Kriisiolukorra vabatahtlike programm: koostööpartner on õnnestunud leida enam kui pooltele abivajajatele

Keeruline aeg esitab kahtlemata väljakutseid ka õpetajatele ja õpilastele, samuti lastele koolides ja lasteaedades. Raske on olnud ka varem, sest õpetajaid on Eesti tööjõuturul palju vähem, kui neid olema peaks. Ja kui neid olekski rohkem, siis enamasti napib eelarves raha, mille eest rohkem õpetajaid palgata. Seega oli õpetajate koormus juba enne koroonaaega sageli mõistlikust suurem.

Uudne distants- või hübriidõpe ja vajadus kiireteks ümberkorralduseks õpilaste või õpetajate ajutise isolatsiooni tõttu on seda koormust aga veelgi kasvatanud. Laiemalt vaadates võib see kasv olla ebaühtlane: mõnel on periooditi väga suur koormus ja teisel väiksem. Sellises olukorras saab õpetajate kogukond oma liikmeid toetada.

Võib-olla isegi aasta tegu

Tartu ja Tallinna ülikoolis õpib õpetajaks kokku üle 3000 üliõpilase. Suur osa neist on juba õpetajana töötanud või töötab praegugi. Kõik nad on aga juba omandanud omajagu õpetamispädevust.

Õpetajaks õppimise üks eesmärk on õpingute ja praktika kaudu omandada ka õpetaja identiteet ja kasvada õpetajate kogukonna liikmeks. Kogukonna liikmed toetavad üksteist raskustes. Just seetõttu tõmbasime käima vabatahtlike programmi, milles õpetajakoolituse üliõpilastel on võimalik ennast registreerida ning koolidel ja lasteaedadel anda teada oma abisoovidest. Praegu näeme, et see programm võiks jääda kestma ka pärast koroonaperioodi lõppu, sest see on kasulik ja põnev nii õpetajatele, üliõpilastele kui ka õpilastele-lastele.

Ülikoolides tegutsevad omakorda vabatahtlikud, kes püüavad üliõpilasi ja abisoovijaid kokku viia. Veebilehtedel https://bit.ly/abisoovid ja https://bit.ly/abiopetajatele saab end kirja panna ning Pille Lille Tartu ülikoolist ja Maaja Mänd Tallinna ülikoolist otsivad kiirelt vabatahtlikke, kes sobiks ühte või teist vajadust katma.

Nüüdseks on end kirja pannud üle 200 vabatahtliku ja 80 abisoovija. See on umbes kuus protsenti üliõpilastest ja sama palju koolidest-lasteaedadest. Tõsi, haridusasutustest on mitmeid soove, aga võib-olla tundub see mõte veel võõras ja vajab enam tutvustamist. Heade kogemuste jagamine on kindlasti abiks. Koostööpartner on õnnestunud leida enam kui pooltele abivajajatele.

Me ei kogu eraldi infot selle kohta, kuidas vabatahtlikel ja abivajajatel läheb, kuid ikka laekub tagasisidet. Üldiselt ollakse idee ja selle käivitamise eest väga tänulik. Mõni on seda nimetanud suisa haridusvaldkonna aasta teoks. Soovitakse jõudu, loodetakse pikematki koostööd ja pakutakse isegi elamist ning võimalust hiljem õpetajana tööd alustada.

Olukorra paratamatus

Meie eesmärk ei ole siiski õpetajaid asendada, vaid eelkõige abistada. Vabatahtlik peab olema õpetaja abi, kes tema juhendamisel ja vastutusel aitab tegevustes, kus vabatahtliku oskused ja kasu kõige suurem. Näiteks on õpetaja isolatsioonis ja klass koolis vajab kohapealse inimese tähelepanu, kuigi oma õpetaja on distantsilt kõik ette valmistanud. Või on õpilane isolatsioonis või haiguse tõttu maha jäänud ja vajab pärast koolipäeva tund või paar lisaaega, et soovitud õpitulemusteni jõuda. Igal juhul vastutab õppekvaliteedi eest õpetaja, tegu on ikkagi õpetajate abistamise programmiga.

