Õpetajaid süstiti koolivaheajalgi
Õpetajate vaktsineerimine läks lahti 15. veebruarist. Esimese nädalaga sai esimese doosi kätte üle 4000 õpetaja – enam kui veerand soovijatest. Koolivaheaja nädala lõpuks peaks vaktsineeritud saama kolmveerand selleks soovi avaldanud koolitöötajaist.
Kuulake intervjuud klassiõpetaja Marita Kosega:
Tartu erakooli töötajad olid Eestis esimeste seas, kes oma süsti kätte said. Klassiõpetaja Marita Kose käis Tartu ülikooli kliinikumis vaktsineerimas pühapäeval.
„Tunne on väga hea. Usaldan meditsiini, mul polnud hirme,“ lausus Kose vahetult vaktsineerimise järel. „Õpetaja puutub oma igapäevatöös kokku paljude inimestega, oluline on end kaitsta. Kui tahame, et pandeemia lõpeks, tuleb vaktsineerida.“
Siiski pole ligi 40% Eesti õpetajaist soovinud kaitsesüsti saada.
Elavad olid arutelud ka Tartu erakoolis, kui osal esimesena süsti saanutest tõusis kõrvalnähuna palavik või läks enesetunne kehvaks.
„Aga kellelgi polnud midagi hullu ja kõrvalnähud ei kestnud pikka aega,“ täheldas Marita Kose.
„Iseenesest on normaalne, kui keha reageerib, sest vaktsiiniga süstitakse ju mitteaktiivseid viiruseosakesi. Ei ole tuvastatud suuri kõrvalmõjusid, vaktsiini on uuritud. On muidugi igaühe enda asi, kas ta vaktsineerib, aga mina arvan, et tasub usaldada arste ja see asi ära teha. Küllap kahtlejadki mõtlevad ümber.“
Tartu Annelinna gümnaasiumi direktorit Hiie Asserit vaktsineeriti eelmisel reedel.
„Olen hea tervise juures,“ märkis Asser. Koolivaheajal saavad Annelinna gümnaasiumist süsti kätte kõik soovijad, 75–80% töötajaist. Mõned võtsid veidi kauem mõtlemisaega, aga panid nime siiski lõpuks kirja. Loobujaid oli eri põhjustel, ka seepärast, et mõned olid haiguse läbi põdenud või soovisid end vaktsineerida veidi hiljem, et sügisel kauem kaitstud olla. Juhtkonnal ei tulnud kedagi agiteerida, sest umbusklikke oligi väga vähe.
„Kõik kulges väga ladusalt, süstiti meie oma Sõmeru tervisekeskuses,“ rääkis Sõmeru põhikooli direktor Virge Ong. „Perearst võttis vastu, õde konsulteeris enne süsti saamist, uuris tervislikku seisukorda ja instrueeris pärast, kuidas ennast jälgida ning mida sümptomite korral teha. Saime kaasa infolehe. Vaktsineerimisele saabujad usutlesid vaktsiini saanuid, tehti nalja, oldi heatujulised ning üldine meeleolu oli igati üksteist toetav.“
Sõmeru koolis oli vaktsineerimisprotsent ligi 85. Loobujaid oli ainult kuus. Ka kolm koroonaviirust põdenut olid süstiks oma nõusoleku andnud, kuid selgus, et neid ei ole vaja praegu vaktsineerida.
Õpetajate eelisjärjekorras vaktsineerimise eest võitles häälekalt Eesti haridustöötajate liit (EHL). „See on suur töövõit ja meil on väga hea meel,“ lausus EHL-i juhatuse esimees Reemo Voltri. „Loodetavasti saab veebruariga ja märtsi algusega enamik õpetajaid esimese süsti kätte ja aprilli lõpuks või pooleks maiks on lõplik kaitse käes. Praeguste teadmiste järgi kestab kaitse vähemalt kuus kuud. Pikema aja kohta pole veel andmeid, loodetavasti oleme kaitstud vähemalt aasta lõpuni. Kui ülejäänud ühiskond ka vaktsineerib, saame järgmisel õppeaastal taas mõistlikult õpetada.“
Jaan Poska gümnaasiumi õpetaja Reemo Voltri laskis ennast vaktsineerida, kuigi on koroonaviiruse läbi põdenud. Ta oli detsembris kolm nädalat haige, tunduvalt raskemini kui kunagi varem ja järelnähtusid on senini. Selle tõttu kutsubki Voltri üles end vaktsineerima.
„Loodan, et kui inimesed näevad, et kolleegid vaktsineerivad, siis lasevad ennast ka süstida,“ sõnas Voltri. „Kõrvalmõjud on ju tühisemad kui tõsine haigus. Kahju, et algul tuldi välja diletantlike sõnumitega vaktsiinide kohta ja väideti, justkui Astra Zeneca vaktsiin oleks kehvem kui teised, kuna selle tõhusus on ainult 60% ulatuses. 60% on kaitse kergemate haigusjuhtumite vastu. Pfizeril ja Modernal on kergete haigusjuhtude vastu kaitse 95%, aga raskete ja üliraskete haigestumiste korral on Astra Zeneca tõhusus ligi 100% ja Pfizeri oma eri andmeil 75–90%. Sellest eriti ei räägita.“
EHL saadab koolidele veel infomaterjale, et inimesed rahulikult mõtleksid ja otsustaksid.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Pärt-Eo Rannapi sõnul on märkimisväärne, et vaktsineerimiseks on soovi avaldanud pea kõigi Eesti üldhariduskoolide töötajad.
„Üsna ootuspäraselt ei erine end vaktsineerida soovivate koolitöötajate osakaal elanikkonna üldistest näitajatest, jäädes 60% ringi,“ märkis Rannap. „Tasub meeles pidada ka seda, et samal ajal vaktsineeritakse riskigruppe ning üksjagu haridusasutuste töötajaid kuulub juba nende hulka. Vaktsineerimine on vabatahtlik ning oma tervise üle otsustab iga inimene ise. Kindlasti aitab lõplikku otsust langetada ka parem informeeritus.“
HTM ongi koostöös sotsiaalministeeriumiga korraldanud nii eesti- kui venekeelse vaktsineerimise infotunni, kus said vastuse paljud koolitöötajate küsimused.
Eesti riiklikes COVID-19 vaktsineerimise plaanides käsitatakse haridustöötajaid eesliinitöötajatena. Vaktsineeritakse etappide kaupa ning esimesena said võimaluse üldhariduskoolide, seejärel lasteaedade ja -hoidude töötajad.
HTM on koondanud vastused õpetajate enim esinenud küsimustele veebilehele www.hm.ee/et/vaktsineerimine (vene keeles www.hm.ee/ru/vakcinaciya), samast saab järele vaadata toimunud infotunde.