Õpetaja oli oma endise õpilase töövari

26. veebr. 2021 Annika Poldre toimetaja - 1 Kommentaar
Kutseõpetaja Külli Šorin stažöörina kaupluses Rosalinde. Fotod: erakogu

Kutseõppeasutuste ja tööandjate koostöös hoiavad kutseõpetajad end kursis praktilise tööeluga. Üks võimalus selleks on stažeerida ettevõttes. Seal võib õpetaja sattuda omapärasesse rolli – olla oma õpilase kõrval õppuriks.

Pärnumaa kutsehariduskeskuses (PKHK) lõppes kaks aastat kestnud projekt „PKHK praktikasüsteemide arendamine II“, mille tegevusi toetasid Euroopa sotsiaalfond ning haridus- ja teadusministeerium. Projekti eesmärk oli tõhustada kooli ja tööandjate koostööd praktikate arendamisel, tõsta õppekvaliteeti ja seostada õppetöö paremini tööturu vajadustega.

Projekti käigus said kutsehariduskeskuses koolituse 93 praktikajuhendajat 35 Pärnumaa ettevõttest. Kõik nad õpetavad ja juhendavad kutseõppureid oma töökohal praktika sooritamise ajal. Koolituse käigus arendati juhendajate suhtlemis-, nõustamis-, juhendamis- ning pedagoogilisi pädevusi. Osalejad hindasid koolituse vajalikuks ning tõid välja, et lisaks ettevalmistusele kutseõppurite juhendamiseks andis see kasulikke teadmisi suhtlemisest, mis tulevad kasuks lävimisel nii kolleegide kui pereliikmetega.

AS Mobec müügiesindaja-kaubatundja Lii Raudsepp ja kutseõpetaja Külli Šorin seadsid sõbrapäevaks uhke kaubaväljapaneku. 

Lisaks õpetajatele, kes panid end erialaettevõttes töötaja rolli, tulid kutseõppuritele oma teadmisi jagama ettevõtete inimesed, kes said ennast õpetajana proovile panna. Kokku käis projekti jooksul kutsekoolis tunde andmas 21 praktikut 459 akadeemilise tunni ulatuses.

Kutseõpetajad tööpraktikal

Ettevõtete juhendajate ettevalmistamise kõrval on väga oluline, et kutseõpetajad oleksid kursis töömaailmas toimuvaga ning oskaksid õppetööd arendada, arvestades tööandja ootusi ja vajadusi. Projekti käigus olid kooli kuus kutseõpetajat ettevõtetes erialasel tööpraktikal. Stažeerimine andis neile võimaluse täiendada ja kinnistada oma erialaoskusi ja -teadmisi ning tutvuda valdkonna arengusuundadega. Valdkonnad, kus õpetajad praktikal käisid, olid elektroonika, puidutöö, tekstiil,  ärindus, kaubandus ja sotsiaaltöö. Enamikul kestis praktika ühe nädala ehk 35 tundi, elektroonikaõpetajal kuu aega – 148 tundi. 

Üks pedagoogidest-stažeerijaist oli PKHK teenindusõppeosakonna kaubanduse kutseõpetaja Külli Šorin, kes on selles ametis töötanud 2006. aastast. Šorini õpilased on tulevased müüjad-klienditeenindajad ja müügikorraldajad, edaspidi ka kauplusejuhatajad ja osakonnajuhid. „Teemasid, mida kutsekoolis õppiv tulevane kaubandustöötaja omandab, on palju,“ lausus kutseõpetaja. „Kõrvaltvaataja tihti ei aimagi, mida kõike peab seda tööd tehes teadma ja oskama.“

Kaubanduse valdkond muutub pedagoogi sõnul pidevalt, õpetada tuleb nii teoreetilisi kui praktilisi teadmisi ja oskusi. Teoreetilise osaga saab kutseõpetaja end kursis hoida internetis leiduva abil ning tööandjate ja vilistlastega suheldes. Praktilise tegevuse õpetamiseks on hea käia stažeerimas. „Olen seda nende aastate jooksul teinud ja teen edaspidigi,“ rääkis Šorin. Stažeerimine on tema sõnul õpetajatööle mõnus vaheldus, kus tal on võimalus taas tegutseda müügikeskkonnas, suhelda klientide ja valdkonna spetsialistidega.

Tihe side n-ö päris eluga

Enne kutseõpetaja ametisse asumist töötas Külli Šorin kosmeetikatoodete kaupluses ja sama valdkonna poodides käis ta kõigepealt ka stažeerimas. Ta on olnud stažöör ja suvetöötaja Pärnu The Body Shopi kaupluses ning tegutsenud suvetöötajana kaupluses Rosalind. Külli Šorin õpetab koolis ka kosmeetikakaupade tundmist ning stažeerimine andis hea võimaluse kauba keskel seda tundma õppida.

Stažeerides ühel aastal AS Viru Õlu müügiesindaja kõrval ja külastades Pärnu ning Pärnumaa kauplusi, sai kutseõpetaja hea ülevaate ka müügiesindaja tööst. Ühel aastal Bauhofi kaupluse aiaosakonnas oli õpetajast stažööri töö panna kaupa välja ja väljapanekut korrastada. „See andis kogemuse uute kaupade ja nendega seotuga,“ meenutab ta. „Kaupluse kaubavalik oli ülilai ja klientide arvates peaksid kõik töötajad seda tundma ja oskama vajaliku kiiresti üles leida.“ 

Täiskasvanud õpilastega on Šorin käinud tegemas inventuure Pärnu Maksimarketis. Tööd tehti öösiti, alustati pärast kaupluse sulgemist ja lõpetati kella kahe-kolme ajal. „Oli huvitav teada saada ja näha, kuidas nii suures kaupluses see asi käib,“ kommenteerib kutseõpetaja.

Praktikal oma õpilase juures

Alles hiljuti detsembris töövarjutas Külli Šorin oma endist õpilast Lii Raudseppa, kes PKHK-s lõpetas esmalt müüja ja seejärel müügikorralduse eriala. Kutsekoolis õppimise järel omandas Raudsepp rakenduskõrghariduse Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis kaubandusökonoomika erialal ning töötab nüüd AS Mobeci müügiesindaja ja kaubapaigutajana Pärnus ja Pärnumaal.

Šorin jagab sellest töövarjukogemusestki muljeid: „See stažeerimine andis mulle ülevaate müügiesindaja igapäevategevusest. Sain käia väga paljude kaupluste tagaruumides, näha kaupluste ja müügiesindaja töö köögipoolt, nagu kauba tellimuste koostamine, jõulukaupade väljapaneku korrastamine, kampaaniate korraldus.“

Praktikaaja tipphetkeks nimetab ta Pärnu Maximas XXX tehtud sõbrapäeva väljapanekut. Kuna selleks ajaks, kui ta detsembris Lii Raudsepaga liitus, olid jõuluväljapanekud poodides juba tehtud, lepiti kokku seada üheskoos üles sõbrapäeva suur väljapanek. Külli Šorin õpetab koolis ka kaupade väljapanekut, aga sellist kogust Rafaellode karpe nagu poes pole koolil klassiruumis väljapanemiseks kusagilt võtta. „See oli tõesti hea kogemus,“ ütleb Šorin. Talle meeldib olla poes, tegutseda ja suhelda klientidega, kel on väga mitmesuguseid küsimusi.

Kutseõpetaja tõdeb, et stažeerimisest saab väärt kogemusi ja oskustele täiendust, aga ka uusi võimalusi õppuritele. Lii Raudsepp on valmis edaspidi võtma endale kutsekoolist praktikante, nii saavad õpilased uusi kogemusi. Lisaks sai sellelt stažeerimiselt täiendust kooli kaubanduse klassi väljapanekute inventar.

Hea võimalus infot vahetada

„Rõõm oli jagada oma tööpäeva õpetajaga, kes oli õpilase rollis,“ kommenteerib Raudsepp seda koostööd. Tema sõnul annab kutseõpetaja kohalolek ja osavõtt tegevustest pedagoogile võimaluse näha ja kogeda kaubanduses toimuvat ning anda oma kogemusi õpilastele edasi. Firmale peab Raudsepp õpetaja stažeerimist kasulikuks seetõttu, et selle tulemusel tuleb häid, tublisid ja oskuslikke inimesi tööturule juurde. „Selles on väga suur roll meie õpetajatel,“ ütleb Raudsepp. Kõige olulisemaks õpetajate praktiseerimises peab ta võimalust infot vahetada.