Tõsi, on ka paar juhtumit, kus end kirja pannud vabatahtlik on siiski loobunud või on abisoov tagasi võetud. Ühel juhul selgus, et lapsevanematele idee ei meeldi. Nad tahtsid, et töö teeks ära ikka õpetaja. Me ei tea, kas selle mure taga oli hirm õppekvaliteedi languse pärast, aga teisalt tundub, et just ülekoormuse all kannatava õpetaja töö kvaliteet võib langeda ja abikäsi aitaks saada kõigil õpilastel paremat tuge oma õpetaja juhendamisel.

Üks üliõpilane kritiseeris, et see on tegevus, mille eest riik peaks maksma, et koolid ja lasteaiad saaksid võtta tööle rohkem õpetajaid. Ei tohi riigi tegemata tööd panna vabatahtlike õlule! Jah, võib nõustuda, et koolid ja lasteaiad vajavad senisest oluliselt rohkem raha, aga kui riigieelarve seda praegu ei võimalda, siis on kannatajaks õpetajad ning eelkõige õpilased ja lapsed. Nende jaoks on praegune olukord endiselt uus, pakub ootamatuid väljakutseid ja seetõttu kasvatab ka koormust. Nii on lihtsalt ilus, kui oleme ka haridusvaldkonnas valmis vabatahtlikuna elu paremaks muutma. Samamoodi, nagu seda on tehtud paljudes muudes eluvaldkondades.

Kuidas abisoovijad ja vabatahtlikud veelgi paremini kokku viia? Kuidas veelgi rohkem vabatahtlikke ja abisoove üles leida? Abisoovijatel soovitan mõelda sellele, et vähe on lootust õpetajat asendada. Palju suurem võimalus on leida enda kõrvale inimene teatud spetsiifiliste ülesannete täitmiseks. Raskem on leida ka abilist kogu klassile või lasteaiarühmale, kuid abi vajavad ju ka üksikud õpilased ja lapsed. Praegu soovitakse üle nelja korra rohkem abi füüsiliselt kokku saades kui distantsilt. Üliõpilased õpivad enamasti Tartus või Tallinnas ja ka nende elukoht on tihtipeale eemal kohast, kus abi vajatakse. Seega on enam lootust abiline leida, kui mõelda välja, kuidas ta saaks distantsilt toetada.

Ikkagi õpetaja abid

Kõige rohkem soovitakse abi matemaatika õpetamisel kõigis kooliastmetes, kuid päris palju on abisoove ka lasteaedadest ja põhikooli esimeste klasside üldõpetuse või 4.–6. klassi loodusainete toetamiseks. Enamasti oodatakse abi päevasel ajal kuni kuus tundi päevas. See viitab soovile, et abiline oleks kogu aeg olemas.

Samas on vabatahtlikud sageli inimesed, kes peavad vabatahtliku töö kõrval läbima õpingud ülikoolis ja tihti käima veel palgatööl. Seega oleks palju tõenäolisem saada abi õpilaste iseseisva õppimise ajal pärastlõunal või õhtul. Pärastlõunaseid soove on aga välja toodud kaks korda vähem kui hommikusi ja õhtusi soove vaid mõned üksikud.

Vabatahtlikud tahavad kõige enam pakkuda abi vahetult kokku saades, kuid peaaegu sama paljud ka distantsilt. Viimane on realistlikum soov, kui abisoovijad elavad Tartust või Tallinnast eemal. Kõige rohkem on abilisi lasteaedade ja algklasside jaoks – umbes 150.

Väga paljud on valmis aitama oma õpitavast valdkonnast erinevatel teemadel. Kõige populaarsem abi pakkumise valdkond on matemaatika. Algklassides on matemaatikas valmis aitama 116, 4.–6. klassini 80, 7.–9. klassini 41 ja gümnaasiumis või kutsekoolis 17 vabatahtlikku. Õppevaldkondadest erinevate valikute märkimine näitab veel kord, et vabatahtlikud ei saa õpetajat asendada, vaid olla tema juhendamisel õpetaja abid.

Lõpetada on ilus väljavõtetega vabatahtlike sõnumitest: „Mulle väga meeldib õpetada“; „Aitäh, et aitate huvilised koolidesse õpetama, lapsi aitama sel keerulisel, ent väga põneval ajal“; „Mul oleks suur rõõm õpetada …“; „Vabatahtlik olen soovinud olla terve eluaeg ja teiste abistamine on vaid rõõm, kuna siis me ise õpime ka koos õpilastega …“; „Kui saan kasulik olla, siis rõõmuga aitan“.