Piirideta ülikool – Eesti parim võimalus

Iko-Eerik Uustalu essee osales edukalt TalTechi arengukava esseekonkursil, mille parimad kuulutati välja tehnikaülikooli arengukonverentsil 21. jaanuaril. Kokku laekus esseekonkursile 18 teksti, millest kolmandik olid ingliskeelsed ja osa tuli piiri tagant, osales nii ettevõtjaid kui ka kooliõpilasi, samuti tehnikaülikooli enda inimesi.

Esseekonkursi töid hindasid Kaupo Meiel, Meelis Mandel, Mait Palts, Arto Aas, Margus Haidak, Sten Ärm, Gunnar Okk, Tiit Land, Hendrik Voll, Maarja Kruusmaa ja Joosep Kaasik.

Tallinna tehnikaülikoolis koolitatakse tudengid jätkusuutlikult mõtlevateks maailmakodanikeks, kes aitavad kaasa maailma paremaks muutmisele.

Piirideta ülikooli lõpetajad on samas ka globaliseerunud maailma kodanikud. Rahvusvahelises koostöös on inglise keele oskus tänapäeval hädavajalik, kuid kuidas seda teha, säilitades samas eestikeelset kõrgharidust?

Võtame eeskujuks KTH (kuningliku tehnikaülikooli) Stockholmis. KTH-s on kolmeaastase bakalaureuseõppe esimesed kaks aastat rootsikeelsed ja kolmas ingliskeelne ning kõik magistrierialad on inglise keeles. Piirideta riiklik ülikool ei pea just sama metoodikat kasutama, kuid nagu meditsiinis on Lingua franca ladina keel, on paljudel teistel erialadel selleks inglise keel. Piirideta ülikoolis peaks samaaegselt õppima nii kohalikus kui ka rahvusvahelises keeles. Selliselt on rahvusülikoolid vähem piiratud ning ka koostöö teiste ülikoolidega on palju lihtsam.

Piirideta erialad

Piirideta ülikoolis oleks Eesti bakalaureuseüliõpilasel kõvasti suurem valikuvabadus kui praegu. Võttes eeskuju näiteks USA maailmatasemel ülikoolid, ei oleks sellises koolis vaja kohe sisse astudes endale konkreetset vägagi spetsiifilist eriala valida.

Kui paljud meist gümnaasiumi viimasel aastal tõesti teavad, mida nad tulevikus teha tahavad? Ideaalis oleks tudengil vabadus proovida eri õppeaineid veendumaks, mis tema iseloomu ja ambitsioonidega kõige rohkem sobib. Kahjuks on selline tulevik, kus tudengid saavad vabalt võtta aineid tervest ülikoolist, Eestis veel väga kaugel.

Aga alustaks äkki teaduskondadega? Kujutagem ette, et sisse astudes peab valima kõigest konkreetse teaduskonna ning ülikooliaastate jooksul võid teaduskonnasiseselt vabalt õppeaineid avastada ning nendest endale sobiva eriala kokku panna.

Tartu ülikool on juba teinud esimesed sammud piirideta õppekavade suunas. Seal on pea igal bakalaureuseõppe erialal võimalik võtta endale kõrvalerialaks teine, tihti põhierialast üsna erinev eriala. Erinevalt mõnest teisest ülikoolist ei pikene selle tõttu õppeaeg. See on ikka kolm aastat, kuid põhimõtteliselt asendatakse kolmanda aasta õpe kõrvalerialaga. Niimoodi saab näiteks arvutiteaduste tudeng võtta endale kõrvalerialaks bioloogia ja panna endale ise kokku bioinformaatika õppekava.

Arusaadavalt ei ole seda võimalik rakendada kõigil erialadel, näiteks meditsiinis, juuras ja inseneerias jääks nii ilma paljudest hädavajalikest ainetest. Kuid ka neil erialadel oleks piirideta ülikoolis võimalik võtta minimaalse vaevaga juurde kõrvaleriala, mis, tõsi küll, pikendaks õpinguid ühe või kahe semestri võrra.

Piirideta materjalid

Ülikoolide õppematerjalid pole viimase 20 aasta jooksul eriti muutunud, kuigi samal ajal on märgatavalt arenenud mitmesugused hindamisvõimalused internetipõhiste testide ja kodutööde automaatkontrollide näol. Paljud õppejõud kasutavad õppematerjalidena aastaid tagasi koostatud slaide, oodates, et õpilased teeksid neist igal aastal uued konspektid. See ajakulukas moodus ei ole mõttekas viis õppematerjalide loomiseks ega tohiks olla tänapäeval enam vastuvõetav.

