KOOLIVÕRK. Tuleva aasta septembris avab Rakveres uksed riigigümnaasium. Kuidas mõjutab see ülejäänud koole?

LÄÄNE-VIRUMAA KOOLIVÕRK: Kõik sõltub sellest, kui kaua kulub aega Rakveresse jõudmiseks.

Seni omandavad ligikaudu pooled Lääne-Virumaa gümnaasiumilõpetajatest kõrghariduse, mis on Eesti keskmisest kõrgem näitaja. Aga kuidas edasi?

Rakvere ootab pikisilmi riigigümnaasiumi avamist

Uuringu- ja konsultatsiooniettevõte Cumulus Consulting on selgitanud välja alternatiivid A–D Rakvere linna koolivõrgu korrastamiseks. Nende seas on võimalus säilitada olemasolev mudel – linnas jääb tegutsema kolm põhikooli –, aga ka variant korraldada kohalik koolivõrk täiesti ümber. Võimalikuks peetakse haridusasutuste ühtset juhtimist. Valiku tegemine on aga edasi lükatud ehk, nagu teatab Rakvere linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Kristel Mänd: „Teostumine leiab aset tulevikus.“

Kindel on aga see, et tuleva aasta septembris avab Rakveres uksed riigigümnaasium ning olemasolevad gümnaasiumid reorganiseeritakse põhikoolideks. Nii otsustas Rakvere linnavolikogu 2017. aastal. Linnavalitsuse seisukohalt on riigi suund ühtlustada gümnaasiumiharidus positiivne, riigigümnaasiumidel on oma standard. „Ühest küljest peame arvestama, et gümnaasiumiosast liigub meie koolivõrgust välja umbes 400 õpilast, teisalt ei tea me, kui paljud ümberkaudsete omavalitsuste elanikud on valmis oma lapsi Rakverre kooli tooma ja kuidas mõjutab see meie põhikoolide täitumust,“ ütleb Kristel Mänd riigigümnaasiumi mõju kohta kogu haridusvõrgule Rakveres. 

„Pikemas perspektiivis on prognoosides välja toodud Lääne-Virumaa õpilaste arvu vähenemine, aga kas ja kui teravalt see Rakveret puudutab, seda saame alles näha,“ nendib ta.

Milliseid muid muudatusi riigigümnaasium kaasa toob?

Kristel Mänd: Meil ei ole linna koolides väga palju ruumi, kuna õpilasi on palju. Kui gümnasistid liiguvad riigigümnaasiumi, tekib koolidesse lisaruumi ja saame jälgida maakonna arenguid. Siis saame rahulikult planeerida edasisi samme vastavalt sellele, mis võetakse ette maakonnas ja milline on sündide arv Rakvere linnas.

Linna arengukavas on kitsaskohana märgitud nt raha vähesus haridustehnoloogilisteks ja -metoodilisteks uuendusteks haridusasutustes, samuti vananenud õpikeskkond koolides. Milliseid võimalusi näeb Rakvere linn raha juurde saada, et vajalikud ümberkorraldused ära teha?

Kristel Mänd: Ootame Euroopa Liidu uue rahastusperioodi algust lootuses, et ka seal on koolivõrgu korrastamiseks jätkuvalt avatud mõni meede. 2021. aastal panustab Rakvere linn koolimööbli uuendamisse, et vahetada välja 1960-ndatest pärinev mööbel. Püüame osaleda mitmes projektis IT-lahenduste hankimiseks.

Teie koolivõrgu visiooni üks põhieesmärk on integreerida linna haridusasutused tervikuks, milles õpilastel on ühelt haridustasemelt või -astmelt teisele üleminek sujuv, vajadusi ja võimeid arvestav. Mida see tervik ja sujuvad üleminekud hõlmavad?

Kristel Mänd: Meie eesmärk on tugev põhiharidus, mille baasil saab õpilane liikuda sinna, kuhu soovib. Kas riigigümnaasiumi, ametikooli, Rakvere eragümnaasiumi või loodavasse Waldorfi gümnaasiumi – nii et õpilasel on juba oma linnas neli võimalust.

