Vaba semester iseenda arenguks

2020. aasta lõpus kuulutas haridus- ja teadusministeerium välja riikliku haridusstipendiumi saajad. Stipendium annab viiele õpetajale võimaluse võtta igapäevatööst vaba semester iseenda ja oma valdkonna arendamiseks. 

Kõik viis stipendiaati keskenduvad ühel või teisel moel digilahendustega seotud teemadele ja pööravad tähelepanu sellele, et iga õppija arengut toetataks kõikides oludes parimal viisil.

Matemaatikaõpetaja Klaarika Prii Pärnu Vanalinna põhikoolist pälvis 8727 euro suuruse stipendiumi põhikooliõpilase iseseisvat matemaatikaõpet toetava digiõppevara loomiseks. Prii vaba semester algab septembrist ja kestab aasta lõpuni.

Digiõppevara loomise mõte sündis kevadise distantsõppe ajal, kui selgus, et puudu on materjalid, mille abil õpilased saaksid iseseisvalt harjutada. „Vaja on videoid, lühikesi esitlusi, kus õpilastele arusaadavas keeles seletatakse uus teema lahti. Nutiajastu lapsed ei suuda pikalt keskenduda ja vajavad kohe tagasisidet,“ rääkis Prii, kes proovis juba kevadel materjale luua, kuid siis polnud aega neid valmis teha.

Klaarika Prii kaasab õppevara loomesse nii oma kui teiste koolide kolleege ja uurib õpilaste ootusi. Kuna Prii on õppinud informaatikaõpetajaks ja end täiendanud, saab ta ka IT-poolega ise hakkama. Et ülesanne on mahukas, jätkub arendus ka pärast vaba semestrit.

Haapsalu kutsehariduskeskuse kokanduse eriala kutseõpetaja Aili Tervonen kasutab 3790 euro suurust stipendiumit abikoka eriala lihtsustatud õppe jaoks keeleliselt, visuaalselt ja kultuuriliselt sobiliku kutsealase õppevara loomiseks e-keskkonda.

„Mõte kasvas välja igapäevasest tööst koolis, kuna abikokkade lihtsustatud õppe jaoks on vaja retseptide juhiseid keeleliselt kohandada ja lisada visuaal,“ rääkis Tervonen. „Tundsin puudust headest õppematerjalidest, mis lähtuksid kutsestandardist ja oleksid suunatud just lihtsustatud õppe jaoks.“

Distantsõpe andis tõuke

Heade juhiste tähtsus tuli välja eriti distantsõppe ajal, kui oli vaja läbi viia praktilisi toiduvalmistamise tunde. Tervoneni kogemus oli julgustav. Kui pakkuda lihtsustatud õppel õppijatele sama tüüpi retsepte, mida oli koolis harjutatud, ja lisada kvaliteetne juhis koos piltidega, tulid praktilised tööd väga head.

Tervonen tutvus enne stipendiumitaotluse kirjutamist peaaegu kogu olemasoleva avaliku õppematerjali valikuga, konsulteeris Astangu KRK õpetajaga ja ühiselt leitigi, et retseptikogumikku on vaja. Astangu keskus jäi koostööpartneriks ja mõned praktilised tunnid on plaanis seal läbi viia, et katsetada keerukamate retseptide keelelist mõistetavust. 

Kuna Tervonen õpetab rahvuskööke, tekkis tal huvi, kas meie soome-ugri toidupärandist on võimalik lülitada toite koka tasemeõppe baasretseptide nimistusse. Nii kirjutaski ta projekti soome-ugri toidukultuuriga sügavamalt tutvumise kirjanduse ja visuaalse meedia kaudu ning plaanib külastada ka soome-ugri kongressi, et leida kontakte toidukultuuri pärimuse kandjatega.

„Nukker on jälgida, et suures Lõuna-Euroopa ja ka maailma toidukultuuri vaimustuses oleme oma pärimust unustamas. On ju kalakukko ja klimbid sama mõnusad kui pitsa ja pasta,“ lausub Tervonen.

Töö tulemusena valmib praktilise kulinaaria õppevara abikoka eriala lihtsustatud õppele toiduvalmistamise tundide läbiviimiseks. Seda saab kasutada ka tellitud kokakoolitusteks (nt töötukassa poolt) ja täiendkoolitusteks.

Justkui jõuluime

Karin Kiilaspä Viljandi Paalalinna koolist saab 9060 euro suuruse stipendiumi veebimaterjalide kogumi loomiseks, et lihtsustada sotsiaalpedagoogide tööd.

„Sain 23. detsembril teada, et olengi stipendiumi saanud, see oli justkui jõuluime,“ muheleb Kiilaspä, kelle vaba semester algab septembrist. 

Kiilaspä plaanib minna töövarjuks teiste sotsiaalpedagoogide juurde. Kolleegidega on varemgi jagatud materjale ja sealt tuligi mõte arendada veebimaterjale edasi, et sellest tõuseks kasu paljudele õpetajatele.

„Teen alati asjad lõpuni, püüan endast anda 110%. Planeerin ka seekord tegevuse nii, et protsess oleks sujuv ja kogu raskus ei jääks detsembri lõppu,“ sõnab Kiilaspä.

Mairit Trei, mitme aine õpetaja Tartu Emajõe koolis, sai suurima stipendiumi – 11 000 eurot ekraanilugemisprogrammi NVDA metoodilise juhendi loomiseks pimedatele ja vaegnägijatele. Koostatakse NVDA üldine kasutusjuhend ja juhendid Wordi, Exceli ning Teamsi kasutamiseks NVDA programmiga. 

Juhised on olemas inglise keeles, kuid eesti keeles puuduvad. Distantsõppe ajal jäid lapsed hätta ja ka vanematel oli vaja infot, kuidas lapsi juhendada. Ka tavakoolides õpib nägemispuudega lapsi, kellele on juhend vajalik.

