Milline on hea Eesti kool?

15. jaan. 2021 Margus Pedaste Tartu ülikooli haridustehnoloogia professor, RITA-rände lõimumise töörühmade üldkoordinaator - 7 kommentaari
Margus Pedaste.

Juba mõnda aega on räägitud ühtsest Eesti koolist konverentsidel ja seminaridel ning kirjutatud artikleid rahvusvahelistes teadusajakirjades ja kohalikus meedias. Näiteks Postimehes (vt 09.04.2019) kirjutati juba pea kahe aasta eest sellest, mis on ühtne Eesti kool, miks seda vaja on ja kuidas selle suunas liikuda.

Selle kahe aasta vältel on teadlastele olnud teada, kuidas Eesti koole paremaks teha. Me pole olnud kitsid oma teadmisi ka jagama. Sellest hoolimata ei ole poliitikud astunud olulisi samme muutuste soosimiseks.

Selle aja jooksul oleme aga kuue väga eriilmelise ja eri paigust pärit Eesti kooliga koostöös katsetanud ühtse Eesti kooli ideid. Sellele kogemusele tuginevalt leiame, et hoolimata poliitilistest tuultest saavad väga palju ära teha ka koolid ise – juhtide eestvedamisel õpetajad, õpilased, lapsevanemad ja kooli ümbritseva kohaliku kogukonna liikmed.

Mis on ühtne Eesti kool?

RITA-rände projektimeeskonnas välja töötatud definitsiooni kohaselt nimetame ühtseks Eesti kooliks kooli, kus õpivad koos erineva keele- ja/või kultuuritaustaga õpilased, kellele tagatakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest lähtuv peamiselt eestikeelne õpe, mis toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist ja eneseteostust ühiskonnas, väärtustades õpilaste kultuurilist identiteeti. Kuigi definitsioonis on kasutatud mõisteid kool ja õpilane, näeme, et sama siht peaks olema ka kõigis koolieelsetes lasteasutustes.

Definitsioonis on rõhutatult esitatud viis keskset ühtse Eesti kooli tunnust: koos, nüüdisaegne õpikäsitus, eestikeelne, riigiidentiteet ja kultuuriline identiteet.

Koos õppimine tähendab, et sõltumata kodukeelest ja kultuuritaustast ollakse ühises ruumis. Selline lähenemine aitab suurendada ühiskonna sidusust ja pikas perspektiivis vähendada haridusliku kõrval ka sotsiaal-majanduslikku segregatsiooni. Uuringud näitavad, et see on kasulik ka eesti emakeelega õpilastele, kes õpivad endast erinevate inimestega koos tegutsemist ning ühtlasi nende keelt.

Nüüdisaegne õpikäsitus seab ootuseks õppijakesksuse, avatuse ning aineteadmiste ja oskustega koos ka üldpädevuste arendamise. Õppijakesksus peab viima selleni, et iga õppija suudab oma potentsiaali teostada. Samas eeldab see ka heade õpi- ja koostööoskuste ning enesejuhtimisoskuste kujundamist. Lisaks sellele on vaja oskust luua õpikeskkonnas subjektiivset heaolu tekitavaid situatsioone. See kõik viib soovini õppida läbi elu. Elukestev õppimine on aga vajalik, sest muutub tööturg ja ühiskond ning areneb tehnoloogia.

Peamiselt eestikeelne õpe viitab, et kõik õpilased peaks pea kõiki aineid õppima koos eesti keeles. Seeläbi õpitakse eesti keeles õppima ja eesti keelt aktiivselt kasutama mitmesugustes elusituatsioonides. Selle kõrval on väga oluline, et muu kodukeelega õpilastel oleks võimalik õppida ka oma keelt. See on võimalik koolide koostöös, aga ka üleilmses online-õppes.

Riigiidentiteet viitab sellele, et ühtses Eesti koolis kasvaks õpilased, kes tunnevad end Eesti kodanikena, tajuvad tihedat seotust riigiga ning väärtustavad oma riiki ja selle seadusi, sümboleid, tavasid ja riigikorralduse põhiväärtusi. Tänu sellele elame kõik ühises info- ja väärtusruumis. Erinevates väärtusruumides elamine võib suurendada teatud inimrühmade marginaliseerumise ohtu ja seejärel tõsta konfliktiriski.

