Kuressaare ametikool jagab lõunaeurooplastele komposiidikogemusi

5. veebr. 2021 Annika Poldre - Kommenteeri artiklit
CompoHUB-i projekti käigus korraldas Kuressaare ametikool koolitusi projektipartneritele Sloveeniast. Pildil keskel õpetaja Kaido Trei. Fotod: Kuressaare AK

Kuressaare ametikool osaleb uues rahvusvahelises projektis CompoWIN. Selle eesmärk on jagada nelja Euroopa riigiga oskust õpetada komposiitmaterjalide töötlemist ja neist toodete valmistamist. CompoWIN on 2017. a lõppenud projekti CompoHUB jätk, milles Kuressaare AK samuti osales.

Projekti koordinaator Kuresaare AK-s Andres Meisterson: „Minu lootus on uue projektiga olemasolevaid õppematerjale edasi täiendada.“

Kuressaare ametikooli peamine ülesanne alanud projektis on töötada välja juhendmaterjalid komposiidieriala õpetamisega alustamiseks kutsekoolis, täienduskoolitustel või ümberõppe läbiviimisel. Eesti poolt juhib projekti Kuressaare ametikooli tehnoloogia õppesuuna juhtõpetaja Andres Meisterson. 

Eelmise projekti käigus loodi e-õppeplatvorm, mis distantsõppe ajal osutus väga väärtuslikuks. Tookord loodud õppematerjale on kasutatud nii Kuressaare ametikoolis õppetöös kui ka kahes kõrgkoolis, TLÜ Haapsalu kolledžis ja TTÜ Eesti mereakadeemia meremajanduse keskuses tudengite õpetamisel. Projekti rahastab EL-i haridusprogramm Erasmus+. Eesti partnerid alanud koostöös on Sloveenia, Saksamaa, Bulgaaria ja Horvaatia. Projekt kestab kaks aastat.

Millal ja kuidas eelmine projekt alguse sai?

Eelmine projekt CompoHUB kestis aastatel 2015–2017. Initsiatiiv tuli Sloveeniast Ljubljana ülikoolist. See tulenes ühe piirkonna vajadusest, kus puiduvaldkond tegi vähikäiku. Projekti käigus süüdistas üks partner konkreetselt IKEA-t selles, et tislerite töökohad olid kadumas. Plasti- ja komposiidivaldkonnas prognoositi aga tööjõuvajaduse tõusu.

Milles seisnes CompoHUB-i idee ja mida sisaldab loodud e-õppematerjal?

Idee oli selles, et kui sul on põhilised eriala- ja tööriistade kasutamise oskused, siis saad lihtsamini ümber õppida tööks teiste materjalidega ning omandada nende töötlemise tehnoloogiate nüansid.

Sloveenias ei olnud komposiitmaterjalide töötlemise kutsestandardit. Projekti käigus see tehti ja kinnitati. Selle alusel valmisid materjalid praktilise kursuse ja e-õppe läbiviimiseks. Meie panustasime standardi loomisesse oma oskusteabega. Samas andis projekt meile võimaluse luua e-õppematerjale, mida ise kasutada.

Algne idee oli kasutada ümberpööratud klassiruumi metoodikat, kus õppija omandab ise teoreetilised teadmised ja tuleb siis laborisse praktiliselt tööd tegema. Nüüd on nii meil kui ka Sloveenial kogemus, et parema tulemuse saab, kui teooria ja praktika on käsikäes: kõigepealt veidi teooriat ja siis praktika. Seejärel jälle keerulisema tehnoloogia teooria, näiteks vaakumlamineerimine, ning siis praktilised harjutused laboris. Õppematerjalid valmisid kolmes keeles: inglise, sloveeni ja eesti.

Kes olid eelmise projekti partnerid?

Komposiitmaterjalide uuringutega tegelev Tšehhi ettevõte CompoTech, Sloveeniast Ljubljana ülikooli innovatsiooni ja arengu instituut, mis oli projekti koordinaator, ja kutseharidust andev Zasavska rahvaülikool, komposiitmaterjalidest toodangu valmistamise kogemusega ettevõtted Mac Moto Plastic Horvaatiast ja Aeroform Sloveeniast, ning Kuressaare ametikool Eestist.

Meie saime kontakti projekti koordinaatoriga Sloveeniast ühe Erasmuse seminari kaudu ja sealt kõik edasi läkski.

Millistel erialadel loodud õppematerjale kasutatakse ametikoolis, Haapsalu kolledžis ja meremajanduse keskuses?

Meie kasutame neid õppematerjale oma väikelaevaehituse eriala õpilastega. Komposiitmaterjalide käsitlemine on väikelaevaehitaja õppekava üks põhilistest pädevustest. Tõstsime need materjalid oma Moodle’i keskkonda ja oleme neid sealt kasutanud. Õppematerjalidest oli eriti abi distantsõppe ajal.

TLÜ Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogiate ja disaini õpilastega oleme juba neli aastat teinud nii, et nad töötavad läbi e-õppe materjali ja seejärel valmistame oma õppetöökojas nendega koos nende tooted: valmistame vormi, teeme ettevalmistused lamineerimiseks, lamineerime, lõikame jne.

Mereakadeemia meremajanduse keskusega Kuressaares oleme õppematerjale vähem kasutanud. Nende põhifookus on teine: kui katsekeha valmis, siis mõõta selle vastupidavust koormustele jne.

