Koroonakriis on mõjutanud õpilaste edasijõudmist ja eksamiteks valmisolekut. Kuidas tasandada lünki õpilaste teadmistes? Kas tänavused lõpueksamid toimuvad?

12. veebr. 2021 Kristi Vinter-Nemvalts haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler - 3 kommentaari
Kristi Vinter-Nemvalts.

Haridus- ja teadusministeeriumi välja pakutud väljumisstrateegia näeb ette mitmeid tegevusi, mis toetavad koole kriisi mõjude tasandamisel, muuhulgas tasanduskursuste pakkumist ja lisa-aasta läbimise võimaluse loomist neile gümnasistidele ja põhikoolilõpetajatele, kes ei ole oma teadmistes ja oskustes kindlad või kelle tulemused osutavad olulisele mahajäämusele. Paljud gümnaasiumid teevad sealjuures ka tavaolukorras tasanduskursusi, sest õpilaste tase on stuudiumi alguses väga erinev.

Nii õppekorraldus kui distantsõpe võimalused ja võimekus on piirkonniti ja kooliti erinenud, samuti erinevad õpilaste kodused tingimused ning distantsõpe sobib õpilastele eri määral. Seega on selge, et koroonakriis on mõjutanud nii õpilaste edasijõudmist tervikuna kui ka eksamiteks valmisolekut.

Ebavõrdsed (kontakt)õppes osalemise võimalused viivad olukorrani kus õpilaste edasijõudmine erineb tavapärasest veel enam ning paljude õpilaste õpitulemused võivad olla lünklikud. Ühe klassi õpilaste tase võib olla COVID-i-eelsest perioodist oluliselt variatiivsem, mis paneb lisaks õpilastele ka õpetajad keerulisse olukorda.

Üks suurimaid väljakutseid on järgnevatel aastatel individuaalne lähenemine ja õpilünkade ulatuse välja selgitamine. Testimiste kaudu saame selgitada välja täiendava toe vajaduse. Haridus- ja teadusministeerium on tellinud Tallinna ülikoolilt uuringu, milles analüüsitakse 2020. a kevadel eriolukorrast tingitud distantsõppe kogemusi ja mõju Eesti üldharidussüsteemile ning õppijate ja õpetajate hinnanguid õppetööle. Praegu meil ammendavat ülevaadet õpilünkadest aga ei ole.

Siin tulevadki kõigepealt mängu põhikooli ja gümnaasiumi riigieksamid ning muidugi ka sügisesed tasemetööd. Tänavu on nende peamine eesmärk anda väärtuslikku infot koroonakriisi mõju hindamiseks ning jätkutegevuste planeerimiseks. Eksamid ei kompenseeri muidugi kuidagi õppeaasta jooksul tekkinud ebavõrdsust, kuid pakuvad kõigile asjaosalistele võimalust kriisiolukorra mõju teadvustada ja pakkuda tulemuste põhjal tuge olukorra parandamiseks.

Ministeeriumis on välja töötatud stsenaariumid selleks, et pakkuda mõistlikke lahendusi kooli lõpetamiseks ja õpingute järgmisele tasemele kandideerimiseks. Eelmisel aastal ei olnud eksamiperioodil kestnud eriolukorra tõttu võimalik lõpueksameid tavapäraselt korraldada. Vastavalt valitsuse ja riigikogu otsusele toimusid riigieksamid tavapärasest hiljem ning olid vabatahtlikud (v.a võõrkeeleksamid, mis jäid ära). Põhikoolieksameid ei toimunud (v.a eesti keel teise keelena, milles osalemine oli vabatahtlik).

On äärmiselt ebatõenäoline, et tänavu tekib olukord, kus eksameid teha ei saa. Nüüdseks on meil juba eksamite korraldamise kogemus kriisi tingimustes ja väga tõenäoliselt on võimalik ettevaatusabinõusid rakendades eksameid korraldada. Juhul kui epidemioloogiline olukord riigis seda lubab, paneb ministeerium ette korraldada põhikooli lõpueksameid ja gümnaasiumi riigieksameid tavapärases korras.

