Lapsevanemad lõid üheskoos Waldorfi põhimõtteid järgiva õuelastehoiu
Jaanuarist alustas Paides tööd Allika lastehoid, kus järgitakse Waldorfi pedagoogika põhimõtteid ning veedetakse pool päevast õues.
Ei juhtu just sageli, et lapsevanemad loovad oma lastehoiu. Sellise, kus kõigi soovidega arvestatakse ning kõik otsused arutatakse omavahel läbi. Järvamaa ettevõtlikud lapsevanemad aga just nii tegid.
Õuelastehoiu idee algataja ja eestvedaja Janell Randmaa töötas veel mõni aasta tagasi Helsingis Waldorfi lasteaias. Eestisse naastes hakkas naise peas küpsema mõte luua ka siin midagi sarnast.
Waldorfi põhimõtteid järgivaid lasteaedu Eestis küll on, kuid need asuvad enamasti Tallinnas või Tartus. Järvamaal sellist lasteaeda ei leidu. Waldorfi nime kasutusõigust hakkab vastne lastehoid alles taotlema, kuid Randmaa nendib, et kindlatest nimetustest ja tiitlitest olulisem on sisu. Allika lastehoiu loojate jaoks on oluline, et nende laste hoius veedetud aeg oleks sisustatud parimal võimalikul viisil looduslähedust toetavat kasvatusmeetodit järgides.
JÕUPINGUTUSED LUBADE NIMEL
Alguses tundus lastehoiu loomine Randmaale küllaltki hullumeelne idee. Seepärast asus ta endale kaasteelisi otsima. Kevadel hõikas ta Facebookis õuelastehoiu loomise mõtte välja ning õige varsti tekkis tema ümber üsna suur hulk huvilisi. Randmaa tõdes, et lapsevanemad on olnud kannatlikud, hoolimata sellest, et hoiu loomine võttis aega üle poole aasta.
Lapsevanem ja üks lastehoiu eesvedajaid Kaire Kartau rääkis, et elas kevadel perega veel Tartus, kui Facebookis Janell Randmaa üleskutset nägi. Teadmine, et Järvamaale hakatakse looma Waldorfi pedagoogika põhimõtteid järgivat lastehoidu, oli Kartau sõnutsi suur pluss maakonda naasmisel. Õige varsti võttis ta Randmaaga ühendust, et uudse lastehoiu loomisesse oma panus anda.
Lastehoiu kohaotsingud said alguse kevadel ning sobiv paik Paide äärelinnas noortekeskuse ruumidega samas majas leiti alles augusti lõpus. Seejärel tuli olemasolevaid ruume kohendama hakata. Väga suuri töid ei tulnud Kartau sõnutsi õnneks ette võtta, küll aga värvisid nad näiteks seinad üle.
Samuti tuli teha jõupingutusi, et saada kätte load tervise- ja päästeametilt ning tegevusluba. Kartau nentis, et teekond pole olnud kerge. Näiteks nähti vaeva valgustusega, et see ikka normidele vastaks. Samuti tuli endale selgeks teha veterinaar- ja toiduameti (VTA) nõuded, et lastehoiu pidajatel oleks võimalik lastele enda ruumides ise süüa teha. Kartau sõnutsi ei saa nad mahelasteaiaks olemist välja hõigata, kuid tahavad toidu valmistamisel kasutada võimalikult palju kohalikku toorainet. Sooja sööki hakkavad lapsed saama kaks korda päevas.
Kartau märkis, et mõned nõuded on nii loogilised, et nende eraldi väljatoomine näis lausa naljakas. VTA-le esitatud eneseregulatsiooniplaani tuli aga kõik üksikasjalikult kirja panna.
Näiteks ilmnes, et puu- ja juurviljad tuleb kööki tuua eraldi pakendites ning neid teistest toiduainetest eraldi hoiustada, kuna nende peal võib elutseda kolibakter. Samas nõue, et puu- ja juurviljad peavad olema korralikult pestud, oli iseenesestmõistetav.
Nüüd on lastehoiu loojad teinud ära nii suure töö, et täidetud on ka soovituslikud nõuded.