Minu lootus on uue projektiga olemasolevaid õppematerjale edasi täiendada. Ühest küljest on meie panus projekti nõustada Bulgaaria ja Horvaatia partnereid. Uute materjalide loomine oma õpilaste jaoks on kasu, mida meie tahame projektist saada. Teiste partnerite hulgas on tõelisi komposiitmaterjalide professoreid ja spetsialiste, kelle täiendavat sisendit saame kasutada.

Kas siis, kui projekt lõpeb, on uue eriala avamiseks juhendmaterjalid olemas?

Meie õpetame komposiitmaterjalide teemat väikelaevaehituse eriala osana, sest metalli ja puidu kõrval on komposiitmaterjalid väikelaevade ehitamisel ühed peamised materjalid. Ma näen tulevikuvisioonina ka võimalust luua eraldi komposiitmaterjalide töötleja või lamineerija kutsestandard, aga siin on vaja teiste valdkondade ettevõtjate suuremat huvi ja vajadust.

Missugustele erialadele võib see täiend- või ümberõppena lisanduda?

Kõikide erialade puhul, kus tööriistade ja materjalide abil midagi luuakse, tuleb kõne alla ümberõpe komposiitmaterjalide töötlemisele. Puidu- ja metallitöö või ehitus on lähemad näited. Kasvõi näiteks maalrid või puusepad.

Mismoodi selle eriala teadmised täiendavad näiteks puusepaoskusi?

Kui oskad ühes valdkonnas töövahendeid ja materjale käsitseda, on sul lihtsam ümber õppida kui sekretäril või klienditeenindajal, kel need oskused puuduvad. Vaimne valmisolek ja isikuomadused on sarnased, sõltumata sellest, millise materjali ja tehnoloogiatega sa töötad.

Projekt kestab kaks aastat. Kuressaare kool koostab juhendmaterjalid õpetamiseks. Mida teevad teiste riikide partnerkoolid projekti käigus?

Kõik partnerid panustavad mingis osas eri töölõikudes. Näiteks on lähiajal tööplaanis fookusgrupi uuringute läbiviimine. Meie küll ei juhi seda lõiku, aga anname oma osa. Samas vastutame materjalide valmimise eestvedamise ja testkursuse läbiviimise eest.

Kuidas või miks valiti osalema just need neli riiki, Sloveenia, Saksamaa, Bulgaaria ja Horvaatia? 

Projekti põhifookus on olemasoleva teadmise siirdamine Bulgaariasse ja Horvaatiasse, seetõttu on kaks partnerit sealt. Projektikonsortsiumi meie kokku ei pannud. Aga kogemus ütleb, et tihti kutsuvad peapartnerid projekti neid, kellega varasem koostöökogemus olemas. Usaldus partnerite vahel ühise eesmärgi nimel on väga tähtis. Kaasosalejad tutvuvad töö käigus üksteisega ja sealt võivad tekkida järgmiste projektide ideed. Nii on praeguses projektis meie jaoks nii vanu kui ka uusi tuttavaid.



Projekt CompoHUB: oskuslikud käed kõrgtehnoloogiliseks tootmiseks

Kestus 01.09.2015–31.08.2017.

Paljusid traditsioonilisi languses olevaid tööstusharusid iseloomustab palju füüsilist tööd ja madal automatiseerituse tase. Kõrgete tööjõukulude tõttu liigub tootmine mujale ja mõnes tüüpilises tööstusharus (näiteks puit ja tekstiil kui suurim) on raske vabanenud inimestele nende oskustele vastavat tööd pakkuda. Komposiittööstust iseloomustab kõrge lisaväärtus ja töö erakordne keerukus, mis nõuab eelkõige tööharjumusi ja käelist vilumust. Lisakoolituse abil saab seda tööd pakkuda töötutele, kes vastavad soovitud profiilile.

Eesmärk

CompoHUB-i projekti peamine eesmärk on kasutada tööturul olevaid võimalusi ja koolitada töötud kõrgtehnoloogilise liittootmise eesmärgil haridus- ja koolitustegevuse kaudu. Projekt arendab ja testib kvaliteetset haridust komposiittootmise valdkonnas, mis vastab otseselt selles valdkonnas tegutsevate ettevõtete vajadustele.

Põhieesmärgid

  • Turuvajaduste kindlakstegemine ja analüüsimine, eriti mis puudutab vajalike oskuste puudumist komposiittootmise valdkonnas.
  • Töövaldkondade, põhiülesannete, teadmiste ja oskuste struktureerimine ning kutsestandardi ja riikliku kutsekvalifikatsiooni väljatöötamine.
  • Komposiittootmise valdkonna haridusprogrammi väljatöötamine, katseprogrammide rakendamine ja hindamine.
  • Väljatöötatud materjalide paigutamine harivale veebiplatvormile.
  • Väljatöötatud haridusprogrammi alaline ja pikaajaline jätkusuutlik integreerimine Sloveenia ja Eesti kutsehariduse ja -koolituse tavadesse.

     Abikõlblikud kulud kokku 195 110 eurot.

Jätkuprojekt CompoWIN: veelgi rohkem oskuslikke käsi kõrgtehnoloogilise tootmise jaoks

Kestus: 01.11.2020–31.10.2022.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!