Eksamite korralduse muutmine eeldab muudatusi ka õigusaktides. Arvestades Covid-19 viirusest tekkinud olukorda, kus kogu õppeaasta vältel on õppeprotsess olnud häiritud, oleme pakkunud välja, et põhikoolieksamite tulemused ei peaks sel õppeaastal erandkorras olema seotud kooli lõpetamisega ja eksamilävendit sel aastal põhikooli lõpetamiseks ei seata.


3 kommentaari teemale “Koroonakriis on mõjutanud õpilaste edasijõudmist ja eksamiteks valmisolekut. Kuidas tasandada lünki õpilaste teadmistes? Kas tänavused lõpueksamid toimuvad?”

  1. Peep Leppik ütleb:

    KOLLEEGID!

    HTM-i asekantsleri tekst paneb Eesti kooli TAAS uude olukorda-? Kui siiani on ametnikud-kasvatusteadlased puhunud õpilase ISEOTSUSTAMISEST ja isevastutamisest, siis artiklist loeme välja hoopis piirkondlikest erinevustest (?) ja õpetaja vastutusest õpitulemustele… Aga 9.klassi õpilane ISE?

    Peame tunnistama ka lausvaleks või silmakirjalikeks need eelmise aasta artiklid, kus ekslikult ülistati meie distantsõppe süsteemi maailmale ja kuulutati see tulevikukooli pärisosaks?

    Sajandite kogemus! – eksamid on alati olnud EELKÕIGE ainekursuse didaktiliseks osaks – ÕPILANE võtab kokku ja süstematiseerib õpitu! Seda on vaja just TEMALE, mitte teistele …

    Või – seome tõsise ÕPPIMISE üldse koolist ja meie elust lahti!

  2. Riin Seema ütleb:

    Toetan ettepanekut, et põhikoolieksamite tulemused ei peaks sel õppeaastal erandkorras olema seotud kooli lõpetamisega ja eksamilävendit sel aastal põhikooli lõpetamiseks ei seata.

    1. Põhikooli lõppu on jõudnud kaasava hariduse eksperimenti läbivad õpilased. Nende hulgas on õpilasi, kellele õppimine on juba aastaid, kui mitte kõik õppeaastad, liiga raske olnud.
    2. Õpetajad ei saa ja ei jaksa enam imet teha. On aus võtta neilt ära kohustus seda teha.
    3. Paljudes koolides puuduvad tugispetsialistid ja tegelikult ei suuda ka
    tugispetsialistid päästa kannatustest õpilasi, kellele õpikeskkond on täiesti sobimatuks muutunud.
    4. Vastutus ja kohustus liigub sinna, kuhu see liikuma peab – õpilasele endale ja perekonnale.

    Tasanduskursustel osalemine ja lisa-aasta läbimise võimalus muutuvad valikuvõimaluseks.

    Tekib küll küsimus, et mis saab neist õpilastest elus edasi, kes valivad loobumise tee ja põhikooli lõpetada ei suuda. Kas kutseharidus on valmis nendega tegelema?

  3. Vello Kukk ütleb:

    Väga imelik jutt.
    Juba vähemalt 10 aastat on Tehnikaülikoolis kasutusel (piiratud kursustel küll, paraku) veebiõppe keskkond, kus õppija näeb kogu õppimise aja oma nö eksamihinnet (so hinnet, mis saadetakse dekanaati) ja teatab, kui selle hindega päri on.

    Nii mõnedki tudengid on alguses küsinud, kas eksam ka tuleb. Meie vastuse peale, et kui tahate, võime korraldada, on üksmeelselt vastatud: ei taha.

    2013 aasta revolutsioon kõrghariduses rikkus palju ära: keskmine hinne rühma peale kukkus terve palli võrra, tudengid hakkasid ütlema, et mulle piisab hindest 1, peaasi, et hinne enne semestri lõppu olemas. Hinnet 1 polnud eelneva 10 aasta jooksul kordagi tahetud (va kaks tšehhi tudengit, aga neile meeldisid eesti tüdrukud rohkem).

    Ma ei näe põhjust, miks sama ei saaks teha ka üldhariduskoolis (tõsi, natuke peab vaeva nägema). Seda ei pea ju kõigis ainetes tegema ja see väldib ka vajaduse ‘lisaaasta’ järgi, piisab konkreetse aine ajapikendusest (enamik tudengeid, kes tahtsid parimat hinnet saada, jõudsid selleni 1-3 kuu jooksul pärast sessiooni lõppu.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!