ALUSTATAKSE ÜHEKSA LAPSEGA
Lastehoiu loomine on paratamatult üsna kulukas ettevõtmine. Oma osa võtab nii lubade taotlemine, aga muidugi ka köögitehnika, mööbel ja mänguasjad.
Randmaa sõnutsi on see omamoodi ime, et nad on nii väikese raha eest saanud nii palju asju. Suur osa mööblit ja mänguasju saadi annetustena tasuta. Osa mööblit tuli usinatel lapsevanematel hiljem ise üle lihvida, värvida ja lakkida.
Kõik lapsevanemad on Randmaa hinnangul ajaliselt panustanud 30–40 tundi, samuti rahaliselt. Kartau usub, et kõige rohkem on lasteaia loomiseks kulunud enda aega. Mitte ainult füüsilist tööd, vaid ka asjaajamist ja bürokraatiat on olnud palju.
Kartau nentis, et nad on kõik pidanud algusest peale ise tegema. Ta lisas, et eks uutel tegijatel ongi keeruline teed näidata. Näiteks kohalik omavalitsus neid praegu veel rahaga ei toeta, kuigi huvi on Paide linn Allika lastehoiu vastu ilmutanud küll.
Võiks arvata, et lastehoiu loonud lapsevanemad on väga jõukad. Kartau märkis naerdes, et tema end just rikkaks ei pea, kuid oluline on see, mida keegi tähtsustab.
„Minu jaoks on tähtis, et minu laps on sellises kohas, kus ma tean, et ta on armastatud ja hoitud, tema vajadused on rahuldatud kõige paremal viisil. Minu jaoks ei ole lasteaed lihtsalt koht, kuhu oma laps viia. Mina olen lapsevanem ja vastutan selle keskkonna eest, kuhu oma lapse viin,“ selgitas Kartau.
Randmaa lisas, et raha ei ole seni saanud takistuseks, miks mõni pere ei saa oma last nende hoidu tuua. Osa vanemaid saab lapse hoiutasu tasutud rohkem muudmoodi panustades.
Kõige aktiivsemalt on lastehoiu loomises kaasa löönud kuus peret. Randmaa märkis, et nende perede lastele on hoius koht olemas ja mõne lapse saavad nad veel lisaks võtta.
Kokku on Allika lastehoius praegu üheksa kohta ning lapsed on vanuses 2–6 aastat. Randmaa selgitas, et ruumide ruutmeetrite arv seab rohkemate laste võtmisele piirid. Esimesed poolteist aastat piirduvad nad seega üheksa lapsega ning võimalik, et hiljem hakatakse pidama laienemisplaane.
Lahti hakatakse esialgu olema kaheksa tundi päevas, mis on veidi vähem kui tavalasteaia puhul. Randmaa märkis, et vajadusel ja kokkuleppel saab lapsi ka kauemaks jätta, aga seda juba lisatasu eest.
KOMPROMISSIDE ASEMEL KONSENSUS
Huvilisi tundub õuelastehoiul vähemalt esialgu jaguvat. Randmaa märkis, et praegu on huvitatud peresid 20 ringis. Enamik neist on Paide kandist. Mõned pered elavad kaugemal, kuid käivad töö tõttu iga päev Paides.
Randmaa sõnutsi nimetavad kõik kuus lastehoiu loomisel enim panustanud perekonda end kokku üheks suureks pereks. „Muidugi on meilgi kriise ette tulnud ja tekkinud küsimus, kas ikka saame selle tegevusloa,“ tunnistas Randmaa. Raskustest saadi aga üle.
Allika lastehoidu haldava MTÜ liikmed on kõik lapsevanemad. Lastehoiul pole juhatajat ning Randmaa sõnutsi on põhimõte selline, et kõik teevad kõike. Naise ütlust mööda on neid manitsetud, et kui kõik lapsevanemad koos on otsustajarollis, ei tule sellest välja muud kui üks suur tohuvabohu. Allika lastehoiu jaoks on koos otsustamine ja mõtlemine seni aga toiminud ja samal kursil plaanitakse jätkata.
