Kui matemaatikasse tulid eestikeelsed mõisted

Olaf Prinitsa andmetel avaldas Otto Wilhelm Masing 1795. aastal lugemise õpiku, kus edendas kahel leheküljel ka eestikeelset matemaatilist kirjaoskust. 215 aastat tagasi üllitas Peter Heinrich von Frey esimese eestikeelse matemaatikaõpiku. Sealt said õpilased teadmisi „arropidamisest“ (adition e kokkuarvamine; substraktion e mahaarvamine; multiplikation; diwision) ning „proportionaalarropiddemisest“ (praegu võrdeline jaotamine). Ta lisas, et on parem, kui vanemad oma lapsi „oskavad õpata“.

Aastal 1909 ilmus matemaatika algõpetuse vajadustele vastav sõnastik, mis sisaldas 622 terminit (autorid J. Sarv, O. Perli, D. Rootsmann). Sama aasta I matemaatikakongressi soovituste põhjal lisandus 120 oskussõna. Teisel matemaatika-, füüsika- ja kosmograafiaõpetajate kongressil H. Treffneri gümnaasiumis (31.03–01.04.1921) arutati matemaatika sõnastikku 1200 terminiga. Ajaga mõisted muutusid. Näiteks 1922. aastani kasutati „pind“, „joon“, „püstkülik“, „kaldruut“, nüüd aga „pindala“, „sirge“, „ristkülik“ ja „romb“. Siis hakkas matemaatika õpetamise komisjoni juhina tegutsema Gerhard Rägo. Lisaks sõnavarale loodi tema eestvedamisel keskkooli eri harude tarvis ainekavad.

Leidsime riiulilt kaks Rägo töövihikut 1935. aastast, neist üks on algkoolidele (vt l) ja teine keskkoolile (vt 2 ja 3). Mõned näited nendest kogumikest (kirjaviis muutmata; vt 1, kus Võti ~=2, 4, 6, 8 andis mitu varianti).

1.  Kirikutorni kaunistav rist toeb kuulile, mille läbimõõt on 1,5 m. Seega on selle kuuli pindala … m². 1 dm² kuldamine maksamine 1,~0 kr. Seega maksab kogu kuuli kuldamine … kr.

2.  Kaupmees maksis kastitäie õunte eest M krooni ning müüs seesolevad N õuna hinnaga h senti tükk. Seega tähendab avaldis ….

3.  Ringi pikkust P on kohane arvutada eeskirja järgi: „Korruta läbimõõt d 3-ga ja lisanda tulemusele veel 5% temast.“ See eeskiri avaldub sümboolselt kujus: ………..

Viimase juurde võime küsida: „Kui suur viga tehakse seda soovitust kasutades?“

Gerhard Rägo medal kätte π-päeval?

Gerhard Rägo on andnud matemaatika eesti keeles õpetamisse suure panuse. 1990. aastast otsustati hakata andma Rägo medaleid inimestele ja kollektiividele, kes on matemaatikaõpetust märkimisväärselt arendanud. Praeguseks on medaleid üle antud 30 korral ja alati detsembri algul. 2020. aasta medalistid on teada, kuid viiruse teise laine tõttu välja kuulutamata. Hiljuti liikus korraldajate hulgas mõte anda 2020. aasta Rägo medalid üle 14. märtsil (3.14) TÜ Delta majas, sest 3.14 on ju π-päev ja lisaks veel emakeelepäev. Paraku on Tartu ülikooli hooned õppetööks vähemalt veebruari lõpuni suletud ja midagi kindlat öelda ei saa.

2020. aasta saavutuste eest matemaatikaõpetuse arendamisel otsustati välja anda Rägo medalid järgmiselt.

• Ants Aasma, Tallinna tehnikaülikooli dotsent;
• Ene Kase, Põltsamaa ühisgümnaasiumi matemaatikaõpetaja;
• Liivi Kundla, Kehtna põhikooli matemaatikaõpetaja;
• Airi Lang, Viljandi Paalalinna kooli matemaatikaõpetaja;
• Marek Schapel, Saaremaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja ja matemaatikaõpetaja;
• Kristel Tamm, Gustav Adolfi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja;
• Raili Veelmaa, Rakke kooli matemaatikaõpetaja.

Kõik nimetatud õpetajad on teinud palju selleks, et nende õpilased oleksid matemaatikas head, organiseerinud neile võistlusi, aga korraldanud ka sündmusi või toetanud mitmel moel kolleege.

Edu neile ja peatse kohtumiseni!