Kuidas toimib koostöö naaberomavalitsustega?

Kristel Mänd: Oleme tänulikud, et Rakvere vallas on eraldi kool lihtsustatud õppekavaga õpilastele. 

Rakvere vald panustab tugevatesse põhikoolidesse

Rakvere valla linnalähedaste piirkondade elanikud on juba aastaid koolitanud oma lapsi Rakvere linnas – pere igapäevasest logistikast lähtudes on see paratamatu. See aga ei tähenda, et vallas poleks koole vaja. Rakvere vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö nõunik Monica Jaanimets nendib, et Rakvere vald on haridusvõrgu korrastamise teema tõsiselt päevakorda võtnud just hiljaaegu. Põhilised probleemkohad on tema sõnul õpilaste arvu vähenemine, noorte õpetajate vähene pealekasv, tugispetsialistide puudus, ülalpidamist vajavate hoonete suur hulk, suured hariduskulud ühe õpilase kohta – valla eelarvest moodustavad hariduskulud 46%. „Õnneks on meil koolides praegu kõik vajalikud õpetajad olemas, kuid seda pole olnud alati lihtne tagada,“ nendib Jaanimets.

Vallas on viis kooli, lasteaed, kaks lasteaiaosa kooli juures ja seitse noortekeskust. Peale omavalitsuste ühinemist sai vallast nn rõngasvald ümber Rakvere linna. „Kogukonnad on valla kaheksas kandis igal pool omanäolised, iga kant vajab elamisväärset keskkonda,“ selgitab Jaanimets. „Kahtlemata tuleb vallal koolivõrku optimeerima hakata ja koos oma haridusasutuste ja kogukondadega võimalikult häid lahendusi leida.“

Jaanimetsa sõnul on üks lahendusi näiteks väikeste koolide eeliseid senisest rohkem esile tõsta ja pakkuda võimalusi õpilastele, kes vajavad keskmisest rahulikumat keskkonda ja individuaalsemat lähenemist. „Tugev kogukond ja kogukonnakool on valla jaoks oluline märksõna: kool kui haridusasutus ja huvitegevuse võimaluste pakkuja kõigile kogukonna inimestele.“

Hariduse vastavust kogukonna vajadustele muutunud õpikäsituse valguses hindab valla haridus- ja noorsootöö nõunik praegu heaks. Aga et see nii jääks, on tema sõnul vaja edasi liikuda ja tagada tugevate põhikoolide olemasolu. 

Rakvere valla arengukava 2019–2035 järgi on valla hariduselu praegune kitsaskoht haridustaristu, sh digitaristu moraalne vananemine ja vähene energiatõhusus. Kas vald on võimeline vajalikud investeeringud omal jõul ette võtma? Milliseid võimalikke lahendusi näete?

Monica Jaanimets: Haridustaristu uuendamiseks ja arendamiseks on vald võtnud laenu, saanud toetust, kasutanud projektide ressursse (nt KIK-i), maakonna arendusraha jne. Suurim projekt haridustaristu puhul on 2021. aastal kahtlemata valla staadioni ehitamine, mille maksumus on ligi miljon eurot. Ressursimahukas oli ka Uhtna põhikooli ja Veltsi lasteaia-algkooli ning Lasila põhikooli remont eelmisel aastal. Uhtna põhikooli kõrvalhoone renoveerimine ja sisustamine käesoleval aastal annab loodetavasti hoogu formaalse ja mitteformaalse hariduse lõimimisele. Kokkuvõttes võib öelda, et saame hakkama ja enamik hooneid on juba energiasäästlikud.

Vald keskendub põhihariduse andmisele, keskharidust ei paku, sest Rakveres on selle omandamiseks võimalused olemas. Samas eelistavad ka teie põhikooliõpilaste vanemad linnakoole ning Rakvere vallas on kõige vähem õpilasi õpetaja kohta Lääne-Virumaal. Ehk oleks otstarbekas tõhustada koostööd linnaga ka põhihariduse valdkonnas?