Viimaseks tuleb rõhutada, et ühtne Eesti kool ei tohi muuta kõiki ühtmoodi eestlasteks, kaotades iga inimese algupärase kultuurilise identiteedi. Meie inimeste mitmekesisus on meie rikkus, ressurss.

Eestisse elama asunud peavad siinse ühiskonnaga lõimumiseks võtma omaks Eesti identiteedi kõigi meie tavadega. Sellele lisaks peame aga märkama ka iga õpilase kultuurilist eripära ja seda peavad arvestama nii õpetajad kui ka kaasõppijad niivõrd, kui Eesti identiteet seda võimaldab.

Miks on vaja ühtset Eesti kooli?

Lühidalt – see on hea kõigile meie õpilastele. Pikemalt võib, tuginedes Mairo Rääski, Egle Rääski, Laura Kirsi ja Sandra Järve tööle RITA-rände projektis, tuua neli olulist põhjust.

  1. Eraldatud koolisüsteem, kus osa õpilasi õpib eestikeelses ja teine osa kas täielikult või suures osas venekeelse õppega koolides, taastoodab ühiskondlikke lõhesid. Vene õppekeelega koolis või sellele eelnevalt ka lasteaias elutarkusi omandades ei olda nii valmis Eestis edasi õppima ja ükskõik millisel ametikohal töötama kui eesti õppekeelega koolis. Nii määrab koolivalik kogu elutee ja paljude õpilaste potentsiaal jääb realiseerimata.
  2. Eesti keele õppimine teise keelena ei ole praegusel ajal piisavalt tulemuslik. Eesti keelt tuleb kasutada maast madalast nii lasteaias mängides, koolis eri ainete õppimisel kui ka igapäevaelus. Seda tuleb õppida eesti keelt emakeelena rääkivate inimestega koos. Vähemalt koos õpetaja, aga võimalusel ka piisava hulga kaasõpilastega.
  3. Eesti keele oskusest sõltuvad õpilase jätkuhariduse võimalused. Kui keel ei ole selge, siis Eesti ülikoolis õppida ei saa. Eestis on siis võimalik vaid kutseharidus või rakenduskõrgharidus. Kõrgemate sihtide ja potentsiaaliga ambitsioonikad inimesed lähevad siis välismaale õppima ega tule suure tõenäosusega Eestisse tagasi. Seega kaotame just need Eestis tasuta hariduse saanud inimesed, kes oleks kõige võimekamad Eesti ellu panustama.
  4. Meie ühiskond muutub üha mitmekesisemaks. Meie sisseränne on juba suurem kui väljaränne. Praegu tuleb suur osa inimestest endise Nõukogude Liidu riikidest, kuid üha rohkem ka mujalt. Meil on võimalus kõik need inimesed oma rikkusega oskuslikult lõimida Eesti ühiskonda. Kui me seda ei tee, siis võib juhtuda, et nad jäävad omaette ja tekib ühiskonnale ohtlik marginaliseerunud rühmitus või jäävad nad suuresti Eesti sotsiaalsüsteemi ülal pidada.

Milline on siis hea Eesti kool?

Eelnevale tuginevalt on hea Eesti kool see, mis ei taastooda ühiskondlikke lõhesid ja on avatud mitmekesise kultuuri- või keeletaustaga õpilastele. Hea Eesti kool on see, kus kõik muu keeletaustaga õpilased saavad väga hea eesti keele oskuse – sellise, mis võimaldab oma unistuste erialal Eestis edasi õppida ja võimetekohast tööd saada. Selle kõrval saavad nad aga ka sõpradeks teiste Eesti inimestega – neil tekib lai kohalik sotsiaalne võrgustik, milles ei lähe piirid kultuurilise identiteedi või keeletausta järgi.

Hea Eesti kool on see, mille lõpetanud tahavad Eestisse jääda ja siduda meie ühiskonnaga oma tuleviku. Nad tahavad meie riigile ja oma kohalikule kogukonnale anda tagasi selle, mida nad on ise saanud.

