Uus projekt uurib matemaatika motivatsiooni
Matemaatikapädevust peetakse üheks 21. sajandi võtmepädevuseks. See tähendab, et head arusaamist matemaatikast on vaja igaühel tänapäeva ühiskonnas edukaks toimetamiseks.
Rahvusvahelistest võrdlusuuringutest on aga teada suured erinevused riikide vahel – nii õpilaste matemaatikapädevuse tasemes, oma teadmiste hindamises kui motivatsioonis matemaatikat õppida. Lähemalt vaadates on erinevusi märgata ka riikide ja isegi koolide lõikes.
MOTIVATSIOONI TOETAMINE
Peamise tegurina, mis matemaatika õppimise tulemuslikkust pikema aja jooksul mõjutab, nähakse motivatsiooni. Motivatsiooni uurimisele on seetõttu hakatud viimasel ajal rohkem tähelepanu pöörama ja tõepoolest on korduvalt kinnitust leidnud positiivne seos motivatsiooni ja matemaatika tulemuste vahel. Sealjuures on osa uuringuid näidanud, et motivatsioon mõjutab positiivselt tulemusi, teised on aga näidanud, et mõju on mõlemasuunaline: motivatsioon mõjutab matemaatika tulemusi ja tulemused omakorda motivatsiooni.
Ootuste-väärtuste teooria järgi on õpilase motivatsioonil kaks peamist tõukejõudu. Üks on kompetentsuse enesetaju ja teine ülesandele omistatud väärtus. Lihtsamalt öeldes: õpilasel tekib õpitahe siis, kui ta tunneb, et tegevus on talle jõukohane ning see on tema isiklike eesmärkide suhtes kuidagi mõttekas, väärtuslik ja kasulik.
Seega on motivatsiooni toetamiseks vaja esiteks toetada õppija kompetentsustaju – arusaama, et ta saab matemaatika ülesannete lahendamisega hakkama. Kompetentsustaju mõjutavad õppimisega seotud positiivsed ja negatiivsed emotsioonid. Oluline on toetada positiivsete emotsioonide kujunemist ja vältida negatiivsete teket (nt igavus).
Teiseks on vaja arusaamist, miks matemaatikaülesannete lahendamine on väärtuslik. Väga kõrge sisemise motivatsiooniga õppijatele ei ole seda ehk vaja selgitada. Tihti on aga vaja seda sisemist motivatsiooni alles üles ehitada ja siis ongi oluline juhtida õppijate tähelepanu sellele, miks ühe või teise ülesandega tegelda on oluline.
PRAKTILISTE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEKS
Õpilase jaoks aitab väärtust tõsta see, kui ta saab aru teadmise või oskuse kasulikkusest mõne praktilise probleemi lahendamises igapäevaelus. Näiteks on võimalik kasutada lineaarfunktsiooni selleks, et arvutada, missugune mobiilse interneti pakett (püsitasu ja andmemahu tasu) on õpilase netitarbimisharjumuste juures kõige kasulikum valida; algebrat ja optimiseerimisteooriat selleks, et taskuraha eest osta maksimaalne arv erisuguseid tooteid. Aga miks mitte kasutada geomeetriat ja ruumalasid tõestamaks, et oma bassein tagaaias polegi nii kallis, kui vanemad arvavad.
Väärtust suurendab seegi, kui õppija näeb, et teadmisest on kasu mõne teise aine õppimiseks, mis on tema jaoks isiklikult tähendusrikas. Näiteks joone võrrandi mõistmisest on kasu vektorgraafika programmide kasutamisel ja arvutimängude loomisel, robootika austajad ei saa läbi ilma trigonomeetria ja algoritmiteooria alusteta. Noored õpilasfirma loojad aga saavad käiku lasta finantsmatemaatika või koguni tõenäosusteooria, et analüüsida kulusid, tulusid ja erinevaid majandusstsenaariume.
