Kuidas saada Eesti loodusega lähedaseks märgalade kaudu

5. veebr. 2021 Elo Raspel keskkonnaameti keskkonnahariduse büroo spetsialist - Kommenteeri artiklit
Õppepäev Tudusoos. Foto: Andreas McKeough

Kui metsa ja ookeane on nimetatud Maa kopsudeks, siis märgalasid sobib võrrelda neerudega.

Märgaladel on suur roll  süsiniku sidumise, hapniku tootmise ja kliimamuutuste tasandamisel ning magevee puhastamisel ja varu hoidmisel. Enamik inimkonnale eluliselt tähtsast mageveevarust on hoiul märgalades ning miljardite inimeste joogivesi ja toit sõltub märgalade olemasolust. Samas on viimase paarisaja aasta jooksul 90% maailma märgalade seisund oluliselt halvenenud ning veerandit märgaladega seotud liike ähvardab väljasuremine.

2. veebruaril möödus 50 aastat Ramsari konventsiooni sõlmimisest. Selle ühe vanima looduskaitse kokkuleppe eesmärk on tagada märgalade säästlik kasutamine ja kaitse. Praeguseks on konventsiooniga liitunud 171 riiki 2414 alaga. Eesti märgaladest on sinna arvestatud 17 kaitseala 304 471 hektariga. Märgalad on mitte ainult meie, vaid globaalne väärtus.

Milleks rääkida koolis märgalade kaitsest?

Ramsari konventsiooni järgi jaotatakse märgalad kolmeks: ranniku ja merelised, sisemaised ning tehismärgalad. Eesti maastikes on laiemalt levinud kaks esimest tüüpi, kokku umbes ühel kolmandikul territooriumist. Meie märgalad on madal rannikumeri ja rannaniidud, roostikud ning sood, järved, jõed koos üleujutatavate luhtade ja märja lammimetsaga. Tehismärgalasid, näiteks poldreid ja veehoidlaid, on märksa vähem. Kui mõelda meie looduse kuvandile kasvõi turismibrošüürides, siis raba ja rannikupildid on väga sagedased. Märgalad lähevad meile korda ja me kasutame neid reklaamiks.

President Kersti Kaljulaid tutvumas Tudu õpperajaga. Foto: Kaidi Aher

Suurimat ohtu kujutavad märgaladele kuivendamine, reostamine ja maa kasutuselevõtmine mõnel muul kahjustaval moel. Meie ranna- ja puisniitude ning luhtade majandamine niitmise ja karjatamisega on jätkuvalt oluline, sest selliste alade käekäigust sõltuvad paljud linnuliigid, kahepaiksed, roomajad, putukad ja muu elustik. Loodushoidliku majandamisega hoiame ka kultuuripärandit, meie vanavanemate maakasutust.

Meie kuulsaim sooteadlane Viktor Masing, kelle surmast möödub märtsis 20 aastat, on kirjutanud: „Soode osatähtsus meie looduse kõige ilusama, kõige ülevama säilitamiseks peaks olema vaieldamatu. Ilu hindamine on esteetiline nähtus, ilu hoidmine aga eetiline ülesanne. Seda ei saa enam edasi lükata. Meie põlvkonna tegusid ei hinnata mitte ainult selle järgi, mida me oleme oma kätega loonud, vaid ka selle järgi, mida oleme suutnud lõhkumata jätta.“

Just Masingu selgitustöö aitas 1970-ndatel kaasa 30 sookaitseala moodustamisele. See nn soodesõja võit on ülimalt oluline. Meie põlvkond näeb soodes uuesti koppasid, seekord aga soode taastamisega tegelemas. Kraavide sulgemise ja puude harvendamisega vähendatakse Nõukogude perioodi kuivenduse arme – ikka selleks, et sood oleks märjemad, elurikkamad ja võimaldaks kasvaval turbakihil rohkem süsinikku siduda. Soode taastamisega on seotud mitmed keskkonnaorganisatsioonid, -asutused ja ülikoolide teadlased. Sellekohase selgitustöö on eriliselt südameasjaks võtnud Eestimaa looduse fond (ELF).

ELF-i, loodusturismi ühingu ja keskkonnaameti algatusel korraldavad matkajuhid sel aastal märgalade päeva tähistamiseks üle Eesti ligi 50 matka. Uuri lisa Eesti loodusturismi ühingu kodulehelt www.loodusturism.com/.

Märgalade tutvustamiseks sobib aktiivõpe

Üks märgalade kaitsele kaasaaitamise viise on tutvustada neid koolitundides või külastada meie märgalasid. Märgalad annavad võimaluse moel või teisel õppekava läbivat teemat „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ õpetada.