„Nelja kuuga plaanime juhendi valmis teha ja seda Emajõe koolis testida,“ räägib Mairit Trei. Tema koostööpartner on Emajõe kooli matemaatikaõpetaja Julia Trofimova.

Trei sõnul pakub vaba semester suurt enesearengu võimalust, ta õpib esmalt ka ise NVDA programmi süvitsi kasutama ja viib end kõigega kurssi.

„Minu vaba semester algas juba nüüd,“ rõõmustas Karin Tuvikene Rannu lasteaiast. „Hea tunne on, et minu unistus on täitunud. Olen aastaid mõelnud, et oleks selline periood, kus saad end koolitada, täiendada, lugeda.“

Tuvikene keskendub õppematerjalide väljatöötamisele teemal „Loovuse ja eneseregulatsioonioskuste õppimine ning selle soodustamine koolieelses eas erivajadustega lastega“, talle määrati stipendium 8335 eurot.

„Järjest rohkem tuleb probleemseid lapsi ja õpetajad käivad koolitustel, kuid tulevad tagasi teooriaga ega saa seda kuidagi praktikasse rakendada. Materjalidest saaksidki õpetajad abi,“ rääkis Tuvikene. „Minu teema eeldab teistega koostööd, partnerid on Rannu ja teistest lasteaedadest. Olen eesmärgipõhine kohusetundlik inimene ega karda, et distsipliin vahepeal käest läheb. Jõuan alati sinna, kuhu tahan.“

KOMMENTAAR

Võimalus astuda rutiinist välja

Kristi Vinter-Nemvalts, HTM-i asekantsler:

Haridusstipendium on tegusatele õpetajatele ja tugispetsialistidele korraga nii tunnustus kui võimalus astuda rutiinist välja ning panustada oma valdkonda veidi teise nurga alt, kui igapäevatöö võimaldab. Stipendiumi suurus on kuni 11 000 eurot ning seda saab kasutada poole aasta jooksul, põhitööl võib jätkata mitte rohkem kui 0,2 koormusega, sest eesmärk pole mitte topelttööd teha, vaid veeta üks periood eelkõige iseenda ja oma valdkonna arendamisele keskendudes.

Seekord oli kandidaate 20, varasemast oluliselt rohkem. Eriti rõõmustav on, et saime välja anda kõik viis stipendiumit. Loodame, et kandidaatide hulga kasvamine annab tunnistust ka sellest, et teadmine stipendiumi olemasolust on jõudnud üha rohkemate õpetajate ning tugispetsialistideni.

Esimest korda toimus riiklike haridusstipendiumite konkurss 2018. aastal. Stipendiaate oli kolm: lasteaia logopeed-eripedagoog Kristel Lempu, üldhariduskooli inglise keele õpetaja Merike Saar ning ametikooli disainiõpetaja Merit Karise. 2019. aastal oli stipendiaate vaid üks – koolipsühholoog Karmen Maikalu, kelle tegevuste elluviimise aeg langes eriolukorrale. Ta kohanes silmapaistvalt hästi keeruliste oludega, mis just vaimse tervise valdkonnale erilisi väljakutseid esitas.

Kandidaatide plaanid on alati väga mitmekesised, mis tuleb osalt sellestki, et stipendium on mõeldud nii õpetajatele kui tugispetsialistidele koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses. Merit Karise käis end täiendamas Kanadas, Kristel Lempu jõudis lisaks oma valdkonna õppevara kirjutamisele saada valmis ka noortenäidendi. Merike Saar tegeles teadustööga, et arendada välja õpetajatele vajalikke tööriistu eneseanalüüsiks.

Seekordsed viis stipendiaati paistsid silma sellega, et olid oma teemad ja tegevused väga hästi läbi mõelnud ning need haakusid suurepäraselt ka nõuetes kirja pandud prioriteetsete teemadega. Komisjon pidas otsuse langetamisel väga oluliseks, et tegevused ja ajakava eesmärkide saavutamiseks on realistlikud ning planeeritavad väljundid laiema mõjuga. Stipendiaatidel peab olema vähemalt viis aastat erialast töökogemust ning täidetud kvalifikatsiooninõuded.

Riiklik haridusstipendium makstakse välja HTM-i 2021. aasta eelarvet, selleks onette nähtud kuni 55 000 eurot. Järgmine kandideerimisvõimalus tuleb juba käesoleval aastal. Millega täpsemalt eelmised stipendiaadid tegelenud on, saab inspiratsiooniks lugeda ka HTM-i veebist.

5 soovitust stipendiaatidele

1. Kui esmane rõõm haridusstipendiumi saamise üle möödas, alusta kohe tegevustega, mida oled plaaninud. Stipendiumiperiood kuus kuud möödub üllatavalt kiiresti.
2. Kui teed midagi, mis haakub haridusstipendiumi eesmärkidega, siis pane see kohe kirja. Aruannet alles stipendiumiperioodi lõpus kirjutama hakates on muidu paljud asjad meelest läinud.
3. Praeguses segasevõitu maailmas ära heitu, kui kõik ei lähe plaanitult. Kiire kohanemine ja loovus tulevad kasuks, huumorimeel ja rahulik suhtumine samuti.
4. Kui oled juba haridusstipendiumi saanud, tähendab see, et oled tubli ja tegus inimene. Ära tööta stipendiumiperioodil üle, leia aega ka puhkuseks.
5. Kui sul tekib vahepeal küsimusi, konsulteeri julgelt haridus- ja teadusministeeriumi kontaktisikuga või varasemate stipendiaatidega.

Karmen Maikalu

koolipsühholoog, 2019. aasta riikliku haridusstipendiumi laureaat