Kuidas seda saavutada? Oleme Tartu ülikooli teadlastega äsja valmis saanud RITA-rände projekti teemakokkuvõtte „Ühtse Eesti kooli mudeli väljaarendamine Eestis“. See on leitav äsja lõppenud kolme aasta vältel läbi viidud mahuka projekti kodulehel http://ranne.ut.ee/. Selles teemakokkuvõttes on tutvustatud häid praktikaid maailmast, mitmekeelse hariduse programme ja edutegureid ning soovitusi riigile ja koolipidajale, aga ka koolidele. Mõned mõtted.

Ühtne Eesti kool on mitmekeelne kool – kuigi õpitakse valdavalt eesti keeles, otsitakse ka võimalusi suurearvulisi rühmi emakeeles õpetada. Need muukeelsed õpilased saavad aga toetada ka eesti emakeelega õpilaste muude keelte oskusi.

Mitmekeelse hariduse edu rajaneb aga asjatundlikule juhtimisele, mis omakorda rajaneb õpetamise tulemuslikkuse hindamisele ja suurendamisele. Sellises koolis tuleb luua toetav koolikultuur, kus iga õppija ja õpetaja tunneb end turvaliselt ja tahab õppida. See ei ole võimalik tulemuslikkuse pideva seireta ja kõrgeid ootusi seadmata. Kõike seda ei saa teha kooli töötajad üksi. Kaasata tuleb ka õpilased ja nende vanemad.

Omaette ressurss on kohalik kogukond – ettevõtjad ja avaliku sektori asutused, vabatahtlikud. Nende toomine kooli ja kooli vaatlemine ankurinstitutsioonina kohaliku kogukonna tugevdamisel on hea alus sidusama ühiskonna loomisel.

Keele kõrval on ühtses Eesti koolis fookusesse tõstetud kultuuriline mitmekesisus kui omaette väärtus ja kultuuritundlik õpetamine kui sellest lähtuv eri kultuuridega arvestav lähenemine. Iga õpilane peab tundma uhkust oma kultuurilise identiteedi üle, mitte seda varjama.

Õpetajad ja kaasõpilased peaksid teadma, millise kultuuritaustaga on koolipere liikmed. Veel parem oleks, kui ka õpetajaskonna kultuuriline mitmekesisus peegeldaks õpilaste mitmekesisust. Mitmesuguste kultuuride traditsioonide ja tähtpäevade väärtustamine tekitab turvatunde.

Samas on selge, et muust kultuuriruumist pärit õpilastel, aga ka nende vanematel on meie ühiskonnas keerulisem kohaneda kui siin sündinutel. Seetõttu on vaja, et märkaksime üksteise väljakutseid, näitaksime üles positiivset hoiakut, lükkaks igal võimalusel ümber stereotüüpset mõtteviisi ja eelarvamusi ning toetaks hätta jäänuid õppimisel või muudes toimetustes hakkama saamisel.

Teiste toetamine on ka samm õpetajakriisi lahendamise suunas – heategijad tajuvad seda head tunnet, mis saadakse teiste aitamisest ja õpetamisest, ning tahavad suurema tõenäosusega ka ise hiljem õpetajaks hakata.

Viidatud teemakokkuvõttes on palju teisigi mõtteid pikemalt avatud. Head lugemist! Seal on näiteks ka avatud viis mudelit, mis kirjeldavad praegu eri situatsioonides olevaid koole ja toovad välja just neile kohandatud olulised sihid ühtse Eesti kooli visiooni suunas liikumiseks ning ettepanekud tegevusteks, mis aitavad sihte saavutada.

Seega meie töö tulemusel on olemas paindlikkus, mis peaks sobima igale Eesti koolile. Igast Eesti koolist võib saada ühtne Eesti kool. Igast Eesti koolist võib saada väga hea kool. Võib-olla aga vastabki osa koole juba ühtse Eesti kooli visioonile? Selle hindamiseks on välja pakutud enesehindamise vahend kooli taustategurite, eesmärkide, koolikorralduslike, keeleõpet ja mitmekultuurilisust käsitlevate tegurite hindamiseks.

Meie teadlastel on Eesti koolidega koostöös ning meie oma ja rahvusvahelistele uuringutele ja headele kogemustele tuginevalt välja töötatud visioon ühtsest Eesti koolist, mudelid selle suunas paindlikult liikumiseks ning sihtide saavutamiseks vajalikud hindamisvahendid ja tegevuste kirjeldused. Kõige paremini saavutame need sihid koolide, riigi, kohalike omavalitsuste, kohaliku kogukonna ja ülikoolide teadlaste koostöös, kuid edasi on võimalik hea ühtse Eesti kooli arendamisel liikuda ka siis, kui mõni nendest võtmemängijatest ei ole veel valmis kõigi koolide heaks kooliks saamist toetama.