Enne digitaalajastut oli arusaadav, et õppejõud pidas loenguid ning tudengid koostasid loengu põhjal konspekte, kuna raamatuid ning muid paberil materjale oli väga ajamahukas ja kulukas aasta-aastalt uuendada. Õpikut kasutati kui suurt käsiraamatut ning õppejõud juhendas, mida ja kuidas on kõige parem sellest õppida.

Tänapäeval on võimalik elektroonilisi õppematerjale palju kiiremini ja lihtsamalt koostada ning neid on lihtne jooksvalt uuendada ja parandada. Tulevikus ei tohiks enam juhtuda, et iga aasta peavad 200 uut õpilast koostama endale uue konspekti. Pikas perspektiivis kulub nii palju vähem inimtöötunde.

Piirideta ülikool peaks arendama oma elektroonseid materjale MOOC-idena (Massive Open Online Course). Samas ei tohiks MOOC-e arendada Ameerika stiilis ehk kinniste ja täiesti tasulistena või suurema osa ajast tasulistena nagu Coursera ja edX, vaid hoopis Helsingi ülikooli MOOC-ide stiilis. Helsingi MOOC-ide nii soome- kui ka ingliskeelsed materjalid on internetis kõigile vabalt kättesaadavad ning Soome elanikel on võimalik nende kursuste põhjal saada Euroopa ainepunkte (EAP), kui nad sooritavad Helsingi ülikoolis antud aine eksami.

Piirideta ülikoolis ei piirdu õppimine vaid loengusaalide ja klassiruumidega. Hästi arendatud digitaalsed konspektid ja õppematerjalid võimaldavad tudengil veeta suurema osa ajast iseseisvalt õppides ning õppejõu aeg ei kulu sissejuhatavaid loenguid pidades. Õppejõu roll on pigem toetav – ta aitab õpilast raskete probleemide lahendamisel ja mõistmisel.

Praegusel kujul loenguid piirideta ülikoolis enam ei toimu, need on asendatud seminaride ja konsultatsioonidega. Selline muutus lubab õppejõul õpetada suuremat hulka õpilasi ja tudengid omandavad õpitut paremini.

Õppida saab kõikjal

Täiesti piirideta ülikoolis ei pea õpilased enam vaeva nägema rangete ajagraafikute ja eri õppekavade (kuid tihti samalaadsete) ainete sobitamisega oma õppemoodulisse. Kuid kuidas näeks välja selline õpilasekeskne haridus?

Igal õpilasel lubataks oma hariduse eest ise vastutada, ta saaks valida oma ainete moodulid ja endale sobiva õppeviisi, olgu see siis ülikoolilinnakus või veebis. Nii toimides on õpilased õppimisel aktiivsemad, kuna saavad õppida täpselt seda, mida tahavad, unustamata muidugi eeldusaineid. Selliselt õpivad tudengid ka iseennast juhtima.

Kui ülikoolid on töötanud välja piisava koguse internetipõhiseid õppematerjale, oleks neid materjale lihtne kasutada nii kontakt- kui ka kaugõppes. Samuti annaks nende materjalide olemasolu õppejõududele rohkem aega õpilasi aidata. Nii kaoksid ka pikad kolmetunnised teoreetilised loengud ning kontaktõpe keskenduks pigem ülesannete lahendamisele, arutelule, praktikumidele, konsultatsioonidele ja laboritele.

Kõik ained läheksid üle hübriidõppele, kus kõik ühepoolsed mitteinteraktiivsed loengud toimuksid internetis järelvaadatavalt ja seega ka üliõpilastele sobival ajal. Tunnid, mida on mugavam ja efektiivsem teha kohapeal, toimuksid endiselt klassiruumides, nagu ka tunnid mis nõuavad arutelu, koostööd või praktilisi katseseadmeid.

Valiku avardudes saavad õpilased valida, mitu veebikursust ning ülikoolilinnakus toimuvat kursust nad igal semestril läbivad, kombineerides mõlemaid viise. See tähendaks ka, et tudeng võib näiteks oma esimese aasta veeta ülikoolis kontaktõppes, seejärel võtta vahetussemestri välismaal partnerülikoolis ning lõpuks läbida oma eriala ülejäänud ained internetis.

