialiste.“

Vallas on ka poolesaja õpilasega Kilingi-Nõmme gümnaasium, mis alustas 2020. aasta sügisel koostööd sisekaitseakadeemiaga, mille tulemusena on gümnaasiumiastmes sisekaitse valikaine eelkutseõppena. Seda annavad sisekaitseakadeemia poolt suunatud õpetajad. „See uus võimalus tõi meie gümnaasiumiastmes kümnenda klassi täis,“ nendib Viibus, kelle sõnul on kool kokkuleppele jõudnud TÜ Pärnu kolledžiga kahe valikaine suhtes: isikliku heaolu kujundamine ning turism ja külalisettevõtlus. „Loodetavasti saame nendega alustada juba 2021 sügisel,“ usub ta.

Möödunud aasta lõpus alustas gümnaasium läbirääkimisi TÜ Narva kolledžiga noorsootöö valikaine teemal.

„Julgen öelda, et oleme oma õpilaskoduga kindlustatud väikegümnaasiumile praegu leidnud värske lähenemise ja see toetab nii kooli üldist arengut kui ka väikegümnaasiumi püsima jäämist,“ ütleb Viibus.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!