Monica Jaanimets: Tugevad oma valla põhikoolid on meie jaoks väga olulised. Valla haridusvõrgu optimaalsemaks muutmine seisab ees ning kahtlemata jätkame koostööd kõigi naaberomavalitsustega.

Teie vallale anti üle Vaeküla kooli pidamine, praegu tegutseb see Näpi koolina. On olnud juttu, et kooli võiksid tulevikus pidada maakonna omavalitsused ühiselt. Kui kaugele on läbirääkimistega jõutud?

Monica Jaanimets: Teemat on arutatud nii oma maakonna omavalitsustega kui ka omavalitsustega üle Eesti, kes on samamoodi riigikooli üle võtnud või plaanivad seda. Maakonna tasandil on tehtud ühiselt rahataotlus, et korraldada uuring, mis puudutab nii HEV-kooli maakonnas. Et sellist spetsialiseerunud kooli vaja on, ei kahtle omavalitsustest keegi, küsimus on ressurssides.

Väike-Maarja tahab hoida kogukonna noorena

Väike-Maarja valla arengukavas 2021–2027 on esile tõstetud olemasoleva haridusvõrgu säilimine, arvestades koolivõrgu säilitamise kuluefektiivsust ning haridusteenuse kättesaadavust. 

Väike-Maarja vallavanema Indrek Kesküla sõnul on see eesmärk kirjas kogukondliku kokkuleppena. See tähendab kolme põhikooli ja ühe gümnaasiumi mõistlikku arendamist. „Loomulikult on see korralik väljakutse, kuid samas täiesti realistlik,“ nendib vallavanem.

Vallavalitsus korraldab kord aastas uute vallakodanike lusikapeo. Tänavu on „häälekaid“ kodanikke 65 ringis. Kesküla ütleb, et kui need uued kodanikud jagada nelja kooli vahel, siis kõige suuremasse ehk Väike-Maarja gümnaasiumi 1. klassi läheb nendest 28, Rakke kooli 15, Simunasse 12 ja Kiltsi 10. Ta teeb lihtsa rehkenduse Kiltsi mõisakooli kohta: 9 klassi korda 10 õpilast teeb 90 õpilast põhikoolis. „Meie kõige väiksemas põhikoolis on praegu ca 60 õpilast, kuid Kiltsi mõisakooli nädal tagasi kinnitatud arengukava õpilaste analüüs näitab, et see tõuseb lähiaastatel 70-ni,“ täpsustab ta.

Riigigümnaasiumidesse suhtub Kesküla kriitiliselt: „Loomulikult on valikainete rohkus pluss, kuid neid mitte ei loodud, vaid suruti maakondade keskustesse. Keskvalitsus ehitab majad valmis, lõikab lindi läbi, aga mis edasi? Meie valla keskusest, Väike-Maarja alevikust on Rakveresse 35 minutit bussisõitu, suurematest alevikest umbes tund, valla äärealadelt veelgi rohkem. Mina ei kujuta ette, et gümnaasiumiõpilane peaks iga päev kaks tundi või enam raiskama kooli ja tagasi jõudmiseks.“

Tema hinnangul peaks poole tuhande kohaga riigigümnaasiumi juurde tekkima majutusvõimalused. Kui neid ei ole piisavalt ja lapsevanemad peavad leidma Rakveresse üürikorterid, tähendab see täiendavat igakuist kulu.

(HTM-i kommentaar: Rakvere ametikooli uus ühiselamu suudab teenindada maakonnas üldkesk-ja kutsekeskharidust omandavaid noori, kes majutust vajavad.)