7 kommentaari teemale “Milline on hea Eesti kool?”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Lp. autor,
    kui Teie loo pealkirjast lähtuda, siis tuleb toetada Eestis nn vene kooli -? Just viimastel aastatel kohtan nende koolide lõpetajate hulgas mõtlemisvõimelisi ja asjast huvitatud noori inimesi. Selge on ka PÕHJUS – vene koolidesse jõudsid teaduskauged “meetodid” seoses “nüüdisaegse õpikäsitusega” tunduvalt hiljem – seal tehti veel TÖÖD! Käivitagem ses küsimuses ka DEDUKTIIVNE mõtlemine …

    Kui see “õpikäsitus” ka vene kooli lõplikult sisse surutakse, siis – olen mõtlemisvõimelise inimesena kindel – tulevad ka sealt valdavalt tuimad viletsa mõtlemise-eneseväljendusoskusega, kõrge enesehinnanguga noored … Aga tundub, et selles suunas (kas mitte võõraste projektirahade abil?) liigumegi. Väikerahva ja tema kultuuri surm!

  2. Triin Teramäe ütleb:

    Esineda teadlasena kui tegeletakse äärmusradikaalsete ideoloogidena eksperimentidega on pehmelt öeldes eksitav. MILLINE ON SEE UURING/TEADUS JA SEE MUDEL, MIS OLEKS VÕRRELDAV EESTI OLUDEGA EHK ÜHE EUROOPA VÄIKSEIMA PÕLISRAHVA KOOLIDE HÄVITAMISEGA JA TÄITMISEGA ÜHE MAAILMA SUURIMA RAHVUSEGA? Kuidas see mudel toimib on näha Vene Föderatsioonis, kus meie sugulasrahvas on hävinud/hävimas.

    Meil ei ole enam kommunistlikku riigikorda- kapitalistlikus turumajanduses ei saa kõik olla võrdsed- tasub ka meenutada, et kommunism ei toonud meie õuele õnne ja õnnistust.
    Eesti õpilaste head tulemused on kujunenud aastasadu ning eelkõige eesti rahvas ise on haridust tähtsaks pidanud. 1897-l aastal (rahvaloendus) oli Venemaal keskmine kirjaoskus 21% ja Eestis 80%.

    Tänased PISA tulemused on faktiline tõend, et praegune süsteem toimib ja selle lammutamine on pahatahtlik. Eesti koolide täitamine lastega, kelle emakeel ei ole eesti keel viib eesti koolide taseme alla ja PISA senised tulemused võib “ühtses koolis” ära unustada. Eesti lapsed ei saa oma arengu arvelt olla keeleõpetajad ja klassi tase alla minna kuna õpetajad peavad tegelema keeleküsimustega. Vene koolides tuleb alustada varakult keelekümblusega ja teha vene koolid riigikeelseks. Seda peavad tegema pedagoogid, mitte eestlastest õpilased. Lapstööjõu kasutamine on Eestis muide keelatud. Vene lastel on terve Venemaa täis vene koole, mis õigusega propageerite eesti koolide hävitamist ja eesti laste diskrimineerimist? Miks eesti lastel ei ole õigust oma koolile?
    kõik rahvad on võrdsed ja rahvusvahelise õiguse järgi on igal rahval õigus olla erinev, pidada end erinevaks ja olla selliselt austatud. Nii nagu norra, itaalia, vene ja kõikidel teistel maailma rahvustel on oma kodumaal koolid, kus lapsed saavad kasvada koos sama emakeelt rääkivate lastega, on see ka eesti laste vääramatu inimõigus. Eesti koolid peavad säilima, et eesti lastele oleks tagatud põhiseaduslik õigus eesti koolile. Maailma ohustatud põlisrahvastel on oma koolid, kuhu kolonistidel pole asja ja kus nad saavad oma kultuuriidentiteedi keskel kasvada. Ka eesti lastele peab jääma nende inimõigus eesti koolile ja eesti keeleruumile, ainus, mis tagab eestluse säilimise. On häbiväärne kuidas rahvusülikooli ideoloogid, kes end teadlasteks nimetavad, tegelevad otseselt eesti keele, kultuuri ja väikerahvuse hävitamisega.