Kindlasti tasub noorte tähelepanu pöörata sellele, kuidas matemaatika aitab ümberringi toimuvat analüüsida ja lahti mõtestada. Näiteks käesoleva pandeemia ja esitatava statistika valguses: miks räägitakse haigestumisest 100 000 inimese kohta või mida tähendab nakatumiskordaja matemaatiliselt? Miks SMS laen on halb mõte ja millal lasta käiku liitintress? Või kui suur on ikkagi tõenäosus võita lotoga ja kuidas on seda tõenäosust võimalik suurendada. Praktiliste seosteta abstraktsete ja teoreetiliste teadmiste omandamine võib olla palju raskem, sest nende väärtusest ei saa õpilane aru.
Haridusteadlaste uuringud on välja toonud ka mitmeid teisi tegureid, mis motivatsiooni ja tulemuste seost vahendavad või võimendavad. Näiteks on selgunud, et laste varased matemaatikakogemused, vanemate hoiakud ja matemaatikaga seotud tegevused kodus on märkimisväärses positiivses seoses õpilaste hilisemate matemaatikatulemustega. Lisaks on välja toodud soolisi erinevusi nii matemaatika õpitulemustes kui ka matemaatika õppimise motivatsioonis. Seda teemat pikemas ajaraamis käsitlevaid pikiuuringuid on seni aga vähe.
Vähe on uuritud ka matemaatika motivatsiooni muutumist üleminekul algklassidest järgmisesse kooliastmesse. Tegevõpetajad näevad tihti, et tõsisemad raskused matemaatikas tekivad õpilastel just sellel perioodil.
PIKIUURING KUUES RIIGIS
Aga miks see nii on ja kuidas seda ennetada? Seda hakkame uurima uues rahvusvahelises projektis: „Matemaatika motivatsiooni koosloome alghariduses: pikiuuring kuues Euroopa riigis“ (MATHMot). Projekt ühendab haridusteadlasi ja psühholooge kuuest riigist: Norrast, Rootsist, Soomest, Eestist, Serbiast ja Portugalist. Eesti partneritena osalevad projektis Tartu ülikoolist Maarja Sõrmus, Marje Johanson, Krista Uibu ja Äli Leijen. Plaanime keskenduda matemaatika õppimise motivatsiooni uurimisele ja toetamisele esimeses ning teises kooliastmes.
Meie eesmärk on teha kindlaks, missugused tegevused klassiruumis õpilaste matemaatika motivatsiooni ja tulemusi enim toetavad. Projekt kestab neli aastat. Selle aja jooksul kogume andmeid matemaatika õppimise ja õpetamise kohta 3. ja 4. klassis. Jälgime samu õpilasi ka aasta hiljem, et näha, kuidas nende motivatsioon ning seda mõjutavad tegurid aja jooksul muutuvad.
Uurimistulemusi tõlgendame tihedas koostöös õpetajatega; plaanis on välja arendada töövahendid, mida õpetajad saaksid kasutada igapäevases õppetöös. Ikka selleks, et meie lapsed ja noored näeksid matemaatikat jõukohase ja mõtteka õppeainena, mis ei saa komistuskiviks kellegi õpiteel.
Projekti MATHMot rahastab Norra teadusnõukogu FINNUT haridussektori teadusuuringute ja innovatsiooni programm.
Tere, kolleegid!
Ma jätan siia ühe ülesande, mida ma alul plaanisin saata laiale ringile, aga loobusin, kui ma avastasin, et minu sugulaste hulgas pole kedagi, kes seda väljaannet telliks.
Tereviseamet veebilehelt leiab sellise info:
13. jaanuaril oli viimase 14 päeva keskmine haigestumus 574.28,
mis on väiksem kui eelmise päev (12. jaanuar) keskmine 582.18.
See peaks rõõmustama. Aga mis reaalselt rõõmustab ja kas on mõtet?
Küsimus: mida tegelikult tähendab, et tänane keskmine on väiksem, kui eilne?
Vastus on lihtne, arvatavasti ka üllatav.
Ma arvan, et see pole matemaatika, vaid lihtsalt mõtlemine.
(vist saab kommentaarile vastata, see olekski vastus)