„Kas lapsevanemad ei vali sellisel juhul juba Tallinna või Tartu gümnaasiumi, näiteks ööbimisega sugulaste juures?“ arutleb ta. „Siit ei ole enam raske järeldada, miks me nii kiiresti tallinnastume. Minu arust on gümnaasiumis õppivad noored oluline osa kogukonnast ja neid ei ole mõistlik sealt ära kanda. Nende mõtted, käitumine, osalemine kooli üritustel annab põhikooliõpilastele olulist eeskuju, mida on raske üle hinnata.“

Sama teema on tema sõnul põhikoolidega kogukonnas: „Me võime rääkida majanduslikust efektiivsusest: õpilased bussi ja keskustesse. Kokkuhoid: ühe klassiõpetaja palk jagatud suurema õpilaste arvuga annab palgaraha kokkuhoiu ja mahajäetud koolihoonega seotud majanduskulud on ka teatud kokkuhoid. Suurenevad küll õpilastranspordiga seotud kulud. Teisest küljest, kas me ei võta kooli kaotamisega ära midagi väga olulist? Kas see ei tõsta päevakorrale kogukonnas elamise mõttekust ega pane elanikke liikuma ja linnastuma?“

Kuidas motiveerite õpetajaid tulema ja jääma?

Indrek Kesküla: Vallavalitsus tegutseb selle nimel, et õpilased saaksid käia võimalikult kodulähedases koolis ning selleks on vaja häid õpetajaid. Kuidas neid endale saada? Huumoriga väljendudes: kätel kandes. Tegelikult on paljudel meie kogukonnas kasvanud noortel juba motivatsioon siia jääda ja siin kodu rajada. Üks väljund on õpetajaamet. Väga paljud praegused õpetajad on meie enda koolide vilistlased. Omavalitsus aitab vajadusel korteriga ja tasustab õpetajate tööd. Kuid pean veelgi olulisemaks elukeskkonda ning inimeste suhteid koolides ja kogukonnas.

Soovite, et õpilased eelistaksid jätkata gümnaasiumiõpinguid koduvallas. Kuidas praegu olukord on, kui suur osa põhikoolilõpetajatest jääb koduvalda gümnaasiumiharidust omandama?

Indrek Kesküla: Meie strateegia on pakkuda gümnaasiumis sedavõrd häid võimalusi, et õpilased ei sooviks siit lahkuda. Näiteks käesoleval aastal sai gümnaasiumis tegutsev teaduslabor Väike-Maarja Värkstuba Eesti teadushuvihariduse liidu konkursil loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonna „Väärt praktika“ nominendiks. LTT-ainete õpetamise nüüdisaegne võimaldamine on suurendanud meie haridusvõrgu sisest koostööd ning teinud õpetamise veelgi kvaliteetsemaks.

Miks on Väike-Maarjas gümnaasiumiõpingute katkestajate osakaal nõnda suur: peaaegu 2/3 alustanutest?

Indrek Kesküla: Loomulikult on ka gümnaasiumist väljakukkujaid, kuid see on loomulik. Usaldame oma piirkonna noori ja anname võimaluse, kuid kui motivatsioon ikka oluliselt langeb ja tekivad puudujäägid õpingutes, siis tulebki õpilane gümnaasiumist välja arvata, sest peame taset hoidma. Alati on Väike-Maarja gümnaasiumi lõpetajate hulgas õpilasi, kes saavutavad riigieksamitel maksimumilähedased tulemused ja lõpetavad medaliga. Praegusest 12. klassist ei ole keegi välja langenud, 10. kl näitab sama trendi. 11. klassis oli väljalangejaid rohkem, kuid aastakäigud ongi erinevad.

Haljala on säilitanud senise koolivõrgu

Haljala vald loobus gümnaasiumist, riik toetas suuremahuliselt uue põhikooli ehitamist ja sisustamist. Valla arengukava kohaselt on üks strateegiline eesmärk pakkuda konkurentsivõimelist põhiharidust nüüdisaegsetes ja tänapäeva õpikeskkonna nõuetele vastavates hoonetes.

Haljala vallas on kaks kooli: Haljala ja Võsu kool. Võsu kooli juures tegutsevad ka neli lasteaiarühma. Pärast haldusreformi pole koolivõrku korrastatud, kuna selleks puudus vajadus – nii ütleb valla haridusjuht Kristi Tomingas. „Märtsis lõpeb Haljala kooli ehitushange. Uut koolimaja on Haljalas oodatud aastaid,“ teatab ta.

