Miks õppida merd tundma muuseumis?

19. veebr. 2021 Helene Uppin Eesti Meremuuseumi haridustöö kuraator - Kommenteeri artiklit
Nii laiapõhjalist näitust Läänemerest ja Läänemere uurimisest nagu „Läänemeri maailmameres“ pole siinmail varem nähtud. Fotod: Aron Urb

Eesti õpetaja on oma ala proff ja teab hästi, et põnevas ja autentses keskkonnas õppimine aitab õpilastes huvi tekitada ja neil õpitavast aru saada. Ta teab, et õppekäigul saab tuge õppekava õpiväljunditele – aga mitte ainult, saab ka õpilasi inspireerida nende tuleviku karjäärivalikute teemal. Seepärast tundub loogiline, et merd tuleb tundma õppida ikka mere ääres, mitte toas. Ja seda me ka soovitame, aga mitte ainult.

Selleks, et saada aru, mis vee sees või vee all toimub, ei piisa ainult mere ääres või merel viibimisest. Inimestena on meil väga raske ette kujutada elu vees. Inimene on pinnaelanik, kes liibub vastu maismaad nagu mereranna kividelt tuttav libe rohekas baktermassist moodustunud biokile. Väikseimgi kalamaim on meist osavam kolmemõõtmelises ruumis navigeerima. Seega tuleb meil avaveelise eluviisiga mereeluka omailma kasvõi osaliseks mõistmiseks teha väga suur ja empaatiline hüpe.

Merekaldalt või -pinnalt on heade uurimisriistade ja põhjalike eelteadmisteta praktiliselt võimatu saada ülevaadet mere fantastilisest elurikkusest või viimasel ajal pigem selle ähvardavalt kiirest kaost, veealuse maailma topoloogiast, veekihtide omadustest jms. Ehkki rannaäärset liigirikkust, pinnavee füüsikalisi ja keemilisi omadusi saab lihtsate uurimisriistade abil uurida ka kaldalt.

Kui ajalooliselt on tavaks olnud uurida, mõõta ja hinnata teiste liikide keerukust ja väärtust inimesega võrdlemise teel, siis nüüdisaegne mereteadus muutub järjest tundlikumaks ja kontekstipõhisemaks.

Sukelriistad võimaldasid juba üle saja aasta tagasi veesügavusest kätte saada elusolendeid, kes toodi pinnale, teadmata, millist keerulist lõimetishoolet kala oma järeltulijatele pakub või milliseid luminestseeruvaid omadusi on ta äärmiselt keerukal nahal. Rääkimata sellest, millist olulist rolli see isend või kogu tema esindatav liik mere ökosüsteemis mängis. Moodne mereuurija on aga targem. Ta paigutab väga vähe kaaluva kaamera haiuimele või saadab merikilpkonda matkiva voolujoonelise roboti veepõhja uurima. Pilt, mis tänapäeva mereuurijale avaneb, on seega rikkalikum ja eelarvamustest vähem kammitsetud.

Ja ehkki meil võib olla endiselt keeruline endast oluliselt erinevaid olendeid mõista, võimaldavad teaduse edusammud meil veealust elu varasemast palju lähemalt tundma õppida. Me saame allveeroboti abil kaasa elada näiteks absoluutselt hurmavale, täiesti üksildasele ja hämmastavalt osavale värvusemuutjale, kaheksajalale, kes mõne liigikaaslasega kohtudes sööb ta ära või paaritub ja muutub kohe pärast paaritumist seniilseks.

Äärmiselt intelligentsel kaheksajalal on aju igas kombitsas ja ka peas ning kui tal kahetsusväärse rüseluse käigus mõni kombits küljest murdub, elab see üksildast elu, kuni näljasurm temast võitu saab – kombits proovib küll endiselt toitu suhu asetada, aga suud ega seedeelundeid enam pole … Selline tundlik vaade veepinna alla paneb meid vastutustundlikumalt suhtuma ka merepõhjas leiduvatesse maavaradesse, nende kaevandamisse ning merre rajatavate objektide võimalikku keskkonnamõjusse.

