Kriis jätab tööhõivele pitseri. Millised oskused aitavad koroonakriisis ellu jääda?

COVID-19 mõjusid analüüsinud OSKA uuringust selgus, et edukaks toimetulekuks viiruskriisis on töötajatel vaja juurde õppida digioskusi, riskijuhtimise, tootearenduse, turunduse, juhtimis-, kommunikatsiooni- ja koostööoskusi.  

OSKA peaanalüütiku Yngve Rosenbladi sõnul kasvatas kriis plahvatuslikult vajadust töötajate täiendusõppe järele. „Viiruskriis annab tõuke töö automatiseerimiseks ja digiteerimiseks. Kaugtöö ja e-kaubandus nõuavad aina paremaid digioskusi, samuti kolib turundus e-kanalitesse,“ ütles Rosenblad. „Juhtidele on uueks proovikiviks kodukontoris või lausa sadu kilomeetreid eemal asuva meeskonna juhtimine ning kriisikommunikatsioon. Koostöödki tuleb paljudel õppida tegema ekraani vahendusel,“ vahendas Rosenblad uuringu tulemusi.

Samuti läksid hinda teadmised turvalise töökeskkonna ning töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmisest, sedastab uuring.

Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts tõi välja, et uuring pakub ideid karjäärivahetuseks kriisis töötuks jäänutele. „Kriisist taastumisel on võtmeküsimus, kuidas suudame kohandada töö kaotanud inimesed uutesse oludesse. Näiteks pakkudes neile ümberõpet ja võimalusi oma teadmiste-oskuste arendamiseks ning uue koha leidmiseks meie majanduses,“ lausus Palts. „Mõelda on vaja ka pidevale töötavate inimeste arendamisele ning nende kvalifikatsiooni tõstmisele. On positiivne, et tööandjatele pakub töötukassa tänavu väga arvestatavatest summadest toetust oma töötajate digipädevuste arendamiseks,“ lisas ta.

COVID-19 kriis on tööhõivet kahandanud, võrreldes aasta varasema ajaga töötas eelmise aasta kolmandas kvartalis 25 000 inimest vähem. Töökohad kadusid paljuski valdkondades, kus töötavad eelkõige noored: teenindus, majutus, toitlustus, turism. Ehituses ja tööstuses võib hõive langust oodata sel aastal. Töötajate arv kasvas aga IKT- ja finantsvaldkonnas, tervishoius, sotsiaalhoolekandes, avalikus halduses ja hariduses.

Uuringus analüüsiti COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju töötajate ja oskuste vajaduse muutusele eri tegevusaladel Eestis ning selgitati välja olulised koolitusvajadused.

Uuringu viis kutsekoda läbi juunist novembrini, tehes koostööd arenguseire keskusega.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.

OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse uuringud aitavad teha tarku karjäärivalikuid ning kujundada tulevikku vaatavat töö- ja hariduspoliitikat.

Olulisemad tulemused: 2021. aastal võib tööpuudus kasvada

• COVID-19 kriis on tööhõivet vähendanud, võrreldes aasta varasema ajaga töötas eelmise aasta kolmandas kvartalis 25 000 inimest vähem.
• Töökohad kadusid paljuski valdkondades, kus töötavad eelkõige noored: teenindus, majutus, toitlustus, turism.
• 15‒24-aastaste hõive vähenes ca 8000 töötaja võrra.
• Kriis jätab noorte hõivele pitseri, sest neis valdkondades pole hõive kiiret taastumist oodata.
• Distantsõpe ei võimalda noortel oskusi parimal moel omandada, mis võib mõjutada nende tulevast tööelu.
• Vanemaealisi võib oodata hõive langus.
• Digitaliseerimine ja automatiseerimine nõuab töötajatelt kohanemisvõimet ja kiiret täiendusõpet.
• Töövõtulepingute alusel töötajate arv aasta jooksul kasvas.
• Tööandjad ei julge võtta pikaajalisi kohustusi.
• Töötajad omakorda on seetõttu ebakindlamas olukorras.
• Töötajate arv kasvas IKT- ja finantsvaldkonnas, tervishoius, sotsiaalhoolekandes, avalikus halduses ja hariduses.
• Ehituses ja tööstuses võib hõive langust oodata sel aastal.
• Viiruskriis tõi kaasa plahvatusliku vajaduse töötajate täienduskoolituste järele.
• Juurde oli vaja õppida digitehnoloogia-, riskijuhtimise ja -analüüsi, tootearenduse ja turunduse, juhtimis-, kommunikatsiooni- ning koostööoskusi.
• Oluliseks muutusid teadmised turvalise töökeskkonna ning töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmisest.
• Kriis hoogustas tööülesannete mitmekesistumist ning nõudis töötajatelt suuremat valmisolekut täita senisest erinevaid tööülesandeid või teha tööd tavapärasest erinevas kohas.
• Senisest enam pakuti töötajatele organisatsioonisisese ümberõppe võimalusi.
• Lähitulevikus lähevad hinda keskkonnateadlikule majandamisele üleminekuks vajalikud oskused.
• Euroopa Liit toetab majanduskriisist taastumisel rohe- ja digipöörde läbiviimist.
• Töötuse kasvust hoolimata on mitmetel elualadel keeruline sobivaid töötajaid leida.
• Tööstus, IKT-sektor, põllumajandus, sotsiaalvaldkond, tervishoid ja haridus on jätkuvalt raskustes vajalike oskustega töötajate värbamisel.
• Töötud ei ole tihti valmis ametiala ning töövaldkonda vahetama, nt psühholoogilistel, elukoha, sissetuleku või mainega seotud põhjustel.
• Tööstuses tööleasumiseks on vaja tehnilist väljaõpet, mida korraldada on aeganõudev ja kulukas.
• Üheks suurimaks proovikiviks saab ümberõppe pakkumine põlevkivienergeetika töötajatele kaevanduse, õlitööstuse ja elektritootmise võimalike koondamiste jätkumisel.
• Majutuse, toitlustuse ja turismi ning teenindussektori töötajatele võiksid sobida ümberõpe nt sotsiaal- ja tervishoiu- ning kinnisvaravaldkonnas töötamiseks.
• Loovisikutele võiks sobida nt oma erialal õpetaja või koolitajana tegutsemine.
• Teenindussektori töötajatele võiks sobida ümberõpe nt teiste valdkondade klienditugedeks, IT-kasutajatoe töötajateks; spaateenindajatele ka nt hooldustöötajateks.
• Raamatupidajad võivad liikuda oskuste täiendamise või ümberõppe toel IKT-sektorisse.