Hoidis õpetajaks saamise unistust pikalt vaka all
Tervishoiu kõrgkooli lõpetanud Tuuli Muistna võinuks olla praegusel pandeemiaajal eesliinil meditsiinisüsteemis. Eesliinil ta ongi, aga hoopis klassi ees Kohila gümnaasiumis.
Õpetajaks saamise soov on Tuuli Muistnal alati olnud. Kanepi gümnaasiumis õppides aitasid unistusel küpseda mitu eeskuju: nii esimene õpetaja Anne Kukk oma särava ja positiivse olekuga, loodusainete õpetaja Lilian Leib silmaringi avardavate tundidega kui ka direktor Merike Kaste meeldejäävate perekonnaõpetuse tundidega. Kooli lõpetamise järel otsustas Muistna siiski südamesoovi eirata ja läks hoopis Tallinna ülikooli sotsiaaltööd õppima. Järgmisel aastal, ajendatuna huvist terviseküsimuste vastu, jättis Muistna pealinnaelu, naasis Lõuna-Eestisse ja astus Tartu tervishoiu kõrgkooli tervisekaitset õppima.
„Mulle meeldib elu usaldada, ju oli mulle hoovõttu vaja,“ lausub Tuuli Muistna. „Olen väga rahul, et tervisekaitse eriala lõpetasin. Õppejõud andsid oma aineid väga hästi ja olid eeskujuks.“
Tervishoiusüsteemi tööle mineku asemel kandideeris Muistna eelmisel kevadel „Noored kooli“ programmi, sest tundis, et teda kõnetavad just selle väärtused: iga Eestis elav noor peab saama hea hariduse, mis toetab terviklikku arengut.
Tervisekaitseõpingud andsid kindlust valida õpetamiseks loodusained.
Kohila gümnaasium otsiski õpetajat, kes annaks lisaks inimeseõpetust. See sobis Muistna plaanidega.
Et oli koroonaaeg, toimus tööintervjuu direktoriga veebis. Vestlus oli soe ja sõbralik ning Muistna lootis väga, et teda valitakse.
„Ma ei ole senimaani pidanud oma Kohilasse tulekut kahetsema. Kollektiiv on väga tore,“ sõnab Muistna. Meeldib ka õpetajatöö.
Lennu tugi
Muistna annab tunde viiendale, kuuendale ja seitsmendale klassile. Teismelisi õpetada on paras väljakutse, eriti kui oled noor, malbe ja mõistev. Kuid tal pole olnud veel päeva, mil tahaks koolist ära minna.
„Õpilased annavad oma siira ja vahetu suhtumisega mulle hästi palju,“ kinnitab Muistna. Ja kui on olnud raske päev, suhtleb ta „Noored kooli“ lennukaaslastega.
„Toetame üksteist väga palju,“ kinnitab Muistna. „Siin on inimesed, kellele võin igal ajal helistada ja rääkida ära oma mured. Analüüsin, mis juhtus, ja jutuajamise käigus tekivad ideed, mida teha paremini. Ka ema on mulle suureks toeks, kuulab alati ära, kuigi ta pole õpetaja.“
Nagu algajatel ikka, kulus algul tundideks valmistumisele väga palju aega. Nüüd on Muistna aru saanud, et ühte tundi ei saa lõpmatuseni viimistleda, ega ole mõtetki. Kuidas tund läheb, oleneb õpilaste meeleolust ja sellestki, kui väsinud nad on. Seega tuleb plaanidesse nagunii käigu pealt muudatusi teha. Sel poolaastal on Muistna püüdnud jätta ühe vaba päeva iseendale.
„Tajun, et õpikutes on materjali õpilaste jaoks liiga palju ja kohati on keeruliselt selgitatud,“ nendib Muistna. „Üritan mitte peale suruda ja juuksekarva mitte lõhki ajada, vaid tekitada vaikselt huvi. Katsetan mitmesuguseid lähenemisviise, teeme grupitöid, vaatame filme, annan aru, et muutus ei tule kiirelt. Rõõmustasin, kui üks õpilane ütles, et eelmine aasta ei olnud loodusõpetus tema lemmikaine, aga sel aastal on. Selline tore tagasiside on juba väike edasiminek. Ka minu koolipoolne mentor, nelikümmend aastat loodusainete õpetajana töötanud Edith Maasik, kes on mulle väga suureks toeks olnud, ütles sügisel, et kui sellises eas lapsed tunnis midagi vastu võtavad, on see juba suur asi. Üritan, tasapisi.“
Seitsmendale klassile õpetab Muistna loodusõpetust, kus suur rõhk on füüsikal ja keemial. Kui millegagi hätta jääb, saab nõu küsida „Noored kooli“ lennukaaslaselt, füüsikaõpetajalt, kes samuti sügisel Kohilasse tööle tuli.