Üle Eesti tegutsevad looduskeskused märgalade väärtustamise nimel pidevalt ja mitmekülgselt. Eks käega katsudes ja oma silmaga nähes saab laps kõige paremini kogemusi ja teadmisi.

Näiteks keskkonnahariduse portaalis tuli õppeprogrammi otsinguga „raba“ välja üle 110 aktiivõppeprogrammi, mõnevõrra vähem on „ranniku“ ja „vee-elustiku“ õppeprogramme. Õppeprogrammide hulgas eristuvad muraka märgisega õppeprogrammid – need on Eesti keskkonnahariduse ühingu tunnustatud „Läbimõeldud programmid“.

Väljaspool kooli toimuvates õppeprogrammides osalemisega on paraku mitmeid kitsaskohti, näiteks aeg, aga ka sõidu- ja juhendamiskulud. Nendest esimene eeldab eelkõige head mõistmist kooli poolt, teist probleemi aitab leevendada rahastuse taotlemine projektidest. Küllap oodatakse paljudes koolides keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) keskkonnateadlikkuse projektivooru. Sel aastal on lasteaia ja põhikooli aktiivõppeprogrammidele projektide esitamise aeg lükatud aprillikuusse, värskemat teavet leiab KIK-i kodulehelt.

Keskkonnahariduse pakkujad paluvad, et enne projekti esitamist võetaks konkreetse õppeprogrammi toimumise eelkokkuleppe tegemiseks ühendust ka programmi korraldajatega. Nii saame tagada sujuvama koostöö ja mahutame õppeprogrammid oma ajakavasse.

Kohvrid ja kompassid märgalade õpetamiseks

Lisaks kooliruumidest välja viivatele õppeprogrammidele on märgalade teema vahendamiseks loodud õppekomplekte ja e-lahendusi.

Näiteks pakub keskkonnaamet laenutamiseks õppekomplekte „Turbakohver“ ja „Rannaniidukohver“. Esimene sobib soode teema tutvustamiseks, sisaldades herbaarnäidiseid, skeeme, turbapreparaate ja -tooteid. Õpetajate tagasiside järgi on see hea näidete ja seoste loomiseks.

„Rannaniidukohvri“ varasem nimi oli „Lehmakook“ – juba see ajas itsitama! Selle õppevahendi kaudu saab selgemaks, kuidas on sõnnikuga seotud elustik ja aineringlus ning millised alad on rannaniidud. Mõlema kohvri sisust, sh õppefilmidest ja -ülesannetest saab lähemalt lugeda keskkonnahariduse veebilehel. Selliste komplektide eelis on elulised näidised ja õppeülesanded, nii et õpetajal jääb vaid pakutud lahenduste hulgast sobivaim välja valida. Kokkulepitud laenutamisperioodiks antakse vastutus üle kasutajale. Kui komplektis midagi katki ei tehta, ei too laenutamine kaasa kulutusi.

Veebipõhiseks kasutamiseks sobib põhikooli II ja III kooliastmes veekogusid, soo- ja metsatüüpe tutvustav Keskkonnakompass. Selles leiab nii koosluste ja liikide tutvustusi kui rollimängu lahenduse. Rabivere raba veebilehel saab teha omamoodi virtuaaltuuri, lisaks on Kohila keskkonnahariduse keskus kogunud sinna valiku liikide ja elupaikade tutvustusi. Temaatilisi märgalade materjale leiab igal aastal ka Ramsari kodulehel.

Uusi lahendusi soode tutvustamiseks pakub Eestimaa looduse fond (vt Piret Pungas-Kohvi kommentaari).

Uus õppevahend märgalade tutvustamiseks nägemis- ja kuulmispuudega inimestele

Hiljuti valmis keskkonnaameti ja OÜ Velveti koostöös veel üks õppekomplekt, mis kannab nime „Meeltekohver“. Kolme eri looduskooslust tutvustatakse Riisa raba, Puhtu salumetsa ja Matsalu rannikumaastike näitel, pakkudes tuge nende paikade ja liikide, aga ka üldisemalt soo, metsa ja ranniku tutvustamisel.

Selle õppevahendi teeb eriliseks arvestamine nägemis- ja kuulmispuudega õpilastega. Elulised näitvahendid, taktiilsed piltkaardid ja maketid annavad võimaluse kasutada looduskoosluste tundmaõppimiseks erinevaid meeli.

Meeltekohvrid toodetakse INTERREG Central Baltic 2014–2020 koostööprojekti „Nature Access to All“ raames ja need jõuavad looduskeskustesse laenutamiseks kevadel. 


Kus ja kuidas saab tutvuda soode taastamisega?

