Kas kooliharidus annab rahatarkuse?
Kas lapsed õpivad koolis arukalt raha kasutama? Just seda teemat uuriti hiljuti valminud uuringus, mille oli tellinud rahandusministeerium ja tegi Civitta Eesti AS. Selles selgitati välja, kuidas ning milliste meetoditega Eesti üldharidus- ja kutsekoolides rahatarkust õpetatakse, ning anti soovitusi finantsteadmiste süsteemseks õpetamiseks.
Rahatarkus ja finantskirjaoskus on Eestis viimastel aastatel kõvasti pruugitud mõisted ning rahaga kohusetundlikult ümberkäimise temaatika ühiskonnas väga aktuaalseks muutunud. Ka valitsuse tasandil on rahatarkuse edendamisega hakatud süsteemsemalt tegelema. Rahandusministeerium on loonud finantskirjaoskuse programmi, millega antakse raamistik kogu finantskirjaoskuse valdkonna edendamisele Eestis. Programmi uue perioodi planeerimiseks soovitigi uuringu kaudu sisendit leida.
Kuldaväärt teadmised
Uuringusse olid intervjuude abil kaasatud eri osapooled: sõna said nii koolide juhtkondade esindajad, õpetajad, õpilased, lapsevanemad, õpetajate koolitamisega seotud spetsialistid ülikoolidest kui ka valdkonna tuntud eksperdid. Kokku intervjueeriti pisut alla 200 inimese. Arvamused läksid mitmes küsimuses küll lahku, kuid kindlalt ühel meelel oldi rahatarkuse õpetamise tähtsuses. „Finantskirjaoskuse õpetamine on oluline. Kui inimene ei saa oma rahaasjadega hakkama, ei löö ta elus läbi,“ sõnas üks uuringus osalenud õpetajatest.
Hinnates seda, kui palju praegused riiklikud õppekavad finantsteemasid sisaldavad, selgus, et üldhariduskoolide puhul on teemad kajastatud peamiselt sotsiaalainetes, matemaatikas ning valikainetes ettevõtlusõpetus (põhikoolis) ning majandus- ja ettevõtlusõppes (gümnaasiumis). Intervjuude käigus ilmnes, et rahatarkuse teemade käsitlemise sügavus oleneb paljuski õpetajate huvist ja motivatsioonist – paljud uuringus osalenud õpetajad nentisid, et käsitlevad teemasid küllaltki pinnapealselt, samas kui teised proovivad oma sõnul finantsteemasid põhjalikult avada.
Kutsehariduse puhul on finantsteemad käsitletud konkreetsetes ainetes sõltuvalt erialast. Kutsekoolide esindajad tõdesid, et rahatarkuse teadmised peaksid õpilastel kutsekooli astudes küllalt heal tasemel olema, kuid praegu see nii ei ole, paljudel puuduvad isegi baasteadmised.
Seisukohad erinesid ka selles, kas õppekavad peaksid rahatarkuse teemasid rohkem sisaldama ning kuidas peaks õpetajaid teema õpetamiseks paremini ette valmistama. Mitmed õpetajad tõid murekohana välja juba niigi koormatud riikliku õppekava, kuhu on keeruline teemasid lisada.
Lahendustena nägid õpetajad eelkõige rahatarkuse teemade teadlikku lõimimist eri ainetes ning rahatarkuse teemaliste õppematerjalide korrastamist ja koondamist. Praegu on rahatarkusega seotud materjale vähe ning kasutatakse mitmesuguseid veebilehti, kuid vajaliku otsimine ja tundideks ette valmistamine võtab palju aega.
„Põhimure on, et Eestis ei ole finantskirjaoskuse teemalist õppematerjali. Mina ise koostan tundi ette valmistades teemakohased materjalid, ülesanded. Õpilastele lähevad jagamiseks minu enda koostatud õppematerjalid,“ kirjeldas olukorda üks intervjueeritud õpetajatest. Õpetajate hariduse teemadel arutledes ilmnes küll arvamusi, mille kohaselt iga õpetaja laialdasi finantsteadmisi ei vaja, kuid enamjaolt pooldati siiski teemade põhjalikumat käsitlemist nii õpetajate tasemeõppes kui täiendkoolitustes.
„Minu arvates on vajalik kvaliteetne täiendõpe ja head lektorid, siis oleks igale õpetajale sellest kasu ja tekiks ka inimlik huvi teema vastu,“ sõnas üks õpetaja.
Õpilased tunnevad huvi
Õpilaste arvates peab koolis rahatarkuse teemadega tegelema. Noorte arvates on oluline, et sel teemal räägitaks eluliselt ja praktiliste ülesannete abil, eriti olulisena toodi välja isikliku eelarve koostamine ning palga ja maksudega seotu. Lisaks on noortel suur huvi selliste teemade vastu nagu börs ja investeerimine. „Isiklikust majandamisest edasi on vaja ka investeerimisoskust. Et kuidas oma raha targalt paigutada ja nii edasi,“ arvas üks uuringus osalenud gümnaasiumiõpilane.
Üldiselt rõhutasid kõik uuringus osalenud, et olukorra muutmiseks tuleb läheneda süsteemselt ja leppida kokku konkreetsetes eesmärkides, mida õpetajatelt ja õpilastelt oodatakse. Jääb vaid loota, et jätkuvalt teemaga tegeledes jõuame reaalsuseni, kus koolist astuvad ellu rahatargad noored, kes oskavad oma teadmisi ka praktikas kasutada.
Rahandusministeeriumi tellitud uuringu „Finantskirjaoskuse kujundamise võimaluste analüüs Eesti üldharidus- ja kutsekoolides“ tulemused on avaldatud ministeeriumi kodulehel. Uuringu kulust pool rahastatakse Euroopa regionaalarengu fondi riigi teadus- ja arendustegevuse toetamise (RITA) programmi tegevuse „Teadmispõhise poliitika kujundamine“ raames. Programmi tegevust vahendab Eesti teadusagentuur. Uuringu tulemusi kasutatakse sisendina järgmiste aastate finantshariduse suundade väljatöötamisel ja Eesti uue finantskirjaoskuse programmi koostamisel.
Rahatarkusest huvitatud õpetajad võiksid lähemalt uurida järgmisi linke:
https://minuraha.ee/index.php/et/kasulikud-abivahendid/opetajale
https://e-koolikott.ee/ (märksõnad: finantskirjaoskus, säästmine, laenamine, kindlustus, investeerimine, eelarve, raha)
https://www.youtube.com/results?search_query=5+sammu+korras+rahaasjadeni
https://pangaliit.ee/finantskirjaoskus/rahatarkuse-e-kulalistunnid-2020 (koos töölehtedega)