Kuigi Muistna polnud kooliajal väga reaalainete inimene, füüsika talle meeldis. Ehk oli oma roll ka noorel füüsikaõpetajal, kes Kanepisse tööle tuli.
„Tegime talle algul igasuguseid vingerpusse, näiteks panime telefonist mängima tunnikella ja tema laskis meid varem söögivahetunnile. Hiljem sai õppealajuhataja käest vastu päid ja jalgu! Aga poole aastaga loksus suhtlus paika, meie harjusime temaga, tema meiega. Oma aine tegi ta hästi huvitavaks,“ meenutab Muistna.
Aega ka naljale
Milliseid vingerpusse on Kohila lapsed oma noorele õpetajale mänginud?
„Ei olegi veel,“ muigab Muistna. „Aga ühele seitsmendale klassile meeldib väga lennukeid teha. Ütlesin, et kogun neid ja mul on kevadeks suur-suur kimp. Nemad on hästi elavad ja aktiivsed lapsed, vahepeal teeme nalja ja siis saan aru, et pean tunniga edasi minema. Kui nad näevad, et naeran, saavad nad julgust juurde. Olen lausa öelnud, et võime võtta tunni lõpus viis minutit naljategemiseks, mul pole selle vastu midagi.“
Kas vahel ajavad õpilased vihale ka?
„Ühe raske klassi eest sügisel kolleegid hoiatasid,“ räägib Muistna. „Kui esimest korda tunnist tulin, küsis direktor, kuidas oli. Vastasin: ellu jäin. Nendega oli alguses raskem, korduvalt vihastasin. Kui sügisel mõtlesin, et ei taha neid enam uuel aastal õpetada, siis nüüd juba väga tahan. Nad on arenenud ja kasvanud, oleme õppinud oma vigadest, nemad ja mina ise ka. See on väga tore. Olen aru saanud, et väsinult ärritun kiiremini ja õpilased ärrituvad siis ka. Õpilased loevad sind ju nagu avatud raamatut. Kui sina oled väsinud, on nemadki väsinud. Kui sina oled energiline, on ka nemad.“
Muistna võrdleb koolielu Ameerika mägedega: ühel päeval võid olla tipus ja järgmisel päeval sügaval põhjas. Kui kõrval on tugimeeskond, on iga mure lahendatud. Lisaks „Noored kooli“ toele on Muistnal koolis abivägi: fantastiline mentor, direktor ja õppealajuhatajad, kelle kabinetti võib murega alati sisse astuda, et sealt hea nõuga tagasi tulla.
„Üritan sama õpilastele selgeks teha: igal murel on lahendus. Tuleb vaid küsida,“ täheldab Muistna.
Muistnale meeldib sporti teha ja end vormis hoida. Ka tundides teeb ta liikumispause. Distantsõppe ajal on ta vahel tunni varem ära lõpetanud ja andnud õpilastele ülesande korraks õue minna või teha toas tantsusamme. Õpilasedki innustavad õpetajat, kui räägivad, et sõidavad Tallinnasse jalgpallitrenni mitu korda nädalas.
Peaasjad huvitavad
Üks õppeaasta on „Noored kooli“ programmis veel ees. Praegu plaanib Muistna küll ka pärast programmi õpetajatööd edasi teha. Täiendada tahaks ta end sotsiaaltöö alal või hoopis psühholoogiat õppida.
„Tunnen, et puudu on teadmistest õpilaste vaimse tervise probleemide, stressi ja depressiooniga toimetulekuks,“ ütleb Muistna. Lähikuudel läbib ta „Noored kooli“ õpetajaile pakutud peaasi.ee esmatasandi koolituse, et katsetada nende tunnikavasid.
Stressi ja pinget on lastel palju.
„Paljuski algab see kodust, kui lapsele pole piisavalt tuge,“ arvab Muistna. „Vahel ka kiusamisest. Küberkiusamist on raske märgata. Mul on väga hea meel, et loodud on programm „Kiusamisvaba kool“. Laste probleemid panevad mul südame valutama. Sõnad võivad olla hullemad kui füüsiline kiusamine. Üritan klassis alati märgata, kui keegi teisele halvasti ütleb. Kui kuuldu juba mulle haiget teeb, mis siis veel lapsest rääkida. Pikin neid teemasid ka inimeseõpetuse tundidesse.“
Mis on õpilase ja õpetaja hea suhte loomise alus?
„Olen õpetajana püüdnud algusest peale luua turvatunnet klassis ja väljaspool,“ vastab Muistna. „Üritan õpilastes arendada lugupidamist õpetajaameti vastu, et nad saaks aru, et töö pole kerge. Tähtis on üksteist austada. Kui mina teen midagi valesti, siis tunnistan seda, ja õpilased on mind mõistnud.“
Mida teha, et noori õpetajaid rohkem kooli tuleks?
