Long live võõrkeeleõpe!

12. veebr. 2021 Kati Bakradze, EVÕL-i juhatuse liige, Tallinna ühisgümnaasium; Marika Peekmann, EVÕL-i juhatuse liige, Tartu ülikool - Kommenteeri artiklit

22. jaanuari Õpetajate Lehes käsitles Tuuli Oder oma artiklis „Võõrkeeleaasta 2020: tagasi- ja edasivaade“ õpetajate üleüldiseid murekohti praegusel distantsõppe ajal. Aga meile tundub, et võõrkeeleõpetajate mured ja rõõmud asuvad hoopis mujal.

Võõrkeeleõpe distantsilt ei ole kaugeltki võimatu, nagu näitasid eelmine kevad ja sügis. Siiski igatsevad võõrkeeleõpetajad – nagu kõik teised õpetajad – inimlikku kontakti oma õpilastega. Usume, et õppetöö klassiruumis on mitu korda efektiivsem just suhtlusvalmiduse ja -pädevuse arendamisel. Loodetavasti ilmub tulevikus ka uuringuid selle kohta, kuidas on distantsõpe võõrkeelte omandamist mõjutanud.

Ehkki COVID-19-teemalised materjalid võõrkeeletunnis on aktuaalsed ja kohati õpilaste jaoks ka huvitavad, ei saa see olla ainus teema, millele keeletunnis keskendutakse. Meie igapäevane õpe peab käsitlema õppe- ja ainekavas ette nähtud teemasid ning õpilasi kõigis osaoskustes eksamiks ette valmistama. Mis puutub õppematerjalidesse, siis autentne õppematerjal oli suuremates Euroopa keeltes (inglise, saksa, vene, prantsuse) kättesaadav ka enne ülemaailmset epideemiat. Rõõmu tegi, et epideemia ajal tegid suuremad kirjastused oma veebimaterjalid kõigile soovijatele kättesaadavaks ilma koodideta, mis laiendas õpetajate jaoks valikut veelgi. Keerulisem võib olukord olla aga väiksemate keelte (soome, rootsi) puhul, kus keeleõppureid ei ole piisavalt, et aktuaalsete õppematerjalide loomine end ära tasuks. Siin on aga võimalus ja väljakutse soome ja rootsi keele õpetajatele: luua ise materjalid. Muidugi on selleks vaja riigi finantstuge. Palju tööd õppematerjalide loomisel ootab ees ka mullu sügisel taaselustatud eesti keele kui teise keele õpetajate liidu liikmeid.

Mida õpetaja tegelikult vajab?

Haridus- ja teadusministeerium, haridus- ja noorteamet ja ülikoolid pakuvad õpetajatele jooksvalt koolitusi. Võõrkeelte vallas aitab õpetajate kvalifikatsiooni tõsta ESF-i projekt „Rahvusvaheline keeleeksam“, mis loob nii võõrkeeleõpetajaks õppivatele üliõpilastele kui ka üldhariduskoolide inglise, vene, saksa ja prantsuse keele õpetajatele võimaluse sooritada rahvusvaheline keeleeksam (B2-, C1- või C2-tasemel), mille kulud hüvitatakse. Kui teatud valdkondades on puudus pigem õpetajatest, siis digivahendite ja neid käsitlevate koolituste puuduse üle pole kurdetud. Temaatilisi koolitusi pakutakse regulaarselt, eriti alates eriolukorra kehtestamisest ning koolide distantsõppele siirdumisest 2020. aasta kevadel. Leiame, et digikoolitustest on tekkinud pigem üleküllus, küll aga on tarvis selgeks teha, milliseid koolitusi võõrkeeleõpetajad tegelikult vajavad, kuivõrd on võõrkeeleõpetajad kursis keelepoliitikat puudutavate seadustega. Kas teatud piirkondade võõrkeeleõpetajate vähene huvi koolituste vastu võib seisneda hoopis selles, et pakkumine ei ole kooskõlas nõudlusega?

