Jalgratas on leiutatud, aga paneks sellele mootori ka peale!

Igal aastal tekib juurde mõni tore noortele suunatud ettevõtlusvõistlus või -programm. Üha rohkem ettevõtteid loob projekte ja võistlusi noorte ettevõtluse arendamiseks. Miks on siis senini paljude poolt oluliseks peetav ettevõtlus- ja majandusõpe koolides üksnes valikaine ning miks head ettevõtted üha uuesti jalgratast leiutavad?

Junior Achievement Eesti (JA Eesti) on loonud peagi juba kolmkümmend aastat koolidele majandus- ja ettevõtlusõppe programme, koolitanud õpetajaid ning ergutanud õpilasfirmasid. Selle aja jooksul on paljud õpetajad saanud osavateks juhendajateks, oleme ekspertide ja praktikutega koostöös loonud hulgaliselt materjale, õpikuid ja muid õppevahendeid. Loodud on üle 4600 õpilasfirma.

Esimestel aastatel tegelesid noorte ettevõtted peamiselt lihtsate asjadega: koolis peeti kohvikut, müüdi morssi, komme jne. Ligi kolmkümmend aastat hiljem on meie noorte ettevõtted noppinud mitmel korral Euroopa parima õpilasfirma tiitli, toodete ja teenuste kvaliteet võistleb suurte ettevõtete omaga, õpilased leiutavad ise täiesti uusi tooteid ning nii mõnigi ettevõte on arenenud päris ettevõtteks.

Rääkimata nendest paljudest õpilastest, kes tänu varasele kogemusele on kiiresti lennanud ettevõtlustaevasse.

Lühikese sõiduga rattad

Aastate jooksul on õppeprogramm pidevalt muutunud ja arenenud. Seda paljuski tänu väljast tulnud toetustele. Alati võiks rohkem vahendeid olla, seda enam, et õpilasfirmade arv aastas küündib juba 450-ni. Mõtteid, mida arendada, on palju: kutsekoolides on tohutu kasvuperspektiiv, sest olgem ausad – paljude erialade lõpetajatest saavadki iseendale tööandjad või väikeettevõtjad, miks mitte harjutada lisaks eriala omandamisele kooli ajal ka ettevõtlust.

Samuti on suur areng põhikooliastmes. Mida varem ettevõtlusega alustada, seda parem! Just nooremas eas kujuneb lihtsamini ettevõtlik eluhoiak ja positiivne suhtumine ettevõtlusesse.

Õnneks on tulnud juurde ettevõtteid, kes soovivad noorte ettevõtlikkusse ning tööoskustesse panustada, tekkinud on mitmeid uusi algatusi. Tulebki selliseid projekte teha ja on positiivne, kui noortele pakutakse mitmesuguseid võimalusi. Samas tuleks mõista, et õpilasfirma programm on kompleksne koolitussüsteem ja terve aasta kestev õppekava eri etappidega. Kusjuures toote idee on asja juures vaid väike osa. Ehk projektid näiteks ideede genereerimiseks on lahedad, kuid kokkuvõttes jääb nende jalgrataste sõit lühikeseks.

Õpilasfirmal on märksa suurem mõju kui ühel ettevõtluslaagril, kus mõeldakse välja toote prototüüp. Uuringud näitavad, et terve kooliaasta jooksul panustamine arendab oluliselt noorte sotsiaalseid ja tööoskusi: nad muutuvad sihikindlamaks, usuvad endasse rohkem, on valmis pingutama ka siis, kui põrkavad kokku raskustega, oskavad paremini aega planeerida ja meeskonnas töötada. Ja mis kõige tähtsam – kasvab nende valmidus hakata tulevikus ettevõtjaks.

Riik ei toeta

Ka praeguse koroonaajastu valguses on õpilasfirmade tegijad saanud mitmeid olulisi õppetunde, sest sarnaselt päris ettevõtlusega lõi koroona ka õpilasfirmasid. Kui tavapäraselt on noorte jaoks olnud peamiseks müügiareeniks laadad, siis alates möödunud kevadest ei ole neid praktiliselt olnud võimalik korraldada. Ära on jäänud oluline otsese kliendisuhtluse, väljapaneku ja müügiga seotud kogemus.

Riik õpilasfirmade käibe vähenemist loomulikult ei kompenseeri ning on tulnud leida muid lahendusi. E-poed ja müük sotsiaalmeedias läksid kiiresti käima ning laupäeval, 13. veebruaril korraldab JA Eesti traditsiooniliselt üle-eestilise õpilasfirmade laada, seekord mittetraditsiooniliselt täiesti veebi vahendusel. Osaleb üle 230 õpilasfirma!

Terve päeva jooksul toimub laadast otseülekanne, kus tutvustatakse õpilasfirmasid, nende tooteid, stuudios räägivad vilistlased oma lugusid nii õpilasfirmast kui praegusest tegevusest. Loomulikult leiab kõik õpilasfirmad ühest suurest e-poest ja nagu laadal ikka saab põigata õpilaste müügiboksidesse, sel korral videokõne vahendusel. Kõik on väga oodatud osalema, et noored saaksid oma müügioskusi lihvida vähemalt e-kanalites.

Sellised laadad, peamiselt muidugi nendeks valmistumine, annavad asjaosalistele aimu, kui oluline on ettevõtlus- ja majandusalane ettevalmistus eelseisvaks eluks. Ettevõtete loodavate ettevõtlust innustavate projektide hulk näitab, et sama mõistavad paljud toetajad.

Kuigi ilmselgelt peavad paljud ettevõtlusteadmisi ja -kogemust vägagi oluliseks, siis on senini Eesti koolides ettevõtlusõpe vaid valikaine ja sedagi pelgalt õppeasutustes, kus koolijuht või piisav hulk lapsevanemaid on seda tähtsaks pidanud. Õnneks nende koolide arv siiski kasvab ja enam kui pooltes koolides on võimalik ettevõtlust mingis kooliastmes õppida.

Kas uus valitsus teeb asja ära?

Uus valitsus toetab ideede poolest ettevõtlust. Ehk oleks nüüd aeg viia ettevõtlus- ja majandusõpe koolide õppekavadesse konkreetsemalt ka põhikooliastmes? Kas oleks ehk aeg, et kõik koolilõpetajad astuksid ellu teadmistega, kuidas täpselt makse arvutada, kliendisuhtlust pidada, toodet arendada, ennast müüa jne?

Õpilasfirma programmi suur eelis on, et ta hõlmab endas paljusid elulisi teemasid korraga ning aitab aineid ning teadmisi siduda reaalse eluga, millega neil noortel tuleb peagi silmitsi seista.