E-testide populaarsus kasvab

5. veebr. 2021 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit
Koroona tõttu saadi aru, et see maailm, mis oli enne, ei tule tagasi, ja et uus maailm võib olla isegi parem. Foto: Raivo Juurak

Kõige esimeste e-tasemetöödega olid paljud õpetajad, eriti matemaatikud, küllaltki rahulolematud, ja seda suures osas põhjusega. Viimase paari aasta jooksul on aga e-testide kvaliteet paranenud ja koolide huvi nende vastu kiiresti kasvanud.

HARNO testide ja hindamise osakonna juhataja Aimi Püüa näeb e-testide populaarsuse kasvul kahte põhjust. Esiteks on e-testid sisuliselt ja tehniliselt selgelt paremad kui 2016. või 2017. aastal, mil „pandi paberülesanded lihtsalt ekraanile“. Teiseks veenis koole ja õpetajaid elektrooniliste testide vajalikkuses koroonakriis. Koroona tõttu saadi aru, et see maailm, mis oli enne, ei tule tagasi, ja et uus maailm võib olla isegi parem.

HARNO testide ja hindamise osakonna peaspetsialist Sirje Piht lisab, et muutunud ei ole ainult koolide, vaid ka IT-spetsialistide hoiak. Kui varem andsid nad oma uue platvormi vms tellijale üle ja see oli kõik, siis nüüd jätkavad nad tellijaga koostööd, et oma toodet edasi arendada ja kasutajasõbralikumaks muuta. Sirje Piht toob ka mõned piltlikud näited selle kohta, kui populaarseks on e-tasemetööd koolide jaoks muutunud.

Sirje Piht: Septembri lõpul viisime läbi esimese ja teise kooliastme matemaatika uued e-tasemetööd, kus kõigi ülesannete lahendusi hindas arvuti. 4. klassi e-testi valimis oli 813 õpilast, kuid koolide huvi oli nii suur, et vabatahtlikult osales veel 9203 õpilast. 7. klassi e-tasemetöö valim oli 747 õpilast ja vabatahtlikult osales 7811 õpilast.

Sügisese 4. klassi matemaatika e-tasemetööd kommenteeris 201 ja 7. klassi oma 166 õpetajat-koolijuhti. 79% vastanutest oli nõus või täiesti nõus väitega, et test õnnestus. 77% oli pigem nõus või täiesti nõus, et info testi kohta oli arusaadav. Mittenõustujaid oli 2–5%. 78% vastas, et õpilaste registreerimine e-testile sujus hästi, 2,5%, et halvasti ja 19% õpetajatest-koolijuhtidest sellele küsimusele ei vastanud.

Küsimusele, kas e-tasemetöö tulemuste tagasiside oli kasulik ja informatiivne, vastas 62%, et nad on selle väitega nõus või täiesti nõus. Kas õpilastel oli aega piisavalt? 75% vastanutest oli sellega nõus. Üks õpetaja kirjutas oma sõnadega, et e-test oli väga õnnestunud, sest seal ei oodatud kummalisi lahenduskäike. Teine kirjutas: „Väga hea tasemetöö, asjalik tagasiside, lust oli teha!“

Tõrgetest toodi välja, et osal 4. klassi õpilastest võttis palju aega sisselogimine – ei osatud kasutajatunnust ja parooli sisestada. Õpetajad polnud rahul ka sellega, et nad ei näinud e-testide üksikuid ülesandeid, vaid ainult õpilaste kokkuvõtlikke tulemusi teemade kaupa. Tegelikult testimise loogika ongi selline, et õpetajad näevad ainult tulemusi ega saa teste „selgeks õppida“. Kuid e-tasemetööks saab siiski harjutada, sest EIS-is on üleval analoogilised e-ülesanded.

Testi täitmiseks oli aega 45 minutit, kuid arvuti ei läinud pärast seda automaatselt lukku ja vajadusel andis õpetaja mõnele lapsele lisaaega. 80% õpilastest vastas, et aega oli piisavalt. 4. klassi õpilastest arvas 11%, et aega oli liigagi palju, ja 5%, et aega oli vähe. 7. klassi lastest arvas 6%, et aega oli liiga palju, ja 15%, et vähe. 

Uurisime ka, kui palju kasutasid õpilased arvutuste tegemiseks paberit. 4. klassi õpilastest kasutas paberit 73%, 7. klassi omadest 90% – nemad tegid paberil tehteid murdarvudega, mida on peast raske teha. Samas oli õpilasi, kes tegid ka kõik murdarvudega tehted peast.

E-ülesannete kogud ehk e-kogud

Aimi Püüa toonitab, et e-tasemetöödeks saab praegu palju paremini valmistuda kui mõni aasta tagasi, sest EIS-is on üleval kõigi õppeainete e-ülesannete kogud ja sinna tehakse kogu aeg ülesandeid juurde. Kui varem testiti geomeetriat, algebrat, arvutamist jne kõiki eraldi, siis praegu on juba ka selliseid e-ülesandeid kus on matemaatika eri osad põimitud ühte ülesandesse kokku. E-ülesannete suur pluss on see, et õpetaja saab kiiresti põhjaliku ülevaate sellest, mis läks igal õpilasel ja kogu klassil hästi ja missuguste vigadega ollakse veel kimpus.

E-testid kolmandale kooliastmele

HARNO testide ja hindamise osakonna peaspetsialist Serle Kirsipuu lisab, et praegu arendab Tallinna ülikooli meeskond eesotsas Jüri Kurvitsaga kolmanda kooliastme e-testi. Põhiline on juba tehtud, praegu jätkatakse täpsustustega. Sügisel osales 9. klassi e-testi katsetusel 206 õpilast. Alanud aastal koostatakse ka uusi ülesandeid ning testi katsetatakse mai algul suurema hulga õpilastega. Mais saavad osaleda koolid, kes soovivad oma 9. klassidele e-testi teha.