Ehk on tarvis hoopis täiendkoolitust hariduslike erivajaduste ning õppetöö diferentseerimise kohta võõrkeeleõppes? Kümme aastat aktiivselt tegutsenud Eesti võõrkeeleõpetajate liit (EVÕL), kuhu kuulub ligi 700 õpetajat, toetab järjepidevalt keeleõpetajate professionaalset arengut. Aastate jooksul on kujunenud välja toimiv süsteem traditsiooniliste sügiskonverentside ja piirkondlike seminaride, aga ka konverentside (sh rahvusvaheliste), projektitoetuste ja HTM-i toel seminaride ja kursuste läbiviimiseks. Lisaks teevad kõik võõrkeelte alaliidud järjepidevalt koolitusi nii metoodika, materjalide kui ka huvitavate õpikäsitluste teemal oma aineliidu sees.

Üha kindlamaks ja populaarseks abivahendiks on saanud nn kolleegilt kolleegile tegevused: näiteks on Facebookis grupiga „Inglise keele õpetamine distantsõppena“ liitunud juba 818 inimest; eesti keele teise keelena grupi liikmete arv on kümnekordistunud viimase poole aasta jooksul (733 liiget), inglise keele õpetaja Kristi Lõbu Facebooki-lehekülge „Ideid õpetajatele“ jälgib aga lausa 8121 inimest!

Kaasamine ja koostöö

Kaasamine on tänapäeva keelepoliitikas kõige olulisem võtmesõna. Leiame, et riik peaks seadma võõrkeeleõpetajatele minimaalsed koolitusnõuded. Nii täiendaksid õpetajad end regulaarselt ning oleksid kursis uute õppematerjalide ja -meetoditega ning muutustega keelepoliitikas ja hariduselus üldisemalt. HTM ja HARNO on kujunenud õpetajate ühendustele headeks partneriteks. Nad pakuvad ise koolitusi ning samas ressursse ideede ja koolituste elluviimiseks. Aktiivsed tegevõpetajad on koondunud aineühendustesse, katusorganisatsioonidesse ja liitudesse (võõrkeeleõpetajate liit, koostöökoda, aineühendused), kes korraldavad seminare, koostööpäevi, kaasates ka teisi aineühendusi.

Üleriigiline probleem on õpetajate vähene kuuluvus aineühendustesse, millel võib olla mitmesuguseid põhjuseid: kas ei ole info sihtrühmadeni jõudnud, liitumiseks puudub huvi või hoopis miski muu. Samas kannavad aineühendused hariduspoliitika kujundamisel olulist rolli: nii on näiteks see, et riigikogus on jõutud õpetajate järelkasvu teemal arutlemiseni, suuresti just aineühenduste järjepideva töö tulemus.

Kutsume ka võõrkeeleõpetajaks õppivaid tudengeid ja alustavaid õpetajaid üles liituma aineseltside ja seekaudu ka aineühendustega. Liitumine annab võimaluse professionaalselt areneda, aga ka omalt poolt haridusvaldkonda panustada. Riigilt ootavad aineühendused aga toetust ning kaasamist hariduspoliitika kujundamisse ja ellurakendamisse. Õpetajate vähene järelkasv ja leige huvi aineühendustega liitumise vastu on kõikide aineühenduste südamevalu. Kaasates ja koostöös toetame ennastjuhtiva õpetaja ja eneseteadliku õpilase kujunemist.

Kui kaasamine on võtmesõna number üks, siis teine võtmeelement on haridust pakkuvate ja toetavate instituutide, ülikoolide, aineseltside, õpetajate koostöö. Ükskõik millise koolituse, täiendusõppe alus peab olema süsteemsus, et kõik õpetajad oleksid kas siis HARNO, HTM-i või aineühenduste kaudu kursis muutustega võõrkeeleõppes. Õpetaja professionaalne areng on pidev protsess ja dünaamiline nähtus, milles on oluline koht õppimisel ja enesearendamisel.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!