Ühtse Eesti kooli ideed vajavad edasiminekuks poliitilist toetust

Teadlased tegid 15. jaanuaril toimunud 350 osavõtjaga veebikonverentsil kokkuvõtteid RITA-rände projektist, mis töötas välja teaduslikult põhjendatud lähenemist rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks, samuti lahendusi ja praktilisi tööriistu ühtse Eesti kooli suunas liikumisel.

Tartu ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste, kes juhtis lõimumise töörühmi, lausus, et projekti tähtsamaid tulemusi on viie koolimudeli väljatöötamine, arvestades konteksti ja lähtepositsiooni. Sellest lähtuvalt tuleb seada ka sihid ja tegevused lähiaastateks ja kaugemaks.

„Ei saa öelda, et kõik koolid peavad muutuma ühesuguseks,“ märkis Pedaste.

Teadlased sõnastasid ühtse Eesti kooli visiooni ja definitsiooni. Olulised on koos- ja eesti keeles õppimine, samas oma kultuurilise indentiteedi säilimine nüüdisaegse õpikäsituse valguses. Kool koos kogukonna ja omavalitsusega saab leida sobiva mudeli, teha eneseanalüüsi ja konkreetse plaani.

„Kuue katsekooliga tegime kahe aasta jooksul selle töö läbi,“ lausus Margus Pedaste. Toimusid intervjuud õpilaste, õpetajate, koolijuhtide, vanemate, omavalitsuse töötajatega, analüüsiti olukorda. Tuginedes teaduskirjandusele, pakkusid teadlased välja, millised võiksid olla järgmised suuremad sammud ja edasiliikumise teed.

„Meie toel hakkasid nad pakutut rakendama,“ sõnas Pedaste. „Kuid sama on vaja teha sadades koolides.“

Teadlased oskavad öelda, et kümne aastaga õnnestuks kõigil koolidel omandada ühtsele Eesti koolile omased tunnused. Kuid see nõuab ressursse, mille jagamine on poliitikute teha. Tähtaegu saab seada sellest lähtuvalt. Sest kui tähtaegu seatakse ressurssideta, tekitab see samasugust pahameelt nagu kaasava hariduse rakendamisega.

„Pall on riigikogu käes,“ sõnas Pedaste.

Lisaks koolimudelitele on teadlased loonud tööriistu ja -vahendeid, mida saab kasutada kohe. Näiteks on valminud käsiraamat kultuuritundliku õpetamise põhimõtete rakendamiseks, suunised eesti keele õppe nüüdisajastamiseks ja kogukondade lõimimiseks, materjalid mitmeperspektiivseks ajalooõppeks ja radikaliseerumisohu märkamiseks. Materjalid on RITA-rände projekti kodulehel tööriistade kategoorias. Ülikool pakub ka koolitust.

Logopeediaõppejõud Marika Padrik ja Merit Hallap tegelesid projekti raames probleemidega, mis on kerkinud esile erivajadustega lastele eesti keele õpetamisel. Valdkonda on vähe käsitletud, õpetajate ettevalmistuses pole sellega tegeldud.

„Üha enam tuleb Eestisse inimesi idablokist ja õpetajad peavad järjest enam tegelema vene-eesti kakskeelsete lastega,“ lausus Padrik. Vaja on õppematerjale. Padriku ja Hallapi töörühmal sai valmis praktiline käsiraamat õpetajatele, mis aitab tulla toime muukeelsete erivajadustega lastega.

„Edasi on vaja teadusuuringuid,“ laususid Padrik ja Hallap. „Alustada tuleks õigupoolest juba lasteaiast.“

Konverentsil ühtse Eesti kooli väljakutsetest rääkinud Mairo Rääsk ütles, et suurim väljakutse on vaadata küsimusi kompleksselt. Tarvis on terviklikku lähenemist ja sihikindlust, et areng ei takerduks.

„Tegime ettepaneku alustada laia ühiskondlikku arutelu kõigil tasanditel,“ märkis Rääsk. „Tuleb selgitada, milleks on ühtset Eesti kooli vaja, ja kuidas see aitab ebavõrdsust vähendada. Sotsiaalmajanduslik argumentatsioon on väga tähtis. Diskussiooni tuleb pidada teravate vastandumisteta ja üksteist solvamata.“

Teadlased soovitavad riigisisest õpirännet õpetajatele ja õpilastele, mitmekultuurilisuse meetodite ellurakendamist, õpetajate motivatsioonisüsteemi loomist, ka kutseharidusega tegelemist.

Terviklahenduse leidmise olulisust probleemide lahendamisel toonitas ka eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang.

„Ühtne Eesti kool tähendab laiemalt mitmekultuurilisuse aktsepteerimist ühiskonnas – inimestel võibki olla mitu emakeelt. Selle mõttega harjumiseks on aega vaja,“ täheldas Klaas-Lang.

Hiljuti riigikogu kultuurikomisjonis uue eesti keele arengukava arutelul osaledes Klaas-Lang rõõmustas, kuuldes, et kõik laua ääres olnud erakonnad olid eestikeelsele koolile ülemineku suhtes positiivselt meelestatud. Seda suurem oli professori hämming, kui Reformierakonna ja Keskerakonna pressikonverentsil rääkis ühtsele Eesti koolile ülemineku seaduseelnõu esitanud Kaja Kallas kompromissist ja koalitsioonipartneri arvestamisest.

„Loodan, et see oli esialgne pehme sõnavõtt,“ lausus Klaas-Lang. „Kultuurikomisjonis olid ju kohal ka Keskerakonna esindajad, kes ei protestinud mõtte vastu, et peaksime võimalikult kiiresti üle minema eestikeelsele koolile. Seega jälgin toimuvat murelikult, kuid siiski lootusrikkalt.“

„Meie töö tellija on haridus- ja teadusministeerium ning ka teised ministeeriumid, kes tunnevad, et lõimumine, rände ja tööturu teemade sidumine on oluline,“ lausus Margus Pedaste. „Ametnikud ei saa kõike lahendada, tuleb teha teadlastega koostööd. Meil on olnud regulaarsed kokkusaamised, seega on tegu tellija ja meie ühisloominguga. Oluline on, et tehtu ei jääks sinnapaika ja juurde tuleks rohkem poliitilist jõudu, et saaksime astuda järgmisi samme. Küsimus on, kui palju on võimalik saavutada erakonnaülest lahendust. Soome on hea näide, kus osatakse seda teha.“