„Arusaadav, et suure lasteaia puhul peab mingisugune hierarhia olema, et asi töötaks, aga siis on jällegi väiksem võimalus kõigi soovide ja võimalustega arvestada,“ rääkis Kartau.
Ta lisas, et selleks peab olema täidetud üks kindel tingimus: vanemad peavad olema valmis omavahel avatult ja ausalt suhtlema. Randmaa ütlust mööda ei tee nad kompromisse, vaid püüavad jõuda konsensuseni. Et kõik lapsevanemad tunneks, et nad on kaasatud.
Paides tegutsevad lasteaiad näevad Allika lastehoidu sõbrana. Randmaa märkis, et Sookure lasteaed andis neile palju mööblit ja ka Pai lasteaias on neil palju häid tuttavaid.
Kartau tõi välja, et Tartus ja Tallinnas on tavalisest teistsuguse mõtteviisiga lastehoidude ja -aedade ootejärjekorrad kõik täis. „Nõudlust on. Ja kui nõudlust on, siis saab ka pakkuda,“ usub Kartau, et lapsi jagub tulevikus lisaks tavalasteaedadele ka nende hoidu.
LOODUSLÄHEDUS ON OLULINE
Mida üks Waldorfi pedagoogika põhimõtetega õuelastehoid endast aga täpselt kujutab? Kartau tõi välja, et arvuti- ja digimaailm on küll olulised, kuid nemad soovivad, et lapsed mõistaks ka minevikus olnut.
Näiteks tahetakse lastehoidu tuua folklooriteema ja rääkida sellest, millised oskused inimestel kunagi on olnud. Lastega koos plaanitakse proovida nii pillide meisterdamist kui korvide punumist. Kartau nentis, et laste kõrval võib ka vanematel olla põnev enda motoorseid oskusi lihvida.
Randmaa selgitust mööda on Waldorfi pedagoogikas just käsitöö ja isetegemise oskus väga olulisel kohal. Samuti kehtib põhimõte, et inimene on osa loodusest, mitte ei vaadelda loodust inimesest eraldiseisvana. Looduses on olemas samasugused rütmid ja muutused nagu inimeses.
Kartau kirjeldas, et tema jaoks tähendab Waldorfi pedagoogika seda, kuidas läheneda lapse keskkonna loomisele kasvatuslikus mõttes. „Ma soovin enda lapsele anda edasi seda, et ta ei pea oma soovide nimel tingimata raha teenima ja asju ostma, vaid on ka teisi viise. Lahendusi on palju. Ei ole ainult üks viis, kuidas elada,“ avaldas naine.
Waldorfi pedagoogikas on Randmaa sõnul ette nähtud ka õuepäev: lapsed on ühel päeval õues ja mängivad seal ilma mänguasjadeta, vaadates, mida loodus pakub. Õuelastehoiuna plaanivad nad õues olla iga päev umbes pool ajast. Väga halbade ilmaolude korral tuleb mõistagi erand teha.
Kartau lisas, et eelkooliealiste laste jaoks on oluline kõike katsuda ja seeläbi maailma tundma õppida. Seetõttu püüavad nad hankida enamasti looduslikust materjalist mänguasjad.
Kartau selgitas, et kui kõik on plastmassist, ei koge lapsed erinevaid tekstuure ega saa oma tajusid maksimaalselt kasutada. Küll aga saab asjade raskust, tekstuuri ja lõhna kogeda näiteks puidust klotside, käbide või kividega mängides.
Samuti peavad puidust mänguasjad Kartau sõnul enamasti kauem vastu. „Meil on siin näiteks puidust ehitusklotsid ajast, kui mina laps olin,“ ütles ta.
Randmaa tõdes rõõmuga, et pärast pikki kuid kestnud pingutusi õuelastehoiu avamisel saavad nad nüüd lõpuks uksed lahti teha. Ta usub, et viivitus on mõnes mõttes kasuks tulnud, kuna nüüd on kõik omavahel rahulikult läbi räägitud.
Naised innustavad ka teisi sarnase mõtlemisega lapsevanemaid ise härjal sarvist haarama ning lapsehoidu looma.
„Kui sa leiad enda ümber õiged inimesed, siis on kõik võimalik,“ kinnitab Kartau.