Coaching’uvõtete kasutamine muudab tunnid tähenduslikumaks
Meie kõigi 2020. aasta kevad tuli teisiti. Asusin siis EBS-is õppima coaching’ut sooviga saada paremaks ja pädevamaks õppijate mentoriks. Coaching’u üks tõlgendusvõimalusi on töötamine inimese eesmärkidega, nende poole liikumise toetamine ning inimese potentsiaali avastamine – õppimine otseselt õpetamata. Olen aasta jooksul katsetanud coaching’uvõtteid nii mentorluses kui tundides. Õppijad on märganud mu juhendamisstiilis erinevust varasemast ning seda tunnustanud. Mida olen teinud teistmoodi?
Loon kõigepealt rahuliku ja turvalise õpikeskkonna, ka videotundides. Lasen tihemini õppijatel endal püstitada selle tunni eesmärgid ning tunni lõpus reflekteerida kogetut. Nii coaching’us kui õppijatega kohtumistel on oluline esitada õigeid ja süvamõtlemist soosivaid küsimusi. Võimalusel tasub vältida kas-küsimusi, mis võimaldab vastata igavalt ja lühidalt – jah või ei. Mentorluses tasub ka miks-küsimused sõnastada teisiti. „Miks?“ mõjub vahel süüdistavalt ja hinnangut andvalt.
Kui hakkad juhendamisel kasutama avatud mõjusaid küsimusi, märkad, et need on tõhusad ka igapäevaelus. Head arutlemist ja süvamõtlemist arendavad küsimused tasub enne õppijate või kolleegidega kohtumist valmis mõelda.
Kuidas õpetajad pärast hea küsimuse esitamist pahatihti toimivad? Mitu minutit või sekundit me kannatame vastuste ja kommentaaride ootamisega? Õppimine ja mõtlemine on aeglane tegevus. John Leary-Joyce nimetab oma raamatus „The Fertile Void“ seda vaikuseaega viljakaks tühjuseks.
Tegelikult on meie sees paljud vastused ja lahendusideed olemas – laseme kannatlikult sellel potentsiaalil välja tulla. Õppijad vajavad paraja pikkusega mõtlemisaega, kuna mõtlemine on pingutus. Meile võib see auditooriumi ees näida ülipika pausina – tegelikult mõtleb õppija esmalt, mida vastata, ning seejärel, kuidas seda vastust sõnastada – kõik ju kuulevad tema valjult välja öeldud ideid.
Tihtipeale kummitab õppijat ka mure, mida teised temast arvavad. Teineteisega võistlemine ja konkurents pärsib mõtlemiskvaliteeti. Ära pelga pikki vaikusepause. Laul ütleb ju ka, et vaikus on kuldne.
Kuidas ja kui palju oleme me harjunud õppijate ja kolleegide mõtteid süvakuulama? Kehakeel on suhtluses väga oluline ning tähtis on ka see, mida õppija või kolleeg seekord ütlemata jätab. Püüa kolleegi ja õpilast mitte katkestada ega lõpetada tema eest lauset. Nancy Kline kirjutab raamatus „Time to Think“, et inimese mõtlemise kvaliteet sõltub palju sellest, kui pühendunult sa teda kuulad. Mõtlemisest sõltub palju, kuidas tunnis uut infot omandatakse.
Coaching’u üks võluküsimus on „Mis veel?“. Loo targale ajule mõtlemiseks tingimused, küsides näiteks: „Mida te veel sellest arvate?“ Enamasti tulevad pärast paari esialgset kiiret mõtet sisukamad või lennukamad lahendusideed. Proovi seda võluküsimust järgmises tunnis esitada mitu korda ja järjekindlalt. Märkate koos klassiga, kui palju häid mõtteid inimestel on, ning õppijad näevad, milliseid põnevaid vaatenurki teistel sellel teemal tekib.
Minu õppijad on imestanud, et näiteks õppimist saab nii erinevalt käsitleda ja meie rühmas on nõnda palju ägedaid mõtteid.
Plaani järgmiseks tunniks või kolleegidega kohtumiseks rahulikku mõtisklemisaega, lase tunnil kulgeda loomulikus tempos. Kaasa õppijad kohe tunni alguses, näiteks lase mõelda, milline oleks nende jaoks kohtumise lõpuks hea tulemus. Mõtle valmis avatud mõjusad küsimused, ära lepi kiirvastustega, hoia meeles küsimust „Mis veel?“.
Head mõtted sünnivad pikema aja jooksul ning vaikuses. Mäletad ju Sammalhabet, kes kinnitas, et haudumine vajab vaikust ja rahu. Võta tunni lõpus alati aega refleksiooniks ning leia ka ise aega mõtisklemiseks, kuidas sul läks. Küsi õpilaselt näiteks: „Mis sul täna tunnis hästi õnnestus?“ Tunnusta õppijaid sisuka arutelu eest ning ära unusta ka enesele põneva tunni ja veidi teistmoodi õpetamiskogemuse eest pai teha. Nancy Kline soovitab leida endale iga päev aega mõtlemiskeskkonna loomiseks ning seal olemiseks. Mõtlemiskvaliteedist sõltub meie elukvaliteet.