    Lõpetan ühe ühtse kooli kooliõpetaja tsitaadiga: “Selles suhtes on olukord nukker, et kooli koridorides kuuleb kohati liiga palju vene keelt. Eesti keele rääkimist ainetunni väliselt aga nõuda ei saa. Ainetunnis tuleb rääkida eesti keeles, kuid vahetunnis jm võib vabalt rääkida vene keeles. Selle keelamine läheb vastuollu põhiseadusega. Kohati on tõesti tunne, et eesti laps on eesti koolis vähemate õigustega. Vene emakeelega laps võib saada lisatunde eesti keelele (mis tuleb tihtipeale kooli eelarvest, ehk kannatab eesti laps), vene koolist eesti gümnaasiumisse tulnud õpilane saab sooritada madalama tasemega riigieksami eesti keeles…. Mina leian, et tuleks sisse seada nõue, et eesti õppekeelega kooli õppima tulev laps oskab piisaval tasemel eesti keelt. Vene lapsevanem peab mõistma, et eesti koolis mitte ei õpita eesti keelt, vaid õpitakse eesti keeles. Kahjuks paljud sellest aru ei saa.”

  3. Jaak Allik ütleb:

    Prof. Pedaste plaan on ilmselt ainumõiistlik, kuigi ka selles on oht et integreerimise asemel saavutatakse kohati sundassimileerimine koos selle negatiivsete tagajärgedega
    Triin Teramäe võiks vaadata otsa eesti ja vene laste suhtarvule Eestis ja aru saada et puudub igasugune vajadus Eesti lapsi vägisi sellisesse kooli panna ja seda isegi Narvas, kus puhas eestikeelne kool on kogu aeg eksisteerinud. jallik

  4. Riin Seema ütleb:

    Keelepoliitika taustalt on väga olulised kaasava hariduse seadusandluse küsimused.
    1. Mis saab neist lastest, kes teistele järele ei jõua või teistest kiiremini edasi liiguvad?
    2. Kes edaspidi otsustab, millises rühmas või klassis on konkreetsele lapsele kõige sobivam arengukeskkond?

  5. Pille Lill ütleb:

    Lp, autor.

    Meie väikeses riigis on vaja hoida ja kaitsta meie koolide kõrget taset, mistõttu ei saa kuidagi nõustuda ühtse kooli ideega.

    Triin Teramäe toob väga selgelt välja põhjused, miks ühtse kooli idee ei saa toimida meie riigis, kus iga eestlasena sündinud nagu ka iga muukeelsest perest eestimeelne ja -keelne laps on eesti keele ja kultuuri kandja ning põlisrahva väärikas esindaja. Me ei tohi hetkekski unustada, et eesti keel ja kultuur on erakordne väärtus kogu maailma jaoks.

    Olen sama meelt Triin Teramäe kirjutises ühe õpetaja arvamusega, et tuleb sisse viia nõue – eesti õppekeelega kooli õppima tulev laps peab oskama piisaval tasemel eesti keelt. Teistest rahvustest lapsevanemad, kes on pikemaajaliselt elanud Eestis, peavad mõistma, et eesti koolis mitte ei õpita eesti keelt, vaid õpitakse eesti keeles.

  6. Hugo ütleb:

    “Professor ” Pedaste arvamusavaldused on alati tekitanud mitmes inimeses kahtluse, mida see nn “professor» üldse adub. 😢

  7. Tiit ütleb:

    Professori agenda sobib USA-sse, meil rahvusriik. Lapsevanemana soovin, et kool oleks õppijakeskne ja empaatiline, mitte mingitest agendadest lähtuv katsepolügon.

    Milline on hea eesti kool – sellele küsimusele kirjatükis arusaadavat vastust ei leidnud. Kaasaegne maailm on väga kiirelt muutuv ja arenev ning koolis antavad teadmised ja oskused peaksid seetõttu ajaga kaasas käima.
    Arvan, et hea eesti kool on õpilastest hooliv, eesti kultuuri väärtustav, kaasaegseid teadmis ja oskusi tipptasemel õpetav, inimühiskonna vajadusi arvestav ja nendega kohanev kool.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!