VEDA veab ülikoolis keeleerialade digipädevust

22. jaan. 2021 Marge Käsper, Tartu ülikooli maailma keelte kolledži prantsuse keele lektor, teadur ja VEDA projektijuht; Merje Miliste, Tartu ülikooli maailma keelte kolledži saksa keele lektor ja programmijuht - Kommenteeri artiklit
Kogemusseminar septembrikuus, kui veel sai kokku tulla. Foto: TÜ

Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžis on sel aastal palju juttu digioskustest, ja seda mitte ainult koroonakriisi tõttu. Haridus- ja noorteameti IT-akadeemia toetusel on teoksil võõrkeelte erialase digipädevuse arendamise projekt (VEDA), mille raames toimuvad igakuised õppejõudude kogemusseminarid, analüüsitakse õppekavasid, valmib praktilisi õppematerjale. 

Kuidas panna tudengeid guugeldamise asemel adekvaatselt kasutama erialaseid digitaalseid sõnaraamatuid ja andmebaase? Kuidas oskaksid tulevased keeleõpetajad, tõlkijad ja kultuuri vahendajad oma töös arvestada digiallikate kultuurispetsiifilisusega? Kuidas keele- ja tekstiandmete analüüsi ja vormistamist tänapäeval parimal viisil õpetada?

Need ning paljud teised keeleerialadel pidevalt üles kerkivad küsimused tõid pärast eelmist talvist sessi kokku digiteemadest huvitatud eri keelte õppejõud, et ühiselt oma muresid ning kogemusi jagada. Sellest koostööst sündiski ülikooli digipädevuse arengujuhi Tanel Mällo nõul ja toel projekt, mille eesmärk on võõrkeelte ja kultuuride õpetamisega seotud erialased digipädevused täpsemalt sõnastada ja nende õpetamist õppekavades süsteemsemalt uurida ning seda õpetust kogemusvahetuse, koolituste, loodavate õppematerjalide jm kaudu arendada ja toetada.

DigCompi mudel keeleõppes

Koostöös TÜ digihumanitaaria ja infoühiskonna keskusega toimus sügissemestril ka tervet humanitaaria valdkonda hõlmav arutelupäev „Digipädevused: mis? kuidas? ja miks?“. Kuidas aga täpsemalt iseloomustada võõrkeeleõppes vajalikke digipädevusi?  

Keeleõpetajad tunnevad hästi võõrkeele pädevuste osaoskusi kirjeldavat Euroopa Nõukogu raamdokumenti (CEFR). Selle analoogina loodud üldise digipädevuste hindamise DigCompi mudeli raamistiku ja vastavat sisu haridusvaldkonnas täpsustava DigCompEdu mudeli abil saab tänapäeva ühiskonnas vajalike digipädevuste üldraamistikku määratleda selliste osaoskuste kaudu nagu info otsimine, selle kriitiline hindamine, kommunikatsioon tehnoloogiliste vahendite abil, sisuloome (sh teadlikkus autoriõigustest, ka programmeerimisest), küberohutus ja probleemilahendusoskus tehnoloogia kasutamisel.

Kui mingil määral saame nende üldiste oskuste omandamist eeldada ka juba varasematest kooliastmetest, siis erialase digitaalse kirjaoskuse moodustavad pädevused, mis seonduvad just keeleõppe, tekstitöö ja kultuuridevahelise kommunikatsiooniga. Esmatasandil on prantsuse, saksa või hispaania keelega tegeledes hädavajalik praktiline digipädevus juba isegi klaviatuuril sihtkeeles vajalike tähemärkide seadistamine (saksa ß, prantsuse è jne). Edasisis infootsinguis tuleb aga koostada komplekspäringuid elektroonilistes sõnaraamatutes, keelekorpustes jm erialastes andmebaasides; samuti on digilahendused ja -meetodid loomulik osa kultuuriprojektidest ning kirjanduse- ja ühiskonnauuringuist.

Õppida tuleb seejuures arvestama ka kommunikatsiooni- ja digipraktikate võimaliku kultuurispetsiifilise varieeruvusega päringusüsteemide, digiidentiteetide haldustavade või ka eeliskasutatavate info- ja suhtluskanalite osas: nt kas kasutada sotsiaalmeediat, saata adressaadile vormikohane e-kiri või hoopis helistada?

Vajalikud tööriistad ja oskused sõltuvad alati ka püstitatavast ülesandest, kuid suures plaanis on õpetamises oluline kujundatav hoiak. Selle oleme kolledži digitaalse kirjaoskuse mudelis sõnastanud märksõnade avatus, loovus, vastutus  kaudu – filoloog ei pea just programmeerida oskama, kuid nii meie tudengid kui õppejõud võiks eri digivahendite ja -lahendustega kohanemisvõimelised olles neid oma töös teadlikult kasutada osata.   

Vahetame kogemusi

Pandeemiaaegsetes piiratud ja suuresti virtuaalsetes suhtlustingimustes on kollegiaalne infovahetus olnud hea võimalus oma teadlikkust tõsta. Igakuised õppejõudude kogemusseminarid on leidnud elavat huvi ja vastukaja. Jagatud on sõnavara harjutamise nippe digitaalsetes keskkondades (nt Quizlet ja kypsis.com), tutvutud eri keele- ja tekstikorpuste võimalustega (Perseus Digital Library, Lexicity), uuritud sadu keelekorpusi hõlmava korpuspäringusüsteemi SketchEngine ja selle õppijaile mõeldud rakenduste deSkell, etSkell jt võimalusi.

Samuti on jagatud kogemusi digikeskkondade kasutamisest (izi.travel, Zeemaps) võõrkeeleoskuse arendamisest kultuuriprojektides, mh online-näituse või -ajakirja koostamine (Google Sites, Madmagz). Kavas on veel eri tekstitöötlusprogrammide ja veebiandmete haldamise tutvustusi, sõnaraamatuplatvormide esitlusi, näpunäiteid masintõlke platvormide toimimise kohta jpm. Kõige praktilisemate õppetööd puudutavate küsimuste lahendamiseks oleme mitmeid kordi kolledžipere küsimustele vastama kutsunud valdkonna õppedisaineri Marju Piiri. Õppejõudude enda loodavad õpiobjektid, mis pakuvad praktilisi juhatusi ja rakendusi, koondame aasta jooksul netilehele https://sisu.ut.ee/veda.

Algselt plaanitud arvukad väliskontaktid on kriisioludes küll ootele jäänud, kuid teisalt on veebi vahendusel kontaktideks isegi rohkem võimalusi tekkinud – ei Pariis ega Reykjavik näi veebisuhtluseks enam nii kaugel kui pandeemiaeelsel ajal. Digikoostöö on õpetanud nii täpsust kui paindlikkust.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!