Tomingas nendib, et praegu on valla hariduselus probleemiks õpetajate vanuseline koosseis. Haridussilma statistika kohaselt oli vallas 2019. aastal 30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses ainult 4,7%. „Kindlasti on väga tähtis arendada õpetajate digipädevusi, mis omakorda tähendab investeeringuid infotehnoloogia vahenditesse,“ sõnab ta. Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal oli 2019. aastal 72,1%. See protsent näitab, et probleem on olemas ja sellega tuleb tegelda.

Teil on arengukavas kirjas, et Haljala kool, Võsu kool koos lasteaiarühmadega ja Haljala lasteaed Pesapuu tegutsevad eraldiseisvate haridusasutustena. Miks eraldi asutustena?

Kristi Tomingas: 2018. aastal ühinenud valla arengukava koostamisel peeti vajalikuks see kokkulepe sõnastada. Valdade ühinemise ajal oli see kahele omavalitsusele oluline.

Haljalas lõpetas gümnaasiumiaste tegevuse. Kuhu õpilased edasi liiguvad?

Kristi Tomingas: Haljala vallas lähevad õpilased pärast põhikooli lõpetamist üldjuhul Rakvere gümnaasiumidesse. Üksikud on läinud ka Tartusse ja Tallinnasse.

Viru-Nigula võtab käsile Kunda gümnaasiumi

„Haridusvõrgu korrastamisel oleme liikunud edasi plaanipäraselt ja kõik kavandatud muutused on ka ellu rakendatud,“ ütleb Viru-Nigula vallavalitsuse haridusjuht Merike Trumm. „Pärast valdade ühinemist lahutasime kahest põhikoolist lasteaiaosa ja lõime ühise juhtimisega Viru-Nigula valla lasteaia Kelluke. 2020 aasta sügisel viisime muusikakoolidki ühise juhtimise alla ja moodustasime Viru-Nigula valla muusikakooli. Praegu võime öelda, et need muudatused haridusvõrgus on end igati ära tasunud.“

Merike Trumm lisab, et nii kogukond tervikuna kui haridusasutused on muudatustega rahul ning peavad neid igati õigustatuks. Kuid kindlasti tuleb omavalitsusel haridusvõrku edasi korrastada. Kitsaskohana näeb omavalitsus Kunda ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosas väikest õpilaste arvu. Arutelud gümnaasiumi püsimajäämise teemal seisavad lähitulevikus ees. 

Kuidas edeneb keelekümblus?

Merike Trumm: Kunda ühisgümnaasiumis ja Vasta koolis keelekümblust ei ole, õpitakse 100% eesti keeles. Nendele lastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, võimaldatakse eesti keele lisatunde ja õpiabi rühmaõppes. Spetsiifiliste õpiraskuste puhul abistatakse õpilast individuaalselt.

Kunda ühisgümnaasium on pakkunud riiklikus õppekavas toodud kohustuslikest eesti keele tundidest rohkem tunde. Tundide mahtu on suurendatud õpilaste vaba tunniressursi arvelt. Tugimeetmena pakutakse alates 2. klassist eesti keele lisaõpet teise emakeelega õpilastele. Lisatunde antakse vajadusel põhikooli lõpuni. Alates 2019/2020. õppeaastast oleme suurendanud koolitöötajate koosseisu kahe abiõpetaja võrra, kelle üks tööülesanne on just 1.–2. klassi õpilasi lugemisoskuses järele aidata, keeleprobleemidega tegelda. Vaadates põhikoolilõpetanute kolme viimase aasta eesti keele eksami tulemusi, võib Kunda ühisgümnaasiumi õpilastega igati rahule jääda.

Aseri kool on kakskeelne. Eesti õppekeelega klassides õpib 79 ja vene õppekeelega klassides 31 õpilast. Eesti õppekeelega klassides on 40% õpilaste emakeel vene keel. Eesti keele lisatunde õpilased ei saa, kuigi kooli hinnangul 31 õpilast neid vajab (täiendavatele tundidele puudub rahastus). Vajadusel abistatakse õpilasi individuaalselt (õpiabitunnid ja konsultatsioonid).