„See on küll meie intervjuu üks raskemaid küsimusi,“ muheleb Tuuli Muistna. „Kogu aeg on räägitud, et palk võiks olla kõrgem. Aga olen öelnud, et mina ei tee seda tööd ainult palga, vaid töö tähenduslikkuse pärast. Muuta tuleks töökoormust, see on liiga suur. Kontakttunde võiks olla vähem, et tundide ettevalmistamiseks jääks aega, eriti alustajal.“
Tuuli Muistna
Haridus
- 2020 – „Noored kooli“ programm.
- 2015–2018 Tartu tervishoiu kõrgkool, tervisekaitse spetsialisti eriala.
- 2014–2015 Tallinna ülikool, sotsiaaltöö (lõpetamata).
- 2002–2014 Kanepi gümnaasium.
Töökogemus
- Alates 2020 sept – Kohila gümnaasium, õpetaja.
- 2020 Põlva lasteaed Lepatriinu, tervishoiutöötaja.
- 2019 Selver AS, kategooriajuht.
- Suviti töötanud klienditeenindajana, juhataja asetäitjana.
- Läbinud täienduskoolitusi, sh Tartu ülikooli pedagoogika kursuse (160 t), TÜ arstitudengite projektis toitumislektorite koolituse, esmaabi täienduskoolituse. Töötanud mitmes projektis lastega ning olnud vabatahtlik noortekeskuses. Kõrgkoolis rühmavanem, üliõpilasesinduse liige ning kõrgkooli nõukogus üliõpilaste esindaja.
KOMMENTAARID
Ann Alice Väljataga, „Noored kooli“ mentor:
Oma õpetajateekonna alguses tõi Tuuli ühes vestluses välja, et tema jaoks on oluline, et õpilased näeksid teda kui inimest, kelle poole võib pöörduda mure ja rõõmuga ning kellega on tore ka niisama maast ja ilmast rääkida. Täpselt sellise suhtumisega võtab ta ka õpilased oma klassiruumis vastu. Ükski tund ei möödu ilma, et Tuuli uuriks, kuidas õpilastel läheb, mida nad arvavad ühest või teisest õppemeetodist või mis õpilasi päeval ees ootab. See on teinud õpilased väga julgeteks kaasarääkijateks nii õppimises kui ka tunni teemal. Samas seab ta ka õpilaste aruteludele kõrged ootused ning toetab nende jõudmist eesmärkideni. Tema tundides kuulen sageli, kuidas liiga pealiskaudset vastust kuuldes hakkab Tuuli abistavate küsimustega õpilasi suunama teemasse süvenema ning välja tooma loodusnähtuste detailsema kirjelduse või selgema põhjenduse oma arvamusele. Tundides keskendub Tuuli palju ka koostööoskuste arendamisele, sagedane õppemeetod on grupitöö, mille tulemusena valmivad plakatid, esitlused ja uurimistööd.
Merike Kaste, Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktor:
Õpetajana töötades jäävad ikka silma mõned õpilased, kelle puhul tunned, et nad sobiksid õpetajateks. Tuuli oli Kanepi koolis õpilane, kes paistis silma oma vastutustunde, süvenemis- ja õppimisvõimega. Ta oli alati valmis suhtlema nii õpetaja kui klassikaaslastega ning arvamust avaldama. Kui liita juurde veel hea eneseväljendusoskus, aktiivsus, lugemus, silmaring, siis saamegi õpetajaks sobiva komplekti. Juba gümnaasiumi lõpul julgustasin Tuulit õpetajaks õppima minema. Siis otsustas Tuuli meditsiini kasuks. Seda suurem oli mu rõõm, kui Tuuli ema teatas, et Tuuli läks ikka õpetajaks. Olen kindel, et meie seas on üks äge õpetaja juures!
Tuuli on entusiastlik ja energiline õpetaja, kes loob muutust koolis juba esimesest päevast alates. Ta on aktiivselt seotud nii õpilaste kui õpetajatega, lööb kaasa õpetajate liikumisaastasse rõõmu toomisega kui ka liikuma kutsuvat kooli promodes õpilastele. See on äge! Toob rõõmu kogu koolikollektiivile!
Küll vastab tõele see, et õpetaja töökoormus on hunnitult suur ning jätab õpetajale taastumiseks liialt vähe aega. Kooli müratase, 100% pidev tähelepanu, sagedane nõustaja roll, lisakonsultatsiooni tunnid jpm on ülimalt koormav ning mõistetamatu inimesele, kes koolis ei tööta.