Niisiis on merekeskkonna arusaadavamaks tegemisel oluline roll just mere uurijatel, interdistsiplinaarsetel teadlastel: merebioloogidel, -füüsikutel, -arheoloogidel, -geoloogidel jt spetsialistidel, kes merega seotud andmeid koguvad ja tõlgendavad.

Eesti Meremuuseumi näitus „Tundmatu ookean. Läänemeri maailmameres“ on just õige koht, kus tutvuda selle nn tõlkimise protsessiga: kuidas merd uuritakse, kuidas andmetest saab uus teadmine inimkonna ühisteadvuses. Nii laiapõhjalist näitust Läänemerest ja Läänemere uurimisest pole siinmail varem nähtud. Ka maailmamerd käsitlev osa on meie piirkonnas esimest korda.

Seega tasub meresõpradel kiirustada, et näitust külastada või oma õpilased siia tuua. Kuidas muidu saaks kaduda visalt püsivad arvamused, et kalad ei tunne valu (tunnevad ikka, lisaks paljule muule, sest neil on meeleelundeid, mida meil polegi), või et vee all on igal pool ühesugune külm ja pime (külm, pime ja kahtlemata täiesti märg võib seal ju meie standardite järgi olla, aga ühesugune kaugeltki mitte).

Ja olgu öeldud, et Lennusadamasse tulles ei jää Läänemeri ka päriselt nägemata.


MEREMUUSEUMIS KEVADSEMESTRIL

Näitus „Tundmatu ookean“ on avatud 25. aprillini, „Läänemeri maailmameres“ 18. juulini Lennusadamas.

Näitustele loodud muuseumitunnis „Salapärane veealune maailm“ selgub, miks ja kuidas maailmamerd uuritakse, kui kaugele sellega on jõutud ning mida on juba avastatud. Õpilased kehastuvad mereteadlasteks ja otsivad koostööd tehes vastuseid uurimisküsimusele. Tundi saab tellida õppeaasta lõpuni, alates 26. aprillist keskendub tund Läänemerele.

Teaduse ja tehnika arengu mõju keskkonnale ja ühiskonnale ilmneb nii muuseumitunnis „Salapärane veealune maailm“ kui ka „Lugu loos“. Viimases tutvutakse ajaloosündmustega, mis viisid allveelaeva leiutamiseni. Lisaks allveelaeva prototüübi Hunley testimisele käiakse allveelaevas Lembit ja tutvutakse seikadega tema kirjust ajaloost ning samal ajal Eestis aset leidnud sündmustega. Seejuures tuleb välja riigi ja riigikaitse olemus ning vajadus.

11. märtsil avaneb Lennusadamas „UMUK UDŽD OTB. Näitus mereväe- ja luureohvitserist Bruno Linnebergist“.

Peale Lembitul käimist saavad õpilased iseseisvalt tutvuda Eesti ühe silmapaistvaima mereväeohvitseri kaptenmajor Bruno Linnebergi eluga. Näitus, mille pealkirja lahtimuukimiseks tuleb kasutada šifreerimisketast, avab esmakordselt ukse kodumaise luuretegevuse põnevasse ja ohtlikku maailma 20. sajandi esimesel poolel. Näitust täiendab raamat.

Lasteaia vanemat rühma ja algklassilapsi ootame alates aprilli keskpaigast merele!

Koostöös Meretakso kapteni ja Lennusadama sadamajuhiga leiab Lennusadama jahisadamas aset mereohutuse programm. Lapsed õpivad kasutama merepäästevahendeid ning saavad sõita merel, kus saab ise proovida rooli keerata ja raadiosidet kasutada.

Püsinäitus „Meri tornis“ Paksus Margareetas.

Renoveeritud muuseumile omistatud arvukad auhinnad tõstavad muuhulgas esile head ligipääsetavust ja tehnoloogiakasutust. Tulge õpilastega avastama! Saadaval ka muuseumitunnid.

Meremuuseum E-koolikotis

Otsi E-koolikotist (e-koolikott.ee) Eesti Meremuuseumi ettevalmistatud mänge, harjutusi ja videoloenguid!

Vaata lähemalt meremuuseum.ee.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!