Vasta kool pakub õpilastele vajaduspõhiselt lisatunde ja individuaaltunde vaba tunniressursi arvelt.

Milline on põhikooliõpetajate eesti keele tase?

Merike Trumm: Vasta koolis ja Kunda ühisgümnaasiumis on õpetajate eesti keele tase väga hea. Aseri koolis vene kodukeelega eesti õppekeelega klassides töötavad õpetajad oskavad kõik eesti keelt C1-tasemel. Kõigi vene õppekeelega klassides töötavate õpetajate eesti keele tase on B2.

Aseri kooli kaks õpetajat teevad koostööd eesti keele õppeprogrammide organiseerijate/korraldajatega ning annavad keeletunde. Osalevad keelekohvikute keeletundides nii Ida-Virumaal kui ka Lääne-Virumaal, et valmistada täiskasvanuid ette riiklikeks keeleeksamiteks.

Millised on teie plaanid gümnaasiumiharidusega Kundas?

Merike Trumm: Gümnaasiumihariduse andmisega Kunda ühisgümnaasiumis on vallal plaanis lähiajal konstruktiivselt tegelema hakata. Arvame, et meie kogukond on valmis tegema ratsionaalselt kaalutletud otsust gümnaasiumi jätkusuutlikkuse kohta. Kindlasti mõjutab meie lapsevanemate ja kogukonna otsust 2022. aastal Rakvere linnas valmiv riigigümnaasium. Nagu ka teadmine, et nii Aseri kui ka Vasta kooli lõpetajad ei jätka tavaliselt haridusteed Kunda ühisgümnaasiumis.

Mööname, et väikesed gümnaasiumiklassid sobivad väikesele osale põhikoolilõpetajatest haridustee jätkamiseks paremini kui suured klassikollektiivid. Samas tuleb objektiivselt hinnata gümnaasiumihariduse kvaliteeti/valikuvõimalusi, mida suudame pakkuda, toetudes vaid väikese valla võimalustele.

Vinni ootab maakonna haridusvõrgu analüüsi

Vinni valla hariduselu väljakutse on väikekoolide jätkusuutlikkuse tagamine ja gümnaasiumihariduse säilitamine, kuna paljud noored eelistavad edasi õppida Rakveres või teistes maakonnakeskustes asuvates suuremates gümnaasiumides.

Vinni-Pajusti gümnaasiumis on poolsada õppurit, kusjuures 10. klassis on õppureid 11 ehk poole vähem kui 11. klassis. See näitab, et õppurid hääletavad jalgadega. Võimaliku lahenduse ja arendusena nähakse gümnaasiumi juurde spordiklassi, loodussuuna ja huvikooli loomist.

Lääne-Viru omavalitsuste liit on algatanud projekti maakonna haridusvõrgu analüüsiks ning Vinni vald osaleb selles partnerina. Analüüs peab andma ülevaate haridusvõrgu ja -asutuste hetkeolukorrast ning pakkuma lahendusi võimalikeks muudatusteks ja ümberkorraldusteks, pidades silmas hariduspoliitilisi suundumusi, uuenenud õpikäsitust, teenusvajaduse prognoose ning inimeste vajadusi. Analüüsi valmimise tähtaeg on 1. detsember 2021.

Kadrina väljakutse: tänapäevane õpikeskkond

Olete analüüsinud füüsilisi, raha- ja inimressursse ning demograafilist olukorda aastani 2030. Milliseid muutusi see põhi- ja gümnaasiumihariduses kaasa toob?

Kadrina vallavanem Kairit Pihlak: Analüüs on pooleli. Valla partner on kodanikualgatusena loodud Kadrina hariduskogu, kus on esindatud kõik Kadrina keskkooli puutuvad sihtgrupid. Kogukonna soov on, et Kadrinas gümnaasiumiharidus jätkuks. Hariduskogu eesmärk on töötada välja realistlik tegevuskava, kuidas tagada konkurentsivõimeline haridus kohapeal. Valla jaoks on koolivõrgu arengu suurim väljakutse luua nüüdisaegne ruumiline õpikeskkond.