Piirideta ülikoolis on võimalik õppida ka välismaal. Välisõpingud võib ühendada kõrvalerialaga, kus näiteks kõik kõrvaleriala ained läbitakse partnerülikoolis. Kõrgharidusasutused üle kogu maailma loovad jätkuvalt tugevaid partnerlussuhteid maailma teiste ülikoolidega, et julgustada nii üliõpilasi kui ka õppejõude looma rahvusvahelisi sidemeid.

Selline valikuvabadus on eriti oluline, kuna paljud tudengid õpivad pereelu ja töö kõrvalt.

Julgeb katsetada

Piirideta ülikool hõlmab endas rohkem kui klassikaline kõrgharidus. Nii nagu start-up-ettevõte, peaks ka ülikool katsetama uusi ideid. Lancasteri ülikooli ärierialade bakalaureuseprogrammid on küll nelja-aastased, kuid sisaldavad üheaastast tööpraktikat (sandwich year). EBS (Estonian Business School) pakub nüüd täienduskoolitustena nanokraade, mille eesmärk on anda õpilastele teadmised ja tööriistad, mida nood vajavad, et kohaneda nüüdisaegsete väljakutsetega.

Maailmas, kus töökohad ja informatsioon pidevalt muutub, peaks tudengitele õpetama, kuidas õppida, ja nimelt elukestvalt õppida. Klassikalised eksamid, mis kontrollivad seda, kui hästi tudeng õpetatud teadmisi valdab, võiks osas ainetes asendada uuemat sorti eksamitega. Selline eksam hindaks pigem, kui hästi on tudengid tulevaseks eluks ja ka elukestvaks õppeks ette valmistatud – mis ongi ülikooli mõte. Õpilastele püstitatakse ülesanne, mida tunnis pole eelnevalt käsitletud, ning neid hinnatakse selle järgi, kui hästi nad uue probleemi lahendamisel oma teadmisi kombineeritult kasutades hakkama saavad.

Piirideta ülikool keskendub pigem sellele, mida tudengid õpivad, kui sellele, mida tudengitele õpetatakse. Õppekvaliteedi parandamiseks peab piirideta ülikool pidevalt arenema ja uusi asju proovima.

Seotus tööstuse ja kogukondadega

Piirideta ülikool on tihedalt seotud ümbritsevate tööstusharude ja kogukondadega. Piirideta ülikool pühendub tudengite, riigi ja rahva vajaduste rahuldamisele.

Õppimine pole enam ammu midagi lõplikku ja ühekordset. Mistahes erialal peab inimene ennast pidevalt täiendama ja koolitama. Elukestev õpe on püsiv suundumus ning ülikoolid peaksid seda toetama. Ülikooli roll peaks olema suur läbi inimese terve elu, mitte ainult nooruseas. Piirideta ülikoolis ei seata piire tudengite vanusele ega haridustee pikkusele.

Näiteks käivitas Singapuri riiklik ülikool elukestva õppe programmi, mis võimaldab vilistlastel liituda täiendõppe- ja koolituskursustega kuni 20 aastat pärast nende immatrikuleerimist, tagades selliselt neile vajalikud oskused kiiresti arenevas maailmamajanduses. 

Piirideta ülikool suudab ümber õpetada tööjõudu vastavalt kohaliku tööturu vajadustele, et tööandja saaks välismaise tööjõu asemel palgata kohalikke. Näiteks on paljud ülikoolid välja töötanud veebikursused, mis pakuvad täiendusõpet spetsiifiliste oskuste omandamiseks. Piirideta ülikool teeb tihedat koostööd nii riigi kui ka kohalike omavalitsustega, et nende pakutavad koolitused vastaksid riigi vajadustele.

Ülikoolidel on oluline roll elanikkonna kvalifikatsiooni tõstmisel ja ümberkvalifitseerimisel vastavalt riigi majanduse vajadustele.

Piirideta ülikool Eestis, nagu ka rahvusülikool Eestis, peab teenima rahva eesmärke ja töötama rahva hüvanguks. Piirideta ülikooliga Eestis peaksime seostama põhimõtet: saagem eurooplasteks, kuid jäägem ka eestlasteks!