Õpetajate leht 26. veebruaril
Las ma võidan, ja kui ma ka ei võida, olen andnud endast parima
Nii kõlab eriolümpia vanne. Eriolümpia on maailma suurim intellekti- ja liitpuudega inimeste spordiorganisatsioon, kus ka raskema puudega lapsed ja täiskasvanud saavad end proovile panna, midagi saavutada, end täisväärtuslikuna tunda. Veebruaris harjutas Eesti eriolümpia koondis Otepääl treeninglaagris 2022. aastal toimuvateks Kaasani maailmamängudeks.
Õpetaja ja sotsiaalmeedia
Saaremaa ühisgümnaasiumi klassiõpetaja Katrin Usin jagab oma sotsiaalmeediat ka õpilastega ja püüab olla seal aus ning näidata oma tõelist elu. See ei ole alati kerge ettevõtmine, kuid noored vajavad kinnitust, et elu ei ole lill ega peagi olema. On täiesti normaalne tunda end halvasti, nutta, olla mõnikord pahuksis nii iseenda kui ka maailmaga. Aga oluline on ka see, kuidas sellest välja tulla, mida sellest õppida ja kuidas see mõjutab nii sind kui ka teisi sinu ümber.
Õpetajaid süstiti koolivaheajalgi
Õpetajate vaktsineerimine läks lahti 15. veebruarist. Esimese nädalaga sai esimese doosi kätte üle 4000 õpetaja – enam kui veerand soovijatest. Koolivaheajanädala lõpuks peaks vaktsineeritud saama kolmveerand soovi avaldanud koolitöötajaist.
Lasteaednikud hakkavad väsima
Lasteaednike poolelt vaadates on olnud raske aasta. Keeruline olukord on kestnud liiga kaua ja pole teada, millal tavapärane elu taastub. Lasteaiajuhina tunnen, et praeguses olukorras on üha raskem töötajaid motiveerida ja leida stiimulit, millega hoida üleval inimeste meeleolu ja töötahet, kirjutab Anija valla lasteaedade juht Eda-Mai Tammiste.
Koolikass mõtiskleb loodusainete õpetamisest Võru gümnaasiumis
Koolikass Johannese teises loos on juttu sellest, et Võru gümnaasiumis on au sees samas majas saja aasta eest toimetanud Johannes Käisi põhimõtted: praktiline loodusõpe ja õppeekskursioonid. Ehkki see nõuab õpetajalt tavalisest suuremat pingutust, viib valikainete nädal Võru gümnasistid majast välja. Lisaks looduse tundmaõppimisele arendatakse ka ellujäämisoskusi. Kui paljud täiskasvanutest saaksid hakkama kolm päeva maastikul liikumisega (täisvarustuses) ja ööbimisega välitingimustes, ka talvel!
Kas uus kirjaoskus või asjatundlik tagasisideprotsess?
Tagasisidekirjaoskuse mõiste on kõrghariduse teaduskirjandusse ilmunud paari viimase aasta jooksul. See põhineb arusaamal, et tagasiside luuakse andja ja saaja dialoogis. See tähendab muuhulgas, et õppijalt oodatakse tagasisideprotsessis aktiivsust − ta otsib ise informatsiooni, annab sellele tähenduse ning võtab ette järgmisi ülesandeid, et oma täienenud teadmisi rakendada. Õpetaja ülesanne on luua keskkond, kus õpilane saab tagasisidet mõtestada ning kasutada seda oma töö või õpistrateegiate arendamiseks.
Uus test selgitab välja gümnasistide matemaatikaoskused
Soomes on kasutusele võetud Origo test, mis annab lihtsalt ja kiiresti usaldusväärset tagasisidet uute gümnasistide matemaatikaoskuste kohta.
Konkreetsetele ülesannetele on kas valikvastused või peab tulemuse kirjutama numbritega. Vastusetüüpe ongi vaid kaks, et testi oleks võimalikult lihtne kasutada. Valed vastused viivad lihtsamate, õiged aga keerulisemate ülesanneteni. Raskusastet tõstes või langetades on võimalik hinnata õpilaste oskuste taset. Juba väheste ülesannete põhjal saab palju tagasisidet õpilaste taseme kohta. Lisaks säilib õpilasel motivatsioon, sest igaüks lahendab just endale sobivaid ülesandeid.
Õpetaja ja sotsiaalmeedia
Digiajastul, kui inimesed elavad oma elu suuresti veebis, on raske tõmmata piiri avaliku ja eraelu vahel. Saaremaa klassiõpetaja Katrin Usin arutleb privaatsuse võimalikkuse üle tänapäeval. „Õpetajatena oleme nooremale põlvkonnale eeskujuks, kogu aeg. Seega on aus sotsiaalmeedia täpselt õige koht, kus õpilased näevad, et õpetaja on inimene nagu nemadki,“ leiab ta.
Tark ei torma
Vanalinna hariduskolleegiumi gümnaasiumi õppealajuhataja Irja Tuus kutsub üles vähendama õppemahtu ja pöörama rohkem tähelepanu süvenemisele. „Tekib küsimus, kas koolidel tuleks nui neljaks joosta ajaga võidu või peaksime hoopis julgelt vähendama õppekavade mahtu, et tõsta kvaliteeti,“ arutleb ta.
Õpetaja oli oma endise õpilase töövari
Pärnumaa KHK-s lõppes kaks aastat kestnud projekt „PKHK praktikasüsteemide arendamine II“, millega tõhustati kooli ja tööandjate koostööd. Projektis oli ette nähtud ka kutseõpetajate praktika. Teenindusõppe osakonna kaubanduse kutseõpetaja Küll Šorin tegi oma praktika endise õpilase juures, kus sai ülevaate müügiesindaja igapäevatööst ning suure kaubaväljapaneku ülesseadmise kogemuse.