Rahvusvaheline koostööprojekt MATHMot

5. veebr. 2021 Maarja Sõrmus, Tartu ülikool, haridusteaduste doktorant; Äli Leijen, Tartu ülikooli haridusteaduste instituut, õpetajahariduse professor; Krista Uibu, Tartu ülikooli haridusteaduste instituut, alghariduse professor - Kommenteeri artiklit
Kas Eesti matemaatikaõpetusel oleks projektipartneritele midagi huvitavat pakkuda? Kui populaarsed on projekti kuue maa õpilaste hulgas näiteks robootika ja robomatemaatika? Foto: EDULAB

2020. aasta oktoobris käivitati matemaatika õpetamist uuriv projekt „Matemaatika motivatsiooni koosloome algõpetuses: pikiuuring kuues Euroopa riigis“ (MATHMot). Projekt kestab neli aastat ning selles osalevad Eesti, Norra, Rootsi, Soome, Serbia ja Portugal.

Projekti raames uuritakse matemaatika õppimise ja õpetamise tegevusi. Näiteks püütakse aru saada, kuivõrd kasutatakse nüüdisaegse õpikäsitusega kooskõlas tegevusi, kus on keskmes õppijate huvidega arvestamine, ja kuivõrd kasutatakse nn traditsioonilisi õpetaja- või ainekeskseid tegevusi. Õpetaja kontekstis uuritakse muuhulgas, kuidas õpetajad hindavad oma digitehnoloogiliste vahendite kasutamise sagedust ning kuivõrd kasutatakse õpilaste reflekteerimist ja vastastikust hindamist. Jälgitakse ka matemaatikaõpetajate ja õpilaste koostööd ning suhtlemist kummagi osapoole vaatenurgast.

MATHMoti projektis uuritakse ka faktoreid, mis mõjutavad õpilaste motivatsiooni, olgu selleks siis vanemate mõju, õpetajate suunamine või miski kolmas. Õpilasel tekib õpitahe siis, kui ta tunneb, et tegevus on talle jõukohane ning tema isiklike eesmärkide suhtes mõttekas ja kasulik. Uuritaksegi aspekte, mis muudavad matemaatika õpilase isiklike eesmärkide suhtes mõttekaks ja väärtuslikuks. Matemaatika motivatsiooni hindamiseks on õpilaste jaoks välja töötatud neli testi, millega hinnatakse matemaatilisi võimeid ning küsitakse, kuidas õpilased ise hindavad oma huvi tegelda matemaatikaga ning kas tegemist on pigem sisemise või välise motivatsiooniga. Oma panuse õpilaste motivatsiooni hindamisse annavad ka õpetajad ning lapsevanemad.

Projekt MATHMot kestab neli aastat ning algas 2020. aasta oktoobris, mil hakati projektis kasutatavaid instrumente ühiselt välja töötama. Selle etapiga jõuti lõpule käesoleva aasta jaanuaris. 2021 kevadel alustatakse katseuuringuga, kus igast riigist osalevad andmekogumises 3.–5. klassi õpilased (viis klassikomplekti iga klassi kohta), nende õpetajad ja lapsevanemad. Saadud tulemused annavad esimese sisendi matemaatika motivatsiooni uurimisse ning võimaldavad hinnata mõõtevahendite valiidsust. Põhiuuring koosneb kolmest andmekogumisest. 2022. aasta kevadel uuritakse 3. ja 4. klassi õpilasi (50 klassikomplekti kummastki klassist) ning järgneval aastal samu õpilasi 4. ja 5. klassis. Lisaks õpilastele osalevad andmekogumises õpetajad ning esimeses kogumisfaasis ka lapsevanemad. Kolmas andmekogumine toimub 2023. aasta sügisel, mil korraldatakse fookusgrupi intervjuud õpilaste ja õpetajatega.

Ainesisu omandamise kõrval pööratakse tähelepanu õppimise psühholoogilistele ja sotsiaalsetele alusele. Näiteks võib projekti nõuandjate kogu liikme Jacquelynne Sue Eccles’i loodud ootuste-väärtuste teooriale tuginedes öelda, et õpetajad on suure mõjuga ja nende arvamused ning hinnangud konkreetsete õpilaste kohta võivad mõjutada laste veendumusi ja huvisid.

Aastasse 2024 on planeeritud õpetajatele konverents, et tutvustada projekti tulemusi ning võimalikke vahendeid ja meetodeid õpilaste matemaatika õppimise motivatsiooni hoidmiseks ning tõstmiseks. 

2021. aasta sügisest hakkab üks projekti täitjatest õpetama Tartu ülikooli haridusteaduste instituudis matemaatika algõpetuse didaktika kursusi klassiõpetaja eriala üliõpilastele. See annab võimaluse lõimida MATHMoti projektist saadud teadmisi kiiresti ainedidaktika õpetusse tasemeõppes.

Projekti MATHMot rahastab Norra teadusnõukogu FINNUT haridussektori teadusuuringute ja innovatsiooni programm ning projekti juht on Jelena Radišić Oslo ülikoolist. Lisaks temale on Norrast Hege Kaarstein ja Nils Buchholtz.

Helsingi ülikoolist osaleb Anu Laine; Rootsi Westi ülikoolist Kajsa Yang Hansen ja Cecilia Thorsen; Belgradi ülikoolist Aleksandar Baucal, Ksenija Krstić ja Katarina Mičić; Portugalist Francisco Peixoto ja Lourdes Mata. Eestist on projekti kaasatud õpetajahariduse professor Äli Leijen, alghariduse professor Krista Uibu, matemaatikadoktor Marje Johanson ja haridusteaduste doktorant Maarja Sõrmus.

Projektil on kolmest liikmest koosnev nõuandjate kogu, kuhu kuuluvad Jacquelynne Sue Eccles (California ülikool), Markku Niemivirta (Oslo ülikool) ja Stanislaw Schukajlow (Munsteri ülikool). Jacquelynne S. Eccles on üks ootuste-väärtuste teooria autoritest.

Nagu ülaltoodud nimekirjast näha, on projekti kaasatute näol tegemist omal alal tugevate teadlastega.

Nüüdseks on valminud ka projekti kodulehekülg mathmot.com, kuhu lisatav materjal tõlgitakse eesti keelde.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!