Praeguses 9. klassi e-testis parandab arvuti ise 43% ülesannetest ning 57% parandab õpetaja, kuid eesmärk on saada rohkem ülesandeid just arvuti hinnatavaks. Kuid testimise väljaarendamise ajal on isegi hea, kui ligi pooled ülesanded parandab õpetaja, sest nii saavad testide koostajad neilt asjatundlikku tagasisidet.

9. klassi e-testi tulemusi – kokkuvõtet masina antud ja õpetajate sisestatud tulemustest – kuvatakse ekraanile nii, et neid näevad nii õpilased kui ka õpetaja. Ekraanile kuvatakse detailne sõnaline tagasiside iga ülesande kohta ja iga õpilase puhul eraldi. Näiteks „Sa ei tea veel, kuidas leitakse aritmeetilist keskmist etteantud arvandmete korral. Tuleta meelde aritmeetilise keskmise mõistet“. Õpetajale tagasisides on näidatud nii iga õpilase individuaalsed tulemused kui ka üldistus kogu klassi kohta.

Vastuvõtutest riigigümnaasiumidele

Serle Kirsipuu: Suvel pöörduti meie poole kahest riigigümnaasiumist, et aitaksime neil koostada matemaatika e-tasemetesti sisseastujatele. E-test pidi kiiresti näitama, missugusel tasemel eri maakondadest tulnud sisseastujad matemaatikat oskavad ja missugustesse tasemerühmadesse tuleks neid jagada. Koolide tagasiside selle e-testi kohta oli väga positiivne. Algul üks õpetaja küll arvas, et õpilased peaksid lahendama ülesandeid paberil, kuid nähes, kui ruttu arvuti ülesandeid hindab, muutis ta meelt.

Diagnostilised ehk d-testid

Sügisesed e-tasemetööd andsid õpetajatele ülevaate sellest, kui suured olid õpilaste kevadised „koroonakahjustused“ ja mis oli neil pärast pikka suvevaheaega veel meeles. Tegelikult vajavad õpetajad selliseid ülevaateid aga palju sagedamini kui ainult üks kord aastas, ja nii ongi praeguseks valminud suur hulk selliseid teste, mida õpetaja saab kasutada enda valitud ajal. Need on diagnostilised ehk d-testid ja nad on matemaatikas olemas esimesele ja teisele kooliastmele. 2021. aasta alguse seisuga on diagnostilisi teste kokku 119 ja seda põhikooliastmes keele ja kirjanduse, matemaatika, võõrkeelte, looduse ja sotsiaalvaldkonnas. Kõik d-testid on arvutihinnatavad. (Vaata lähemalt http://bit.ly/e-koolikott_d-testid.)

Sirje Piht: Praeguseks on meil esimesele kooliastmele üheksa matemaatika diagnostilist testi, teisele astmele 11. D-teste koostavad peamiselt õpetajad, kes on läbinud selleks koolituse. Üks d-teste oma töös kasutanud õpetaja hindas neid nii: „Õpetajana olen väga rahul, et saan nii kompaktselt ja mitmel moel laste tulemusi vaadata. Kopeerisin iga lapse isikliku tagasiside, mis arvuti testi kohta andis, õpilasele e-kooli, et ka vanemad näeksid, mis seisus laps on. Väga hea on ka üldine vaade oskuste lõikes, mis võimaldab mul klassi kui terviku oskusi näha. Kindlasti kasutan ka edaspidi EIS-i keskkonda.“ Selliseid kirju oleme saanud palju ja see näitab, et neid teste on tõesti väga vaja.

Aimi Püüa: Sellised kirjad teevad rõõmu, kuid teha on veel väga palju. Näiteks matemaatikas on meil 20 diagnostilist testi, aga matemaatikat õpitakse 12 aastat ja igas aastas on paarkümmend teemat. See näitab, et oleme ülikoolide meeskondadega d-testides alles teerajajad. Loodetavasti läheb edaspidi kergemaks, sest kui esimesed korralikud d-testid on loodud, saab edaspidi arvuti neid osaliselt ka ise juurde genereerida.

Lihtsustatud testid

Sirje Piht: Lisaks d-testidele töötame välja lihtsustatud teste nendele õpilastele, kes õpivad näiteks väikeklassis. Lihtsustatud e-teste koostavad eripedagoogid. Nad teevad testi valmis ja katsetavad õpilastega, kas see töötab või on vaja midagi lihtsamaks või piltlikumaks muuta. Eripedagoogidele on toeks Tartu ülikooli spetsialistid. Üks eripedagoog on märkinud, et väikeklasside õpilased saavad lihtsustatud e-teste tehes väga hästi aru, mis neil on selge ja mida nad peavad veel õppima.

E-testid ja personaalsed õpirajad

Aimi Püüa: Koostöös HTM-iga on HARNO asunud ellu rakendama personaliseeritud õpiradade projekti, mida võiks oma suurejoonelisuse poolest võrrelda Skype’iga. Personaliseeritud õpiradadele lähenetakse kompleksselt. Seal on omavahel kokku põimitud õppekava, ülesanded, hindamine, õpetaja, õpilane. Sellest saab uus ja väga tõhus abivahend nii õpetajale kui ka õpilasele. Väga põnev ettevõtmine, mis eeldab paljude osapoolte suurt pingutust. Personaliseeritud õpiraja puhul on ka diagnostilised testid hästi olulised, et õpilane saaks kiiresti tagasisidet. Meie kaugem eesmärk on jõuda digitaalse õppekavani, mille iga õppeaine iga teema juurest jooksevad ühendused selgituste, e-ülesannete ja d-testide juurde.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!