Ettevõtete ja koolide koostöö heade kogemuste kogumik annab ideid

Valminud on uus ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik inspiratsiooniks koolidele, kes soovivad õppetööd praktilisemaks ja elulähedasemaks muuta ning teha rohkem koostööd ettevõtetega. Samuti on kogumik ettevõtetele, kes soovivad oma toetustegevusi hariduse valdkonda suunata, kuid ei tea võimalusi.

Tuleviku väljakutsetele mõeldes ja selleks valmistudes pööratakse hariduses aina rohkem tähelepanu elulisusele ja praktilisusele, et anda õpilastele realistlik arusaam töömaailmast. Parimate kogemuste ja oskuste saamise eeldus on eesmärgistatud ja mõtestatud ning kooli ning koostööpartneri aina sisulisemaks arenev koostöö ning ainete lõimine õppes.

Kogumikku on koondatud ekskursioonist sisukamad näited ettevõtete ja koolide koostöötegevustest nii üldhariduse, kutse- kui ka kõrghariduse tasemel. Lugeda tasub kõiki, sest head ideed on kohaldatavad ka teistele haridustasemetele. Miks mitte võtta šnitti kunstikooli projektidest kunstiõpetuse tundides või mõnest kutsekooli projektist gümnaasiumis, kui boonusena kaasneb erialadega tutvumine praktilise tegevuse raames. Koostöös saavad koolid pakkuda praktilist, huvitavat ja elulähedast õpet ning ettevõtted panustada järelkasvu ja tutvustada noortele oma valdkonda. Selline lähenemisviis aitab kaasa noorte teadlikumatele valikutele tulevikus.

Kogumikku saab sirvida SIIN

Ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumikII pdf-i printimiseks ja allalaadimiseks.

Soovid veel rohkem näiteid? Loe ka kogumiku esimest väljaannet SIIT.

Kogumiku koostasid ettevõtlusõppe programm „Edu ja tegu“ koostöös Eesti kaubandus-tööstuskojaga, rahastas Euroopa sotsiaalfond.

https://ettevotlusope.edu.ee/ettevotete-ja-koolide-koostoo-heade-praktikate-kogumik/

10 soovitust koolile koostööks ettevõtetega

1. Me kõik õpime meelsamini siis, kui õppeprotsess on põnev ja kui saame aru, miks midagi on vaja õppida. Et koolis õpetatav oleks võimalikult elulähedane, on hea kaasata õppeprotsessi ettevõtteid ja teisi kooliväliseid partnereid.
2. Oluline on püstitada koostööle selge eesmärk ja oodatav väljund, lähtudes kõigi osapoolte huvidest. Ei tasu unustada, et ka ettevõtja peab aru saama, millist eesmärki see koostöö kannab ning millist kasu võiks talle tuua.
3. Ühekordsed koostöö kontaktid ja projektid on hea viis alustamiseks ja katsetamiseks, kuid alati tasub mõelda ka laiemalt ja pikaajalisemalt. Süsteemsus ja järjepidevus on olulised, nii saab selgeks, mis on koostöös oluline ja osaliste jaoks vajalik.
4. Järjepidevus ja paindlikkus on olulised ka esmaste kontaktide loomisel. Ära piirdu ainult e-kirjadega, alati tasub ka helistada. Kui üks kontakt ütleb ära, ei tasu kohe heituda, vaid otsida uusi võimalusi. Kui väljapakutud koostöövorm või aeg ei sobi, püüdke leida midagi, mis sobiks.
5. Hea on kaasata lapsevanemaid ja vilistlasi, kelle seast paljud on ka ise ettevõtjad või töötavad spetsialistidena ettevõtetes. Nende isiklik side kooliga annab kindlasti lisamotivatsiooni koostöö õnnestumisel.
6. Mõtle, milliseid oskuseid ja praktilisi kogemusi saab praktikust partner anda, et koostöö ei jääks liialt teoreetiliseks. Ettevõtjale annab see võimaluse tutvustada noortele ettevõtte tegevusvaldkonda kui üht võimalikku tulevast karjäärivalikut.
7. Kavanda õppesse selliseid praktilisi töid, millega õppijad saaksid ettevõttele kasulikud olla. Näiteks sotsiaalmeedia lahendused, õpilaste kaasamine toote või teenuse arendusse või uurimistööd ja ettevõtte reaaleluliste probleemide lahendamine.
8. Tasub mõelda, kas on huvi ja võimalusi teha koostööd näiteks mõne valikaine loomisel, kus tunde annavad ettevõtte spetsialistid. On mitmeid valdkondi, mis on väga perspektiivikad ja arenevad jõudsalt, kuid kus on tööturul spetsilistide puudus.
9. Ühekordsete koostööprojektide (nt külalistunnid või õppekäigud) puhul tasub seostada seda ülejäänud õppeprotsessiga ning selle järel õpilastega saadud õpikogemust mõtestada. Vältimaks lihtsalt meelelahutusse kalduvaid ettevõtmisi, mille tulemusel ei saanud selle kasust aru ei ettevõtja ega ka õpilased.
10.  Kaasa tegevuste plaanimisel ja elluviimisel õpilasi ning anna lase neil vastutada. Küsi, mis neid päriselt huvitab. Ka ettevõtjaid võib motiveerida see, kui õpilased annavad ausat tagasisidet ja värsket vaadet ettevõtte tegevustele.

Lisaks: 20 võimalikku koostöövormi, mis praktilisel moel õppetööd rikastada võiksid

► Õppekäik ettevõttesse (nii õpilastega kui ka õpetajate või kooli juhtkonnaga).

► Koolis esinemine.

► Huviringi juhendamine.

► Panustamine õppekava arendamisse.

► Praktika korraldamine ettevõttes.

► Projektipõhise õppe ülesanded.

► Teemapäeva või -nädala korraldamine.

► Töövarjutamine.

► Uurimistööde teemad ettevõtetelt.

► Valikaine loomine ja ühine elluviimine.

► Mitmesugustel teemadel õppemängude loomine.

► Õpilaste ja õpetajate tunnustamine.

► Ettevõtte tegelike juhtumite lahendamine õppeainete ülesannetena.

► Õpilaste kaasamine ettevõtte toote- või teenuse arendamisse: muudatus- ja arendusettepanekud, uuenduste pakkumine, prototüüpide loomine.

► Õpilaste poolt ettevõtte kliendiküsitluste, uuringute ja intervjuude läbiviimine, nt reklaami-, turundus- vm strateegiate koostamine, analüüs.

► Finantsteemade tutvustamine ettevõtte tegelike maksude, tööjõukulu, eelarvestamise jms näitel.

► Ettevõtete audiovisuaalsete lahenduste loomine õpilaste poolt.

► Ettevõtte kodulehe või sotsiaalmeedia konto kujundamine õpilaste poolt.

► Ettevõtja mentorlus õpilaste individuaalsete või grupi äriideede väljatöötamisel ja elluviimisel.

► Audiovisuaalsete ja virtuaalmaailma võimaluste kasutamine, kombineerimine või vajadusel asendamine kontaktõppega (nt terviseriskist tingituna või ruumipuuduse tõttu).

Liina Pissarev on programmi „Edu ja tegu“ teavitustöö juht

Liisi Haas on Eesti kaubandus-tööstuskoja ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht.