Kuidas lappida koroonaaja distantsõppel tekkinud auke õpilaste teadmistes?
Koroonaaeg on kahtlemata proovile pannud ühiskonna sidususe kogu maailmas ning süvendanud juba olemasolevaid lõhesid. Hariduslik ebavõrdsus on üks neist lõhedest, mille tagajärgi saame veel pikkade aastate vältel tunda.
Eriti ekstreemselt on kriis mõjunud vaestele arengumaadele. Maailmapanga hinnangul sai kõige vaesemates maades vaid 30% õpilastest oma õpetajatelt vähemalt ühe koduse ülesande pärast koolide sulgemist.
Haavatavad pered on ka esimesed, kes tõenäoliselt kaotavad kriisi ajal sissetuleku ning eriti pärast kooli sulgemist ei saadagi mõned neist oma lapsi enam tagasi kooli. Kõige enam jäävad koolist ja töölt majanduslikel ja kodustel põhjustel eemale tüdrukud ja naised. Kogu maailmas on koolide sulgemise ajal Maailmapanga hinnangul kaotatud keskmiselt 0,6 kooliaastat.
Hariduslik mahajäämus ja sotsiaalne kihistumine
Esialgsetel andmetel on ka paljudes rikastes riikides (näiteks Hollandis ja Belgias) tekkinud suur hariduslik mahajäämus (Hill, Narayan, 2021)1. Distantsõppe ajal sõltus laste toimetulek paljuski kodude ressurssidest ja vanemate toest, mida aga vaesematel peredel on vähem pakkuda. Näiteks selgus Euroopa Komisjoni raportist2, et pooltes EL-i liikmesriikides on vaesematel 4. klassi õpilastel poole väiksem tõenäosus omada ligipääsu internetile, mida meil Eestis peetakse inimõiguseks. Neil lastel pole ilmselt ka rahulikku ruumi, kus õppida, ega piisavalt lugemisvõimalusi. Samuti olid need lapsed, kellel nappis vanemate tuge ja ressursse, tavaliselt juba enne kriisi kehvemate õpitulemustega, mis nüüd on veelgi langenud.
Sama näitas ka Haridusfoorumi distantsõppeuuring (Lauristin jt 2020)3: raskustes õppijate probleemid süvenesid ja osa neist kadus üldse pildilt ning õpetajad pidid neid taga ajama. Tõsistes raskustes õppijaid, kes kevadise distantsõppe ajal üldse hakkama ei saanud, oli küll selle uuringu järgi umbes 10% õpilastest, kuid see on siiski märkimisväärne arv ning selgelt riskirühm, keda võib ähvardada tulevikus koolist väljalangemine. Seega kerkib muidugi nüüd üles küsimus, kuidas kaotatud aega tasa teha ja auke õppijate teadmistes lappida.
Ehk oleks ka põhikooli vanemas astmes kursuste süsteemist abi
Esialgu on vaja teada saada, kui suur on Eestis hariduslik mahajäämus. Selleks kavatseb haridus- ja teadusministeerium kevadel läbi viia eksamid, mis eelmisel kevadel ära jäeti. Otsustamist vajab aga, kuidas neid hinnata.
Ministeerium on käinud välja intrigeeriva mõtte siduda põhikooli lõpueksamid lahti kooli lõpetamisest4, mis võiks tähendada isegi seda, et piisab vaid kohaletulemisest, kui saab juba linnukese kirja ja kooli lõpetatud.
Kui erakorralistes oludes võib sellest isegi aru saada, juhul kui tõotatakse tasandada puudujäägid järgneval aastal, siis paraku ei selgunud artiklist, kas tegemist on pikaajalise strateegiaga. Nimelt ei oleks see ministeeriumil sugugi uus plaan. Mäletatavasti oli mõte põhikooli eksamid ära kaotada ka eelmisel haridusministril Mailis Repsil, mis jäi tookord siiski õpetajate aineliitude vastuseisu tõttu tegemata.
Sarnase dilemma ees on praegu paljud riigid ja näiteks Suurbritannias on välja käidud idee pakkuda kriisis enim kannatada saanud lastele vanemate nõusolekul võimalust klassikursust korrata (vt BBC artikkel5). Eestis on klassikursuse kordamine pigem väga erandlik. Näiteks 2018. aasta PISA uuringu kohaselt jäeti Eestis klassikursust kordama vaid 2,9% õpilastest, mis on oluliselt madalam näitaja kui OECD riikides keskmiselt (11,4%)6.
