Matemaatikas võiks olla rohkem rahaülesandeid
Aasta algul esitleti Zoomi keskkonnas rahandusministeeriumi tellitud ja Civitta tehtud uuringut, kus analüüsiti rahatarkuse õpetamise olukorda üldharidus- ja kutsekoolides.
Uuringu esitlusel osalesid rahandusministeeriumi ja Civitta esindajad, samuti spetsialistid HTM-ist ja Tallinna ülikoolist. Esitlusel tunti muret, et rahatarkuse õpetamisel napib süsteemset lähenemist – teemad on siin ja seal, osa õpetajaid pöörab sellele rohkem tähelepanu, teine osa vähem. Tagajärjeks on suhteliselt pinnapealsed teadmised, mida noored oma elus ei rakenda. Samas on suutnud need koolid, kus hoitakse rahatarkust fookuses, selle oma õpilasteni viia.
Rahatarkuse ühe päästerõngana nähti Zoomi arutelus matemaatikatunde. Tõdeti, et rahatarkust eraldi õppeainena õpetada ei saa, sest õppekava on niigi väga pingeline, küll aga on võimalik rahatarkust eri õppeainetesse lõimida ja lisaks ühiskonnaõpetusele nähti matemaatikat väga hea variandina. Märgiti, et meie õpilased on tihti raskustes protsendi leidmisega, mis tähendab, et matemaatikas tuleb lahendada rohkem elulähedasi ja praktilisi protsendi leidmise ülesandeid. Rahatarkus ongi algusest lõpuni väga praktiline ja eluline. Nii tabatakse kaks kärbest ühe hoobiga: õpilased õpivad rohkem rahatarkust ja matemaatikas on rohkem elulisi ülesandeid.
Sellele mõttele tuli siiski ka vastuväide: paljudel matemaatikaõpetajatel, aga ka teiste õppeainete õpetajatel pole rahatarkuse õpetamiseks vajalikku ettevalmistust. Küsiti, kas see ettevalmistus peaks tulema õpetajate tasemeõppest, tuleks korraldada täienduskursusi või on muid variante. Samuti küsiti, kas tasemeõppes tuleks tulevastele õpetajatele õpetada rahatarkust või pigem rahatarkuse õpetamise metoodikat.
Arutelu käigus jõuti tõdemusele, et tasemeõppes tuleb keskenduda eelkõige õpetamise meetoditele. Esiteks sellepärast, et kõiki tudengeid rahatarkuse õpetamine ei huvita ja nii pole mõtet kõigile ühte ja sama õpetada (valikainena aga küll). Teiseks on õpetajatel rahatarkuse aluseid iseseisvalt või täienduskoolitusel palju kergem selgeks õppida, kui omandada nüüdisaegseid õpetamise meetodeid, mis erinevad kohati väga palju sellest, mida õpetajakoolituse tudengid oma koolipõlves kogesid.
Teemat kokku võttes rõhutati rahatarkuse arutelul, et lisaks matemaatikale peaksid kõigi õppeainete õpetajad oma aine ja rahatarkuse seoseid välja tooma ning kasvõi näiteks protsenti ja intressi arvutama.
Mare Oja Tallinna ülikoolist rõhutas, et meie noorte ja ka täisealiste vastutustundetu käitumine finantsküsimustes ei ole siiski ainult rahatarkuse puuduliku tundmise küsimus koolis – see on vastutustunde küsimus ka muudes valdkondades ühiskonnas avaramalt.
Lõpetuseks märgiti Zoomi arutelus, et rahatarkuse õpetamise süsteemsemaks muutmiseks on vaja üht tugevat eestvedajat ja selleks võiks olla rahandusministeerium, kes teeks koostööd justiitsministeeriumi, HTM-i ja teistega.
KOLLEEGID!
Üldhariduskooli eesmärk pole nö kaubandustöötajate ettevalmistamine ja MATEMAATIKA õpetamise-õppimise eesmärk on LAPSE MÕTLEMISE ARENDAMINE…
Veel 19. sajandil leiti, et mõtlemist aitavadki koolis arendada just matemaatika ja klassikalised keeled!
Meie ellu on toodud nn ameerika PRAGMAATILINE PEDAGOOGIKA, kus lapse arendamine-kasvatamine pole enam tähtis, peaasi, et tuleks elus kuidagi toime … Väikerahvale on see suund hukutav!
Teine asi – me ei tegele eriti alates koolieelsest ajast lapse vaimse arenamisega, ja seetõttu on tal koolis suuri ÕPIRASKUSI (mates eriti). Mingem PÕHJUSTE juurde!