Külli Šorin peab stažeerimist kutseõpetajale oluliseks ja vajalikuks, sõltumata erialast või valdkonnast. „Side töömaailmaga peab olema pidev ja praktiline. Kutseõppe eesmärk on õpetada nüüdisaegsete oskuste ja teadmistega spetsialiste ning selleks tulebki kutseõpetajatel stažeerida,“ ütleb Šorin.

Väga oluliseks peab ta võimalust osaleda töökoha ettevõtmistes. Šorin õpetab koolis ka kingituste pakkimist. 2019. a detsembris oli ta Pärnus Kaubamajakas toimunud kingituste pakkimise võistluse žüriis. See andis hea võimaluse suhelda teiste žüriiliikmetega, arutleda pakkimisviiside ja -kriteeriumite üle, näha mitmesuguseid töövõtteid ja lahendusi ning anda oma panus üritusse.

Pärnumaa KHK võimaldab õpetajatel käia stažeerimas Eestist kaugemalgi ja osaleda õpirännetel. Šorin on koos kolleegidega külastanud kutsekoole Hollandis, Tšehhis, Hispaanias, Saksamaal ja Soomes. „Hea on näha, mis meil on sarnast, mida teeme meie või teised paremini ja mida tasub kasutusele võtta,“ nendib ta.  


Ettevõtjad soovivad hariduselus kaasa rääkida

Pärnu linn osaleb rahandusministeeriumi projektis „Kohalike omavalitsuste kasu ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda arendavatest tegevustest“. Selle raames soovis linnavalitsus Pärnu ettevõtjate seisukohti ja ettepanekuid ettevõtlusalase tegevuse ja ettevõtluspoliitika arendamiseks. Ettevõtjad täitsid OÜ Geomedialt tellitud küsimustiku, mille tulemusi tutvustas linnavalitsusele Geomedia konsultant Rivo Noorkõiv. Vastuste ja ettepanekute seas toodi välja ka need, mis käsitlesid haridust. 

Küsimusele, kuivõrd on teie ettevõte kaasatud hariduse planeerimisse/korraldamisse kohalikus omavalitsuses, vastas 50%, et ettevõte ei ole kaasatud. 48% vastas, et on kaasatud aeg-ajalt.

Küsimusele, mida ettevõtja saab kohalikus omavalitsuses teha, et noorte hariduslik ettevalmistus vastaks enam tööandjate vajadustele, pakuti vastuseks mitmeid ideid, alates vajaduste ja ootuste selgitamisest õppeasutusele kuni konkreetse praktikavõimaluseni töökohas. Ettevõtted soovivad anda õpilastele teadmisi nüüdisaegsetest suundumustest majanduses, külastada koole, tutvustada oma firmat, aidata uute õppekavade lisamisega kutseharidust (näit CNC-pingi operaatori erialal). Ollakse huvitatud, et koolis õpitav sisaldaks tööandjate reaalseid vajadusi. Leitakse, et vaja on õpetada õpetajaid. Pakutakse, et õpilasfirmadel võiksid olla mentorfirmad ja stipendiumid noortele ning ettevõtete töötajad võiksid anda tunde koolides. Hoogu tuleb lisada võõrkeelte õpetamisele ja õppimisele. Soovitakse, et ehitust õppivad tudengid ja tulevased sisearhitektid omandaksid teadmisi viimistlustoodangust.

Hinnangus Pärnu ettevõtjasõbralikkusele jagub nii kiitust kui etteheiteid. Muu hulgas nimetatakse, et haridus tuleb viia tööturu vajadustele vastavaks. Ettevõtjad soovivad ka ise tegeleda haridusega senisest enam, et see vastaks tööandjate ootustele.

Möödunud aasta novembris vastas küsimustele 44 ettevõtjat.


Koolitati 93 juhendajat 35 ettevõttest.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Õpetaja oli oma endise õpilase töövari”

  1. Küllike Adamson ütleb:

    Kaitsesin 2020. aastal Tallinna Ülikoolis kutseõpetajate stažeerimise teemal edukalt oma magistritöö. Uuring kannab pealkirja ” Töömaailmas stažeerimise arusaam ja tähendus kutseõpetaja professionaalsele arengule puhastusteeninduse kutseõpetajate näitel”. Minu uuringut pääseb sirvima lingist

    https://www.etera.ee/zoom/85112/view?page=1&p=separate&search=Adamson&tool=search&view=391,68,1920,2484

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!