Noorte õpetajate osakaal on eriti madal Kadrina vallas. Teil on tegevusena planeeritud valla stipendiumi rakendamine. Kas see stipendium on rakendunud ja milline mõju on sellel olnud?

Kairit Pihlak: Oleme korraldanud kaks taotlusvooru stipendiumi eraldamiseks. Esimene kord oli üks sooviavaldus, mis rahuldati. Stipendiumi toel õpib kooli noor sotsiaalpedagoog põhikooli mitme aine õpetaja õppekaval Tartu ülikoolis. Teises taotlusvoorus taotlusi stipendiumi saamiseks kahjuks ei esitatud ja siin on meil mõttekoht, kuidas ja mida paremini teha, et huvi tekiks.

Kavas on luua ka ülevallaline HEV-laste tugikeskus. Kuidas sellega on?

Kairit Pihlak: See on suur plaan, aga liigume samm korraga. Käesolevast õppeaastast oleme võtnud valda tööle logopeedi, kes teenindab kõiki meie haridusasutusi.  

Tapa ootab võtmetähtsaid otsuseid

Tapa valla haridusnõunik asub ametisse 1. märtsist. Sisseelamine võtab aega, seega tuleb lugejatel varuda kannatust ka Tapa haridusvõrgust ülevaate saamisega.

Arengukava järgi on vaja vallas leppida kokku järgmistes küsimustes: gümnaasiumihariduse otstarbekus, kolmanda kooliastme jätkamise otstarbekus Lehtse ja Jäneda koolis, Lehtse ja Jäneda kooli juhtimine, haridusasutuste kindlustamine pedagoogilise personali, ringijuhtide ja treeneritega.

Tapa valla haridusvõrgu analüüsi (OÜ Cumulus Consulting, 2014) järgi on sarnaselt Eestis valitsevate üldiste trendidega ka Tapa vallas vähenenud märkimisväärselt õpilaste arv, õpetajaskond vananeb ning omavalitsuse võime rahastada olemasolevat haridusvõrku kahaneb. Tapa vald on otsustanud oma koolivõrgu ümber korraldada ning 2013. aasta sügisel Tapa vene gümnaasiumis 10. klassi enam ei avatud. Tapa haridusvõrgu korralduste muudatusteks on välja pakutud kolm stsenaariumi: esimene on haridusvõrgu säilitamine olemasoleval kulul, teine Tapa koolide ning Jäneda ja Lehtse koolide ühendamine ning kolmas kõigi koolide liitmine praeguse Tapa gümnaasiumi juurde.

Hetkel ainult üks arvamus teemale “KOOLIVÕRK. Tuleva aasta septembris avab Rakveres uksed riigigümnaasium. Kuidas mõjutab see ülejäänud koole?”

1. Naima Sild ütleb:

   23. märts 2021, 10:24

   Kõik õpilased, kes õpivad põhikoolis ei olegi võimelised õppima gümnaasiumis. Öelda, et nad ei oska piisavalt eesti keelt ja selle tõttu ei ole võimelised jätkama õppimist gümnaasiumis, on liiast. Ka eestikeelse põhikooli mõned lõpetajad ei soorita esimese korraga põhikooli eksamit eesti keelest ja nad ei saa ka jätkata gümnaasiumis. Kas kõik peavadki jõudma gümnaasiumisse? Tapa Keelekümbluskooli keelekümblusklasside õpilased on kõik saanud B1 tunnistuse ja edukalt õppinud gümnaasiumis ja lõpetanud ka kuld- ning hõbemedaliga. On tõesti õpilasi, kes ei ole huvitatud keele õppimisest või on ka väga nõrgad igas aines, aga nad õpivad tavakoolis ja tavaklassis, et saada põhiharidus.