Klassikursuse kordajad on tavaliselt madalama sotsiaal-majandusliku taustaga peredest ja enamasti poisid. Seda peetakse mitmete uuringute järgi problemaatiliseks vahendiks koolis edasijõudmatuse lahendamisel. Nimelt pole alati selge, kas koolikursuse kordamine on kehva õppeedukuse tagajärg või hoopis põhjus. Istuma jäänud õpilased langevad tihedamini koolist välja, neil on negatiivsemad hoiakud kooli suhtes ja kehvemad õpitulemused (Valk, 20167).
Niisiis on Eesti ja Suurbritannia näitel üks valikutest, kas lõpetada põhikool õigel ajal, kuid oletatavasti hariduslike lünkadega – mille täitmise eest vastutab hiljem õpilane ise või ka põhikoolijärgne haridusasutus –, või võtta kauem aega teadmiste omandamiseks ning lõpetada hiljem. Üldiselt võib nõustuda ministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Kristin Holloga, et oluline on aidata õpilast järele just selles konkreetses valdkonnas, kus ta abi vajab. Seetõttu mindi kunagi gümnaasiumis üle kursuste süsteemile, et ühel kursusel ebaõnnestumine ei tähendaks automaatselt kogu aines ebaõnnestumist või klassikursuse kordamist. Samuti pidi kursuste süsteem võimaldama eri vanuses õppijate rühmitamist taseme järgi ehk n-ö klassideta gümnaasiumit.
Ehk oleks ka põhikooli vanemas astmes kursuste süsteemist abi? Sel juhul saaks pakkuda süstemaatilisemalt tasanduskursusi ning võiks loobuda otsustamast kooliaasta eduka läbimise üle aastahinde järgi. Igatahes tõotab juunikuu tulla paljudes koolides tihe suvetööde aeg.
Eksamilati alandamine pikaks ajaks võib hoolimata mõningasest positiivsest mõjust erivajadustega õppijatele tuua kaasa negatiivseid tagajärgi just keskmistele õppuritele. Kui andekad hüppavad ilmselt niikuinii üsna kergelt üle põhikoolieksamite lati, sihtides hoopis kõrgemaid eesmärke, mida esindavad nn eliitgümnaasiumid, siis keskmisele õppijale on eksamid parajat pingutust ja enese kokkuvõtmist nõudev teetähis, mis paneb punkti nende põhiharidusele.
Oma õpetajakarjääri jooksul olen näinud, kuidas see motiveerib pingutama neid, kes pole just alati olnud motiveeritud. Loomulikult oleks parem, kui õppija õpiks eelkõige sisemisest motivatsioonist, kuid enesemääramisteooria järgi pole paha variant ka see, kui õppija lõpuks mõistab, milleks on vaja pingutada ja kuidas ta sellest edaspidi kasu saab.8
1 Hill, R., Narayan, A. (2021) What COVID-19 can mean for long-term inequality in developing countries. World Bank.org.
2 Educational inequalities in Europe and physical school closures during Covid-19. https://ec.europa.eu/jrc/sites/jrcsh/files/fairness_pb2020_wave04_covid_education_jrc_i1_19jun2020.pdf
3 Lauristin, M., Loogma, K., Erss, M., Tuubel-Vernik, E.-M., Sarv, E.-S. (2020) Õpilaste, õpetajate ja lastevanemate toimetulek koroonakriisi aegses kaugõppes. Eesti Haridusfoorum. 1. august. https://haridusfoorum.ee/images/2020/Distantsppe_uuring_EHF_250720.pdf
4 Hindre, M. (2021) Ministeerium kaalub põhikooli eksamite lõpetamise lahtisidumise eksamitest. https://www.err.ee/1608095308/ministeerium-kaalub-pohikooli-lopetamise-lahtisidumist-eksamitest
6 https://www.hm.ee/sites/default/files/29.09.20_pisa_2018_ressursside_analuus.pdf
7 Valk, A. (2016). Madala haridustasemega noored. HTM. https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusmin_madala_haridustasemega_noorte_osakaal.pdf
8 Ryan, R.M. & Deci, E.L. (2020). Intrinsic and extrinsic motivation from a self-determination theory perspective: Definitions, theory, practices, and future directions. Contemporary Educational Psychology. https://selfdeterminationtheory.org/wp-content/uploads/2020/04/2020_RyanDeci_CEP_PrePrint.pdf