Piret Pungas-Kohv, Eestimaa looduse fondi keskkonnateadlikkuse ekspert teguloos „Soode kaitse ja taastamine“:

Mida aeg edasi, seda keerukam on soode olulisust üle hinnata. Eestil on imepärane võimalus muuta ka kuivendatud soode olukord soodsaks, paljudes teistes Euroopa riikides pole see paraku enam võimalik või on äärmiselt ressursimahukas. Seda enam saime Eestimaa looduse fondis viis aastat tagasi rõõmustada, kui Euroopa Komisjoni LIFE’i programm ja KIK otsustasid toetada tegulugu „Soode kaitse ja taastamine“, kus oleme kuuel kaitsealal püüdnud ca 7500 hektaril kuivendusest mõjutatud soole eluvaimu tagasi anda. Keskkond on aga teatavasti terviklik ning lisaks inimese otsese mõju vähendamisele looduses on vaja luua võimalused ka selleks, et kõik taolist tegevust paremini mõistaksid. Soode taastamine võib ju tunduda võõrastav ja häirivgi. Nii on välja töötatud selleteemalisi õppematerjale ja -vahendeid.

Üks taastamist vajavatest soodest asub Tudusoo looduskaitsealal. Õnneliku juhuse tõttu asus seal ka taastamist vajav õpperada (ca 700 m), mis kulgeb parkimisplatsilt Tudu järveni. Mitme asutuse ja ettevõttega koostöös rajasime sinna uue laudtee, mis aitab Tudu järveni jõuda teiste seas ka inimestel, kes vajavad liikumiseks ratastooli või lapsevankrit. Tugikäsipuu aitab edasi neid, kelle nägemisulatus on tagasihoidlik. Sellele rajale tasub minna mitu korda, et uurida soode taastumise edukust. Loodame, et järgneva viie aasta jooksul on Tudusoo paremat olukorda selgesti märgata. Rajal liikujaid saadavad dialoogi vormis rohkete piltidega õueraamatud, mis räägivad Tudu ajaloost, soost, liikidest ja loomulikult ka taastamistöödest. Täiskasvanutele juhatavad raamatus teed Mihkel ja tema naine Mann ning Mihkli isa vana sõber Leet. Lapsi saadavad matkarajal oma vestlusega sookollikesed Modris ja Kalli. Rajal on inglis- ja venekeelsed saatetekstid. Infotahvlite juures on peaaegu kõigis kohtades pingid – nii on mõnus istuda ja lugeda. Suurema liikumishuviga matkajatel on Mihkli ning Leedi saatel võimalus võtta ette seitsmekilomeetrine matk kohe kõrval asuvas Punasoos.

Oleme ELF-i poolt Tudusoos läbi viinud üksjagu õppepäevi, kohandades õppeprogramme laste vanusele ja nende huvidest lähtuvalt. Enne rajale minekut saab kodulehelt vaadata droonivideot, kuidas Tudu rada võiks välja näha nt mõne kiili pilgu läbi. Kuna selleks kevadeks on programmid juba soovijad leidnud, oleme püüdnud luua õpetajatele ja giididele võimalusi läbida rada võimalikult vähese vaevaga ka iseseisvalt, soode taastamise spetsialisti abita.

Nii on ELF-i kodulehel (soo.elfond.ee/õppematerjalid/tudu) juhis töölehe koostamiseks koos valikuga küsimustest, mida on üle 70. Lühidalt tähendab töölehe koostamine seda, et õpetaja valib välja sobivad küsimused, märgib need ära ning arvuti aitab koostada sellest vormistatud pdf-i. Valminud töölehte saab täita klassis või peita osa küsimusi hoopis rajale ning paluda lastel neid otsida ja seejärel neile vastata. Õppepäeva järel saavad huvilised oma teadmisi kontrollida soo-Kahooti abil.

Lasteaia- ja algklassilastele on valminud põrandamäng Tudu soostiku kohta, mida saab oma transpordi ja hoolsa hoidmise korral ELF-ist laenutada. Ja loomulikult saab soovi korral üle vaadata üheksast osast koosneva õppefilmide seeria, mis käsitleb soid kõige eripärasemate vaatenurkade alt. Eelmisel aastal lisasime filmidele eesti-, vene- ja ingliskeelsed subtiitrid, mis aitavad loodust lähemale tuua ka neile, kes hästi ei kuule või kelle emakeel ei ole eesti keel.

Eelinfoks. Kuna huvi soode taastamise, õppevahendite ja ka õppeprogrammide vastu on rõõmustavalt suur, toimub selle aasta aprillikuisel koolivaheajal õpetajate koolitus, kus tutvustame soode taastamist, soo looduslikke ja kultuuriliste eripärasid ning proovime selle teguloo jooksul valminud õppematerjale ja -vahendeid. Jälgige reklaami ELF-i kodulehel ja sotsiaalmeedias!


Klikka ja tutvu


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!